Vana talumaja põrand

põrandad, põrandatööd
Külaline
külaline

Re: Vana talumaja põrand

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Mart P kirjutas:
Aga vot ilma soojustamata ei julge küll uut põrandat tegema hakata. Maapinnale ehitatud põrand ei saa, vähemalt enda loogikat kasutades, kuidagi soojem olla soojustatud põrandast. Küsimus on vaid kuidas seda õigesti teha.
Eriti kui kelder ka veel asja dikteerib
Eks vaarisad tegid omal ajal nende teadmiste järgi ja neid materjale kasutades mis tollel ajal saadaval olid, tänasel päeval on nii materjalid teised, kui ka teadmised ehitusvõtetest hoopis teisest kaalukategooriast.
__________________

Mis vahe on keldri lael ja maapinnal, kui sinna peale põrand ehitada? Kui keldri võlv kannab, siis niiskusrežiimi seisukohalt on see parem variant, sest keldrit tuleb/saab tuulutada. Kuidas õigesti seda põrandat ehitada.....registreerimata kasutaja Piirfeld on seda korduvalt ka seletanud. Registreeritud kasutajad ajavad siin aga oma joru, mida ka momendil massiliselt praktiseeritakse. Pinnas- peno- betoon...ma tegin endale ka...päris hea põranda sain garaažile.

taastaja
Mart P
külaline

Re: Vana talumaja põrand

Lugemata postitus Postitas Mart P »

Aitäh sulle taastaja, et võtsid asja vaevaks kommenteerida.

Kuna olen seda foorumit ikka üksjagu kaevanud ja "taastaja" nimeline kasutaja on oma asjatundlike kommentaaridega silma hakanud nii mitmegi teema puhul, siis ausalt öelda oleksin väga tänulik, kui ütleksid, kuidas ma tegema peaksin, et kõik õige oleks.
Saan aru, et sa ei kiida seda vaianti: pinnas+kile+peno+betoon, heaks. Või kui kiidad, siis garaazi, mitte elumajja.

Ma täitsa usun, et sellest on siinses foorumis ka varem räägitud, nii piirfeldi kui ka teiste asjatundjate poolt aga olgem ausad, selleks, et õige info kätte saada, tuleb siin foorumis tundide viisi kaevata. Ei jõua enam. Ausõna.

Seetõttu küsin parem sinult, kuidas õige on? Tahaks õigesti teha nii niiskusreziimi suhtes ja et põrand soe oleks. LIhtsad soovid :)
Külaline
külaline

Re: Vana talumaja põrand

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Eks see raske teema ole. Mõni ehitab nii valesti kui saab ja võib samuti kaua kesta. Teine püüab kõigest väest head tulemust saada, aga ikka läheb kõik kiiresti aia taha.
Võtsin alles isegi ühe vana maja (juubel 100a) põranda lahti. Palkmaja, paekivist sokkel triiki liiva täis ja sellel põrandalauad. 22 a tagasi sai üks ruum reliiniga ära kaetud. Põrandalaud jäi siis maapinna ja kummi vahele ummuksisse. See aga polnud põhjus põranda avamiseks vaid lihtsalt taheti vannituba ehitada ja torustik põranda alla panna jne. Põranda avamisel selgus, et laudisel ja laakideks kasutatud poolpalkidel liiva sees pole miskit viga. Laakide küljes olevad vajad(millega laagid olid liiva sees fikseeritud) olid nii 20 cm sügavuselt mädanenud. Liiv tolmas, kuigi viimane talv pole seda elamist köetud. Saab siis keegi sellest füüsikast ja sellest niiskuse ohtlikust liikumisest aru? Mina küll panen praegu peno liivale ja valan põrandaplaadi peale. Mingeid kilesi kuhugi vahele ei topi kuna segu ei vedelda ja betoonifibrat ei kasuta. Hüdroisolatsiooniks kile ei kõlbagi. Minul on see teadlik tegevus ja pole mingi üleskutse nii järgimiseks, sest pinnas millel see põrand asub ei seo niiskust. Samuti pole kõrge pinnavee ohtu, sest maja asub geograafiliselt ideaalses punktis. Ilmselge on see, et nüüd peale põranda soojustamist muutub suhtelise niiskuse protsent liiva sees, põranda all, ka suuremaks.

Põhimõtteliselt(piltlikult) peaks ikka tervele elamisele hüdroisolatsioonikihi alla ehitama, mis asub vastu pinnast. Siis alles soojustused ja uued plaadid valama. Seda pole Piirfeld välja mõelnud, tema on seda nagu uuesti meelde hakanud tuletama. Muideks igas Nõukogude Eesti algusperioodi ehitusraamatus on see asi juba nii ära toodud, mis on suures osas just venes välja antud ehitusraamatutest tõlgitud.
Põhimõtted on õigeks ehitamiseks sellised, et kindlat tulemust ning kuiva ja sooja elamist saada .....ja paremat põrandaehituse õpetust pinnasele polegi.

taastaja
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Vana talumaja põrand

Lugemata postitus Postitas rokikas »

Külaline kirjutas:
Mis vahe on keldri lael ja maapinnal, kui sinna peale põrand ehitada? Kui keldri võlv kannab, siis niiskusrežiimi seisukohalt on see parem variant, sest keldrit tuleb/saab tuulutada. Kuidas õigesti seda põrandat ehitada.....registreerimata kasutaja Piirfeld on seda korduvalt ka seletanud. Registreeritud kasutajad ajavad siin aga oma joru, mida ka momendil massiliselt praktiseeritakse. Pinnas- peno- betoon...ma tegin endale ka...päris hea põranda sain garaažile.

taastaja
Mida sellest postitusest järeldama peaks :scratch: . Kas seda et kui registreerimata kasutaja poolt tehtud postitusele on alla kirjutatud " Piirfeld" ( omamata mingitki kindlust et tegemist on sama isikuga kes eelnevale 100 postitusele on selle alla kirjutanud) siis see on lõplik tõde ja selle järgi võib täie kindlusega ehitada. Registreeritud kasutajad ajavad ainult jama, kaasa arvatud soovitus leida spetsialist kes kohapeal olukorra üle vaatab ja selle põhjal annab soovituse kuidas on mõistlik seda olukorda lahendada, ning neid ei tasu tähele panna. Sinu arvates siis on " pinnas-peno-betoon" sobilik ainult garaazi ja kõik kes toapõranda nii teevad on pooletoobised.
Külaline kirjutas:Mina küll panen praegu peno liivale ja valan põrandaplaadi peale. Mingeid kilesi kuhugi vahele ei topi kuna segu ei vedelda ja betoonifibrat ei kasuta. Hüdroisolatsiooniks kile ei kõlbagi. Minul on see teadlik tegevus ja pole mingi üleskutse nii järgimiseks, sest pinnas millel see põrand asub ei seo niiskust. Samuti pole kõrge pinnavee ohtu, sest maja asub geograafiliselt ideaalses punktis. Ilmselge on see, et nüüd peale põranda soojustamist muutub suhtelise niiskuse protsent liiva sees, põranda all, ka suuremaks.
taastaja
Ilmselt järjekordne garaazi põranda tegemine käsil. Ehk vastaksid mõnele küsimusele.
Mida halba teeb kile peno ja betooni vahel ning kas tõesti pole tal mingeid positiivseid omadusi.
Kuidas saab valada põrandaplaati ilma et betoon vett sisaldaks.
Mis eesmärk on betooni vibreerimisel.
Külaline kirjutas:
Põhimõtteliselt(piltlikult) peaks ikka tervele elamisele hüdroisolatsioonikihi alla ehitama, mis asub vastu pinnast. Siis alles soojustused ja uued plaadid valama Kas tervest majast saab siis garaaz :scratch: . Seda pole Piirfeld välja mõelnud, tema on seda nagu uuesti meelde hakanud tuletama. Muideks igas Nõukogude Eesti algusperioodi ehitusraamatus on see asi juba nii ära toodud, mis on suures osas just venes välja antud ehitusraamatutest tõlgitud.
Põhimõtted on õigeks ehitamiseks sellised, et kindlat tulemust ning kuiva ja sooja elamist saada .....ja paremat põrandaehituse õpetust pinnasele polegi.

taastaja
[/quote]
Ja kuidas on see saavutatav vana maja puhul.

Mart P
See sinupoolne paari nime ülistamine ja kõigi teiste pidamine Jaan Tatikateks on tera solvav ning võtab igasuguse kaasamõtlemise tahtmise ära. Kui sa leiad et ainult Piirfeld on pädev sulle vastama tuleb sul temaga ühendust võtta. Netis kontaktandmed saadaval (erinevalt "taastajast") ja kui tasus kokkuleppele saate leiab ta kindlasti sulle sobiva lahenduse.

Teatavasti nõuab ka selle foorumi ülevalpidamine raha ja mitteregistreerimine näitab muuhulgas ka suhtumist selle keskkonna vedajatesse sest registreeritud kasutajate arv on vist üks argumente reklaamipinna ostjatele.
Külaline
külaline

Re: Vana talumaja põrand

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Kuule rokikas, kas sul on lihtsalt igav või on sind mõni paha kärbes hammustanud? Registreeritud või registreerimata külalised jne. on ikka nii suur mure, et võtab kohe tõsiselt muretsema või ?
Teglikult jah, ega põhimõtteliselt vahet pole kui garaaži ja eluruumi põrand ehitatakse ühesuguselt. Vanasti olid taredel muldpõrandad ja elati samuti ära. Ruberoidi sugulase maapinna peale keevitamine( Postitus Postitas rokikas » 10 Mai 2010, 13:47) on juba mõtleva inimese esimesed katsed olmetingimusi parendada. See muidugi praktikas ei toimi, algus aga õiges suunas on juba tehtud.
...ja kõike saab, olgu see vana või uus ...

taastaja
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Vana talumaja põrand

Lugemata postitus Postitas rokikas »

Külaline kirjutas: Ruberoidi sugulase maapinna peale keevitamine( Postitus Postitas rokikas » 10 Mai 2010, 13:47)
taastaja
rokikas kirjutas:Keldri põranda alla ei näe mõtet panna penot e soojusisolatsiooni. Ise kaaluks sellist varjanti - kaevaks pinnast madalamaks 10 cm. seejärel laotaks maha ruberoidi sugulase ja ülekatted põletaks kinni (hea oleks tõsta ka servad seinale 10 cm.) ning sellele valaks betooni 10 cm. Kui on probleem põrandast kõrgemale tõusva pinnase veega siis selle vastu aitab ilmselt ainult maja ümber tehtav drenaas. Vaevalt sul õnnestub kelder seespoolt veekindlaks teha.
Kas sul see tsiteerimine tera vildakas ei kukkunud välja.
Maapinna peale keevitamine ei ole päris sama tähendusega kui ülekatete kinni põletamine.
Külaline kirjutas:Kuule rokikas, kas sul on lihtsalt igav või on sind mõni paha kärbes hammustanud? Registreeritud või registreerimata külalised jne. on ikka nii suur mure, et võtab kohe tõsiselt muretsema või ?
taastaja
Võtab jah. Näiteks nagu näha on "taastaja" nime all tehtud postitused mõnede inimeste jaoks vägagi usaldusväärsed ja pädevad. Kuid mis takistab mõnel ehituskooli õpilasel oma postituse alla kirjutada "taastaja".
Kas minu väljaütlemiste põhjus on kärpse hammustus, igavus, kadedus või mure et ehituskauged inimesed kipuvad usaldama pimesi anonüümseid soovitajaid oluliste otsuste tegemisel. Eks igaüks valib sobiva varjandi.
Külaline kirjutas: ...ja kõike saab, olgu see vana või uus ...

taastaja
Piiramatu eelarvega saab ilmselt jah aga ei tahaks uskuda et antud juhul sellega tegemist on.

Loe palun veelkord oma siinseid postitusi ehituskauge aga konkreetse murega inimese pilguga ning mida sa neist järeldaksid.
Mart P
külaline

Re: Vana talumaja põrand

Lugemata postitus Postitas Mart P »

Assa raks kus nüüd on sõda lahti läinud.
Olen süüdi, palun kergemat karistust ja vabandused kui keegi ennast solvatuna tundis, see polnud eesmärk.
Asjast ka natuke. Põrand üles võetud, liivaga peaaegu juba siledaks tehtud ja kohe läheb peno panemiseks.
Kile tuleb ka..ja tuleb peno alla.
Miks ma nii teen? Ei oskagi põhjendada, ma lihtsalt arvan, et niipidi peab ta pinnasest tulevat niiskust natuke paremini kinni. Kas see nii ka on, ei tea, aga ega ta seal peno all midagi halba ka ei tee ma usun. Peno peal ei näe ma tal ausalt öelda ka mingit eesmärki. Betooni valamist see küll minu arust ei sega. Ei ole ju ka nii, et kui kilet ei pane sinna peno peale siis voolab vesi välja ja ma ei tea mis kõik veel. Põhimõtteliselt usun ma, et tegelikult polegi vahet kus see kile on, kas peno all või selle peal. Mina panen lihtsalt peno alla.

Lõpplahendus siis selline: pinnas-kile-betoon (mille sisse lähevad nö.laagid) ja laakidele põrandalauad. Ei ole veel ainult ära suutnud otsustada kas betooni ja laua vahele jääva vahe (1-2 cm) peaks ka millegiga ära täitma (villaga?), et soojem oleks, või jätta sinna lihtsalt õhuvahe.
Veelkord suured tänud kõigile kes kaasa aitasid/aitavad mõelda.
fgh
külaline

Re: Vana talumaja põrand

Lugemata postitus Postitas fgh »

Selle kile mõte saab olla ainult tsemendipiima välja nõrgumise takistamisel. Kui see pimm nüüd peno pealmises kihis kivistub, siis muutub see osa kihist pigem põrandaks kui soojustuseks . Välja imbunud tsemendipiim leiab teed plaatide vahele ja kõikidesse aukudesse, luues miniatuursed külmasillad, samuti nõrgestab betooni. Mingist niiskusest ei saa eriti juttugi olla, sest peno ise ei ole mingi käsn mis niiskust imeb ja kui seal plaadi all selline vesi on, siis pole lihtsalt midagi teha. Normaalses tingimuses peaks niiskus teist pidi liikuma.
Külaline
külaline

Re: Vana talumaja põrand

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Laagid võiks ikka betooni peale jääda ja bituumeniriba laagide alla. Samuti ei sobi vill laagide vahele ehk ilma saab siin parem. Kui ise käsitsi vaikselt valad, siis mina küll pole täheldanud, et betoon peno alla poeks. See teema on aktuaalsem suurtel pindadel ja vedelama betooniga ja kui siis vibrat näitad ongi asi pekkis... Juba koolist me teame, et betoon saab tugevam siis, kui ta sisaldab paigaldamisel minimaalse koguse vett. Paigaldamine nõuab aind vähe suuremat vaeva, aga saab hakkama. Edu!

taastaja

ps.ikkagi kile seal all pole ka hea lahendus.
illukas
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 21
Liitunud: 30 Jaan 2011, 11:48
On tänanud: 2 korda

Re: Vana talumaja põrand

Lugemata postitus Postitas illukas »

Mida halba teeb see kile seal beno all?
Kui beno võtab pealtpoolt need betooni piimad sisse, miks ei peaks ta allpool olevat niiskust enesesse võtma?
www.inlink.ee
Linuxi baasil erilahendused
jorx
külaline

Re: Vana talumaja põrand

Lugemata postitus Postitas jorx »

Ise sama portsu otsas, et koguaeg oli plaanis alttuulduv põrand teha nagu antud pea sajaaastasel majal koguaeg olnud aga see peno panemine lööb selle niiskusereziimi seal kindlasti nässu ja ei oska ette prognoosida, mis seal põranda all toimuma hakkab ja kauaks ta hea on. Peab ka valama. Osale betoonile peale laudpõrand. Küsimus, et kuidas ja millega kõige parem põrandalaua alused laagid betooni külge kinni kruvida, et kestaks ja lahti ei hakkaks end "loksutama" betoonist. Vb on see mõtetu kartus aga siiski.

Ja see kile.. Kui panna pinnas, peno, kile, valu. Kile otsad siis ülatuvad valu ajal üle põranda aga hiljem lõigata need põrandaga lihtsalt tasaseks ja kõik? Maapinnalt tulev niiskus kuidagi kilet mööda põranda ja seina vahele ei poe?


Jorx
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6096
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 65 korda
On tänatud: 133 korda

Re: Vana talumaja põrand

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

jorx kirjutas:Ise sama portsu otsas, et koguaeg oli plaanis alttuulduv põrand teha nagu antud pea sajaaastasel majal
Jorx
100 aastat tagasi, st. 1912 tehti juba igasugu põrandaid, aga mõned 200 aastat tagasi tehtud põrandad, talad liiva sees ja laud peal, kestavad siiani ja edasi. Muidugi maja peab ka kõrgema koha peal olema, mitte nii, nagu nüüd vesistele heinamaadele ja lausa sohu ehitatakse.
careface
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 194
Liitunud: 08 Mai 2011, 16:55

Re: Vana talumaja põrand

Lugemata postitus Postitas careface »

Sai ka vana põrand koos taladega välja loobitud.. Hetkel käsil mulla kaevamine ja tekibki küsimus kohe, et kui palju seda mulda peab välja loopima st kui sügavamaks kaevama?
Külaline
külaline

Re: Vana talumaja põrand

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Oleneb mida sa ehitad ja kuidas
careface
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 194
Liitunud: 08 Mai 2011, 16:55

Re: Vana talumaja põrand

Lugemata postitus Postitas careface »

puittalad+peno+osb
Külaline
külaline

Re: Vana talumaja põrand

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Jäta selline kombo parem tegemata
Külaline
külaline

Re: Vana talumaja põrand

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Ei hakanud uut teemat tegema... Sai ostetud maja, kus paaris toas olid põrandad hiljuti vahetatud. Palkmaja, maakivivundamendil. Põrand on alt tuulduv. Pandud on 250sed põrandatalad, mille vahel 5 cm eps'i ning 20 cm villa. Peno on maapinna poole. Kas tasub karta sellist combot või mitte?
Külaline
külaline

Re: Vana talumaja põrand

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 16 Aug 2018, 07:43 Ei hakanud uut teemat tegema... Sai ostetud maja, kus paaris toas olid põrandad hiljuti vahetatud. Palkmaja, maakivivundamendil. Põrand on alt tuulduv. Pandud on 250sed põrandatalad, mille vahel 5 cm eps'i ning 20 cm villa. Peno on maapinna poole. Kas tasub karta sellist combot või mitte?
Kartma peab alati :) kui tuulutus ei toimi on põrand määratud hävinemisele. Kui tuulutus toimib ja puitkonstruktsioonid ei puutu kokku kivi/betooni või mõne muu niiskema konstruktsiooniosaga , siis kestab 100 aastat
Vasta