Krundi kaugus tuletõrjehüdrandist.

ehituslubadega jms seonduv
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4253
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 60 korda

Re: Krundi kaugus tuletõrjehüdrandist.

Lugemata postitus Postitas Küülaline » 07 Nov 2018, 14:11

Külaline kirjutas:
07 Nov 2018, 12:03
Tuttavaga, kes on "mängus sees", on julgem kalõmmi üle kaubelda
Tänapäeval jääb kalõmmi üle kauplemine vähemaks, kuna enam ei käida paberkaustadega ametniku kabinetis vestlusel.

Külaline
külaline

Re: Krundi kaugus tuletõrjehüdrandist.

Lugemata postitus Postitas Külaline » 09 Nov 2018, 20:59

Külaline kirjutas:
07 Nov 2018, 12:03
Küülaline kirjutas:
07 Nov 2018, 11:44
Ilmselt neid "iseprojekteerijaid" peedistataksegi? Proffidele ei hakka hammas peale.
"... Kuna arhitektuuriga tegelevad isikud on suurelt jaolt koolivennad, siis on see siseringi teema, kust tahetakse võõrad eemale hoida, kui on näha kuskilt kerget tulu paistmas.
ping
:hello:"
Ping, ega siis selist tõde nii suure kella külge ei pea panema? Minu erialal saab varsti juba 10a, kui kõrgemates koolides keegi avaldust erialaõppimiseks pole esitanud. Pole konkurentsi, pole probleeme.

Külaline
külaline

Re: Krundi kaugus tuletõrjehüdrandist.

Lugemata postitus Postitas Külaline » 09 Nov 2018, 21:08

Pikk88-le, kas sinu abihoone vastab selles artiklis kirjutatule? Kui jah, siis ma ei saa aru, miks on vaja päästeametniku nõusolekut? Nagu esimesest lehekülge uuesti läbi lugesin, siis oleks tegu nagu hajaasustusega.
http://digileht.maaleht.delfi.ee/seadus ... d=84153489

Urmas

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1109
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 18 korda

Re: Krundi kaugus tuletõrjehüdrandist.

Lugemata postitus Postitas pikk88 » 10 Nov 2018, 08:57

Urmas mina algul sain ka aru, et tegemist hajaasustusalaga. Kuid mingist seadusepunktist lugesin välja, et vähemasti tänapäeval käib arvestus tihe-ja hajaaasustuse vahel selle loogika järgi, et kui naabri hooned on minu ehitatavale hoonele lähemal, kui 40 meetrit siis tegemist juba tiheasustusalaga...
Eks järgmine nädal saab vast selgemaks mis ja kas sest siis peaksin ma koos oma advokaadiga valda minema...
Õhtupoole loen artikli ka läbi, praegu pole sellejaoks lihtsalt aega.
Torutööd Tartus 56 932 898

Urmas
autodidakt
Postitusi: 5378
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 109 korda
On tänatud: 185 korda

Re: Krundi kaugus tuletõrjehüdrandist.

Lugemata postitus Postitas Urmas » 10 Nov 2018, 10:14

Leidsin veel huvitavaid mõisteid nagu "hajaasustusega asula" jms. Vaata allpool olevast viitest alates 48 leheküljelt. See pole küll seadus, aga viiteid võib vist leida. https://www.siseministeerium.ee/sites/d ... _kohta.pdf
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252

Prill
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 330
Liitunud: 27 Veebr 2017, 10:36
On tänatud: 14 korda

Re: Krundi kaugus tuletõrjehüdrandist.

Lugemata postitus Postitas Prill » 10 Nov 2018, 14:03

pikk88 kirjutas:
10 Nov 2018, 08:57
Urmas mina algul sain ka aru, et tegemist hajaasustusalaga. Kuid mingist seadusepunktist lugesin välja, et vähemasti tänapäeval käib arvestus tihe-ja hajaaasustuse vahel selle loogika järgi, et kui naabri hooned on minu ehitatavale hoonele lähemal, kui 40 meetrit siis tegemist juba tiheasustusalaga...
Huvitaks mind ka mille alusel täpsemalt tihe- vs hajaasustust eristatakse. Seda 40 meetri väidet kuulen esmakordselt, ei kujuta selle alusel määramist ettegi, et kui keset rabaküngast on kaks naabrit kõrvuti, üksteisele lähemal, kui 40 meetrit, on nad kohe tiheasustus :) , või peab naabreid seal 40 meetris olema vähemalt kolm pluss? Tahaks seda 40 meetri seadusepügalat kohe näha.
Paar aastat tagasi kuulsin tihe - vs hajaasustuse määratlemiseks väidet, kui aadressiandmetes on tegemist tänavaga (nt. Soosaare tn 2) siis on tegemist tiheasustusega, kui tänavat ja selle järgi aadresse ei ole määratud, siis on tegemist hajaasustusega (nt. Soosaare). Kas see ka tõele vastab ja sellel mingi õiguslik tagamaa on, seda paraku ei tea.

Urmas
autodidakt
Postitusi: 5378
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 109 korda
On tänatud: 185 korda

Re: Krundi kaugus tuletõrjehüdrandist.

Lugemata postitus Postitas Urmas » 11 Nov 2018, 10:33

Leidsin veel ühe huvitava tabeli, mis on EhS Lisa1.

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... Lisa_1.pdf#

Ma ei ole suutnud veel välja nuhkida, kelle allkirjad on kohustuslikud ehitusteatisega ehitatava rajatise projektil. Kas ehitusteatisega rajatava abihoone projektil ikka peab olema Päästeameti ametniku allkiri? Kas abihoone projekt võis olla natuke vabamas vormis? Oma korterite kokkuehitusel saatsin täiesti isetehtud "projekt-joonistuse" ja jäädi rahule, kuigi mäletamist mööda polnud mu kritseldusel korralikke mõõtegi peale kantud, rääkimata korrektsest mõõtkavast. ;)
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252

Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 7298
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 150 korda

Re: Krundi kaugus tuletõrjehüdrandist.

Lugemata postitus Postitas Kalvis » 11 Nov 2018, 12:24

See on pärit küll vanemast ajast aga arvatavasti muutunud pole midagi. Kelle allkirju on vaja (päästeamet, naabrite oma, Elektrilevi jne.) otsustas projekti (ehitisteatist) läbi vaadates vald (KOV ametnik) ja tema kohustus oli ka kooskõlastus neile peale saada kui see on vajalik. Tänagi on ju nii - vald annab sulle teada kas on vaja päästeametniku allkirja või mitte. Kui ei anna teada, piisab vallaametniku hindamispädevusest.

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1109
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 18 korda

Re: Krundi kaugus tuletõrjehüdrandist.

Lugemata postitus Postitas pikk88 » 16 Nov 2018, 10:35

Nonii. Eile sai lõpuks käidud vallavalitsuses ehitusnõuniku juures. Kuna tänu valdade ühinemisele on ametisse tekkinud uus mees siis oli see nö esmakohtumine. Esmamulje oli positiivne ja küsimusele miks kehtib minule see 150m nõue vastati, et kuna naaberkinnistu hooned asuvad minu planeeritavatele lähemal kui 40m siis päästeamet automaatselt tõlgendab omapoolselt seda ala kui tiheasustusala. Kui küsisin seadusepunkti kus selline asi kirjas on siis ega seda ei oskanud ka ehitusnõunik leida kuid samas otsustajaks kelle taga kogu asi seisab, on ikkagi päästeametnik. Tehtigi siis põhjusmõtteliselt selgeks, et kui pole aega oodata kuni veevärk oma trasse pikendab siis ainus lahendus millega päästeamet lepib oleks mahuti paigaldamine oma krundile, et saada sealt esmane kustutusvesi. Kui läks jutt sellele, et päästeametnikul on lubatud teha mööndusi sõltuvalt objektist siis selgus (nagu oligi arvata) et selle koha pealt on päästeametnikule antud väga vabad käed ja ta võib otsustada täiesti oma suva järgi. Küsisin ka seda, kuskohast võetakse vesi kõrvalkrundi kustutamiseks ja selgus, et sellejaoks sobib päästeametnikule ka edaspidi väga hästi olemasolev 250m kaugusel asuv hüdrant. Kuid mina pean paigaldama mahuti. Sellise idiootsuse peamine põhjus ongi seaduste üksteisest mööda/vasturääkivus ning ametnike vabad käed. Küll aga lubati omaltpoolt lahkesti veel päästeametnikuga suhelda, et välja selgitada mis on siis temapoolsed põhjendused miks ta just niisugust asja nõuab. Arvutati ka lahkesti välja objekti kustutamiseks nõutud veehulk mis on mu mäletamist mööda 3l/s kolme tunni vältel ja tulemus oli 108 kanti. Mainisin, et kui tõesti peaks säärane kahjutuli möllama, et säärast veekogust peaks tarvis minema siis ei jää ju sõrestikhoonest mitte midagi järele ja on ju majanduslikult otstarbekam lasta sellel rahulikult lõpuni põleda. Jääb lammutamise vaev ära. Sellest sai ka ehitusnõunik suurepäraselt aru.
Selles osas oli Urmasel täiesti õigus, et kui hoone suurus on 60 ruutmeetrit ja harjakõrgus on alla 5 meetri ning hoonesse küttekoldeid ei ole planeeritud siis pole ka päästeameti kooskõlastust vaja ning asja saab lahendada ehitusteatisega. Minu planeeritaval hoonel on märgitud harja kõrguseks 6,5 meetrit. Kuivõrd ma ise teadsin, et oma tarbeks võib inimene ise projekteerida hoonet harjakõrgusega 5m ja ehitusaluse pinnaga kuni 60 ruutmeetrit siis tõesti enam ei mäleta kuidas tookord selline asi kahe silma vahele jäi aga põhjuseks, miks hari tõusis poolteist meetrit üle lubatu oli see, et esiteks on katuse kaldenurk siis ümmarguselt 45 kraadi ja teiseks on pööningul ka piisavalt ruumi materjali ladustamiseks. Ise veel imestasin, et kuidas üldse nö normidest suurem projekt lahkelt töösse võeti kuid siis selgus, et vastavalt uuele ehitusseadusele võin ma oma tarbeks projekteerida ka paarisaja ruutmeetrist ja mitmekorruselist elumaja.
Hetkel ootan siis veel infot vallavalitsusest selle kohta miks päästeametnik Margo Lempu selliste lollustega tegeleb ja kui minu teoreetiliselt tekitatavat kahjutuld pole võimalik olemasolevast hüdrandist siiski kustutada siis kui suur peab olema see mahuti. Eeldusel, et tulevikus saab krundile ka maja ehitatud. Esmasel otsingul leitigi, et mahuti suurus minu abihoonele kooskõlastuse saamiseks peab olema 10 m3 kuid kas sellest piisab päästeametile ka maja kustutamiseks või peaksin ma tulevikus hakkama suuremat mahutit hankima see jäi veel lahtiseks.
Muidugi kõige lihtsam lahendus oleks tuua hoone harjakõrgust natuke allapoole kuid see ei lahendaks minujaoks tulevikus tekkivaid probleeme maja ehitamisel.
Nii või teisiti pole teema minujaoks siiski veel lõpetatud sest ma võin küll oma projekti selle mahuti paigalduse sisse kirjutada kuid ametnikuhärral peavad ikka kuradi head põhjendused olema mis 8m kaugemal asuva naabrihoone kustutamiseks kõlbab olemasolev hüdrant kuid minu tarbeks sealt vett ei anta. Seda enam, et loa saamisega on mul aega kuni kevadeni talle närvidele käia.
Torutööd Tartus 56 932 898

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1109
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 18 korda

Re: Krundi kaugus tuletõrjehüdrandist.

Lugemata postitus Postitas pikk88 » 16 Nov 2018, 10:49

Prill kirjutas:
10 Nov 2018, 14:03
pikk88 kirjutas:
10 Nov 2018, 08:57
Urmas mina algul sain ka aru, et tegemist hajaasustusalaga. Kuid mingist seadusepunktist lugesin välja, et vähemasti tänapäeval käib arvestus tihe-ja hajaaasustuse vahel selle loogika järgi, et kui naabri hooned on minu ehitatavale hoonele lähemal, kui 40 meetrit siis tegemist juba tiheasustusalaga...
Huvitaks mind ka mille alusel täpsemalt tihe- vs hajaasustust eristatakse. Seda 40 meetri väidet kuulen esmakordselt, ei kujuta selle alusel määramist ettegi, et kui keset rabaküngast on kaks naabrit kõrvuti, üksteisele lähemal, kui 40 meetrit, on nad kohe tiheasustus :) , või peab naabreid seal 40 meetris olema vähemalt kolm pluss? Tahaks seda 40 meetri seadusepügalat kohe näha.
Paar aastat tagasi kuulsin tihe - vs hajaasustuse määratlemiseks väidet, kui aadressiandmetes on tegemist tänavaga (nt. Soosaare tn 2) siis on tegemist tiheasustusega, kui tänavat ja selle järgi aadresse ei ole määratud, siis on tegemist hajaasustusega (nt. Soosaare). Kas see ka tõele vastab ja sellel mingi õiguslik tagamaa on, seda paraku ei tea.
Niimoodi mulle vallast selgeks tehti küll. Kuigi lisaks mainiti, et esmajärjekorras tõlgendab asja enda jaoks niiviisi päästeamet. Ei taipanud küll küsida, et kui suur see tiheasustusala ümber kahe naabri siis on? Kas raadiusega 40m või muutuvad kaks kõrvutiasuvat kinnistut kohe automaatselt tiheasustusalaga alevikuks...
Torutööd Tartus 56 932 898

Urmas
autodidakt
Postitusi: 5378
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 109 korda
On tänatud: 185 korda

Re: Krundi kaugus tuletõrjehüdrandist.

Lugemata postitus Postitas Urmas » 16 Nov 2018, 16:35

pikk88 kirjutas:
16 Nov 2018, 10:35
Muidugi kõige lihtsam lahendus oleks tuua hoone harjakõrgust natuke allapoole kuid see ei lahendaks minujaoks tulevikus tekkivaid probleeme maja ehitamisel.
Kas see ei lahendaks probleemi, kui praegu tooks katuseharja allapoole ja tulevikus saaks laiendamise(kuni 33%) nimetuse all samuti ehitisteatisega piirduda? Ehk on selleks ajaks veetrassi pikendatud ja hüdrant sul väravas.
pikk88 kirjutas:
16 Nov 2018, 10:35
Hetkel ootan siis veel infot vallavalitsusest selle kohta miks päästeametnik Margo Lempu selliste lollustega tegeleb ja kui minu teoreetiliselt tekitatavat kahjutuld pole võimalik olemasolevast hüdrandist siiski kustutada siis kui suur peab olema see mahuti.
Oleks ise sama situatsioonis, hakkaksin vist tegema kalkulatsioone, et kumb tuleb soodsam, kas 10m3 mahutiostmine ja paigaldus või hea juristi abiga teha kohtupretsedent ja praktika. Mingi karvane sisetunne ütleb, et ametnik peab siiski lähtuma seadusepügalatest ja seaduslikest asjaoludest, mitte tõlgendama ja lähtuma oma arusaamade järgi.
No kuidas ühele majale kõlbab 250m kaugusel asuv hüdrant ja 258m kaugusel oleva hooneni voolikud ei ulatu? Kui kaevadki tünni maa sisse, siis, kas selles asuv vesi on ainult sinu hoone põlengu kustutamiseks ja naabri maja põlemise korral tuletõrjujad sealt ilma sinu nõusolekuta vett võtta ei tohi? Küsi viimast kahte küsimust just Marko Lempu käest ja vastuste jaoks pista talle telefon nina alla ning ütle, et lindistad kohtu jaoks.
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252

Külaline
külaline

Re: Krundi kaugus tuletõrjehüdrandist.

Lugemata postitus Postitas Külaline » 16 Nov 2018, 23:00

Tallinna linnas, Pirita linnaosas, Kase tn 61, asub Sisekaitseakadeemia ühel väga suurel kinnistul.
Pähkli tänavalt on rajatud 190m pikk DN200 topelttorustik ja ei mingit nuttu ja hala hüdrandi 150m osas (hapuks ei lähe see tarbevesi selles kahes torus seistes?)?
Samas asutuses õpetataksegi neid "Turvasüsteemide projekteerija, tase 6. Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekteerimine"?

Külaline
külaline

Re: Krundi kaugus tuletõrjehüdrandist.

Lugemata postitus Postitas Külaline » 16 Nov 2018, 23:44

Külaline kirjutas:
16 Nov 2018, 23:00
Tallinna linnas, Pirita linnaosas, Kase tn 61, asub Sisekaitseakadeemia ühel väga suurel kinnistul.
Tallinna linna Pirita linnaosa loetakse kohe kindlasti tiheasustualaks, olenemata majade omavahelistest meetritest.

Urmas

Külaline
külaline

Re: Krundi kaugus tuletõrjehüdrandist.

Lugemata postitus Postitas Külaline » 16 Nov 2018, 23:51

Külaline kirjutas:
16 Nov 2018, 23:44
Külaline kirjutas:
16 Nov 2018, 23:00
Tallinna linnas, Pirita linnaosas, Kase tn 61, asub Sisekaitseakadeemia ühel väga suurel kinnistul.
Tallinna linna Pirita linnaosa loetakse kohe kindlasti tiheasustualaks, olenemata majade omavahelistest meetritest.
Urmas
Ega tiheasustusalas vesi ju hapuks lähe, ainult hajaasustuses.

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1109
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 18 korda

Re: Krundi kaugus tuletõrjehüdrandist.

Lugemata postitus Postitas pikk88 » 17 Nov 2018, 09:14

Külaline kirjutas:
16 Nov 2018, 23:00
Tallinna linnas, Pirita linnaosas, Kase tn 61, asub Sisekaitseakadeemia ühel väga suurel kinnistul.
Pähkli tänavalt on rajatud 190m pikk DN200 topelttorustik ja ei mingit nuttu ja hala hüdrandi 150m osas (hapuks ei lähe see tarbevesi selles kahes torus seistes?)?
Samas asutuses õpetataksegi neid "Turvasüsteemide projekteerija, tase 6. Vee- ja vahttulekustutuse süsteemide projekteerimine"?
No kui on rajatud topelttorustik siis ma saan aru, et vesi on selle kaudu pidevas ringluses nagu nõutud tuletõrjeveevärgi puhul. Kui need kaks toru pole just eraldi külma ja sooja vee või kütte jaoks...
Torutööd Tartus 56 932 898

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1109
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 18 korda

Re: Krundi kaugus tuletõrjehüdrandist.

Lugemata postitus Postitas pikk88 » 17 Nov 2018, 09:25

Urmas kirjutas:
16 Nov 2018, 16:35
pikk88 kirjutas:
16 Nov 2018, 10:35
Muidugi kõige lihtsam lahendus oleks tuua hoone harjakõrgust natuke allapoole kuid see ei lahendaks minujaoks tulevikus tekkivaid probleeme maja ehitamisel.
Kas see ei lahendaks probleemi, kui praegu tooks katuseharja allapoole ja tulevikus saaks laiendamise(kuni 33%) nimetuse all samuti ehitisteatisega piirduda? Ehk on selleks ajaks veetrassi pikendatud ja hüdrant sul väravas.
pikk88 kirjutas:
16 Nov 2018, 10:35
Hetkel ootan siis veel infot vallavalitsusest selle kohta miks päästeametnik Margo Lempu selliste lollustega tegeleb ja kui minu teoreetiliselt tekitatavat kahjutuld pole võimalik olemasolevast hüdrandist siiski kustutada siis kui suur peab olema see mahuti.
Oleks ise sama situatsioonis, hakkaksin vist tegema kalkulatsioone, et kumb tuleb soodsam, kas 10m3 mahutiostmine ja paigaldus või hea juristi abiga teha kohtupretsedent ja praktika. Mingi karvane sisetunne ütleb, et ametnik peab siiski lähtuma seadusepügalatest ja seaduslikest asjaoludest, mitte tõlgendama ja lähtuma oma arusaamade järgi.
No kuidas ühele majale kõlbab 250m kaugusel asuv hüdrant ja 258m kaugusel oleva hooneni voolikud ei ulatu? Kui kaevadki tünni maa sisse, siis, kas selles asuv vesi on ainult sinu hoone põlengu kustutamiseks ja naabri maja põlemise korral tuletõrjujad sealt ilma sinu nõusolekuta vett võtta ei tohi? Küsi viimast kahte küsimust just Marko Lempu käest ja vastuste jaoks pista talle telefon nina alla ning ütle, et lindistad kohtu jaoks.
See kindlasti lahendaks hetkel probleemi kuid nagu ma ametniku jutust aru sain siis torustiku laiendamise kava hakatakse alles mõne aasta pärast (võib ju vabalt ka viisaastaku lõppu tähendada) koostama aga kuna ehitamiseks läheb, seda ei tea hetkel keegi. Arvestades seda kui aeglaselt asjad käivad võib täiesti vabalt olla, et ka kümne aasta pärast eksisteerib torustik alles kusagil paberil. Maja ehituseni tahaks vähemasti teoorias natuke kiiremini jõuda. Seda väideti mulle küll vallast, et kui mina oma tünni olen saanud siis keegi sinna kallale ronima ei hakka, sest hüdrant on ju kõigest 250m kaugusel :) Lisaks on minul kui tünnimajanduse omanikul kohustus tagada, et tünn on vett täis. Kui tühjaks tõmmatakse siis pean mina selle 72 tunni jooksul täitma ning siis hakka veel naabriga vaidlema kes selle tegevuse eest maksab. Pealegi on alati võimalus, et naaber põleb sisse ning siis polegi enam kellegagi vaielda. Aga seda oli mul plaan teha ja uurida küll personaalselt kõrge päästeametniku enda käest.
Torutööd Tartus 56 932 898

Vasta