Maaparandussüsteem krundil

siia käivad üldised teemad, mis teistesse foorumitesse ei sobi
SigridN
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 21
Liitunud: 15 Sept 2014, 15:43

Maaparandussüsteem krundil

Lugemata postitus Postitas SigridN »

Tere.
Kas keegi oskab seletada, mis plussid ja miinused on maaparandussüsteemi olemasolul krundil? Soovime osta krunti, mida on kasutatud põllumaana ja selgus, et seal maaparandussüsteem. Mis probleemid võivad sellega seoses tekkida, ehituspiirangud jne? Kuna süsteem on ikka nõuka ajal ehitatud, siis kas võib see tähendada automaatselt, et tegemist liigniiske maaga ?
Kui keegi on sel alal pädev seletama ja nõu andma, võiks privaatselt suhelda ☺️

Ette tänades!
Voll_
külaline

Re: Maaparandussüsteem krundil

Lugemata postitus Postitas Voll_ »

Eks kraavid on kunagi ikka selleks kaevatud, et maad kuivendada. Ära uppumist ei ole vaja karta. Muidugi tasub üleüldiselt hinnata, kas tegemist on niiske kohaga. Kasvav taimestik, pinnaveetaseme kõrgus, olukord kevadise suurvee ajal jms.

Elan ise maaparandushoiualal ja ehitustegevus tuleb kooskõlastada ka põllumajandusametiga. Sama projekt, mis KOV'i läheb, vajab ka nendepoolset kooskõlastust.

Üldiselt kui kinnistu sobib ja ehitustegevus on seal valla poolt lubatud, ei ole vaja karta, et tegemist maaparandusalaga. Lihtsalt kraave ei lubata sul sulgeda.
Külaline
külaline

Re: Maaparandussüsteem krundil

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Kui ühel maaalal on ehitatud kuivendussüsteem, siis see on ehitatud põhjusega, see tähendab, et see maaala ON liigniiske.
Kuiva kohta ei hakka keegi kuivendussüsteemi ehitama, isegi nõukaajal mitte. ;)
Maaparandussüsteem on ettenähtud tervikuna töötama.
Uusarendustes on päris palju juhtunud, et teadmatusest lõhutakse toimiv torustik ja selle tagajärjel tekkivad üleujutused.
Pahatihti pole olemas vanade torustike teostusjooniseid mille järgi uusehitiste asukohti planeerida.
Googeldage näiteks Tartu juures Ülenurmes, poldri ja lennuvälja juures toimuvatest üleujutustest.

Alati tasub ka muid üleujutuse ohte uurida.
Näiteks Tartus Ihaste ja Emajõe vahel olev uusehitiste rajoon on planeeritud sellise kõrgusega, et Emajõe suurvesi saab üleujutada majade esikud, garaažid ja tehnoruumid. Suur tuba, köök ja terrass on tõstetud kõrgemale, et paadiga saaks otse terrassi juurde sõita.
Kuna jõe vee kõrgus antakse mingi suhtelise numbri järgi, siis tavainimesel on kõrgust maapinna järgi raske mõista, aga kuna ise olen elanud Emajõe ääres ja olen tehnoruumi trapist saanud mõõta vee tasapinda, siis on kogemus olemas.
ping
:hello:
Vasta