vesipõrandakütte boileri võimsus?

[kodila]

Kas keegi oskab anda nõu kuidas arvutatakse, või kust leida infot vesipõrandakütte (100m2) tarbeks kasutatava soojaveeboileri suuruse ( l ) ja elektrilise küttekeha võimsuse kohta.

[Külaline]

Võimsuse aluseks on ruumi soojusenergia vajadus. See võib olla 5 W ruutmeetrile, võib olla 100 W ruutmeetrile.

[Küülaline]

Soojaveeboilereid ei kasutata tavaliselt ruumide kütteks.

[meelis11]

Soojaveeboilereid ei kasutata tavaliselt ruumide kütteks.

Samas on see päris hea häkk ajutiseks püranda soojas hoidmiseks, kui näiteks põrand on valatud, kuid põhikütteseadet ei ole veel ostetud (õhk-vesi, veesärgiga pellet vms) .
Niiet miks mitte?

[rst]

Jadamisi pannes vähemalt kaks 1.5kW boilerit võiks olla, ehk siis 3,0kW kogu võimsusega. Kuna tegu on põhimõtteliselt otseelektiküttega, siis akumuleerimismahtu kui sellist pole vaja. Soov.ee'st saab kasutatud boileri 30€ eest.
Teadmata milleks sellist lahendust vaja on ning kui soojapidev hoone on, siis täpsemat infot on raske anda.
Aga tean, et nii mõnigi on kasutanud antud lahendust ennem uhke küttesüsteemi rajamist, et pääseda puhuritest, mis tolmu keerutavad. Sellise lahenduse puhul kui hoida ainult +5...+10 sees, siis elektri kulu ei tohiks tappev olla.

[kodila]

Selgitan olukorda. Maamaja. olen seal mai-september. Paekivi seintega endisele lauda osale tegin kõigi nõuete järgi vesipõrandakütte süsteemi. Tahan osta päikesepaneele mille elektriga soojendada vett mis omakorda soojendab konverteri vahendusel põrandakütte süsteemi. tegelikult on vaja temperatuuri suht vähe tõsta. sel perioodil õues 16-20 C Toas tahaks stabiilselt 22-23. Ilma kütmata on ruum ebamugavalt rõske.

[kodila]

soojavee boileri all ma mõtlesin tegelikult akumulatsioonipaaki
https://torujyri.ee/et/63-akupaagid

[Külaline]

Selgitan olukorda. Maamaja. olen seal mai-september. Paekivi seintega endisele lauda osale tegin kõigi nõuete järgi vesipõrandakütte süsteemi. Tahan osta päikesepaneele mille elektriga soojendada vett mis omakorda soojendab konverteri vahendusel põrandakütte süsteemi. tegelikult on vaja temperatuuri suht vähe tõsta. sel perioodil õues 16-20 C Toas tahaks stabiilselt 22-23. Ilma kütmata on ruum ebamugavalt rõske.

Milleks sellisel juhul akupaaki vaja on?
Betoonpõranda soojuse salvestuse maht on suurem kui mõnesaja liitrisel paagil.
Pane küttekeha torusse ja tsirk.pumbaga otse põrandasse ja termostaat juhtima.
Inverterist võtad juhtsignaali, et kui päike paistma hakkab siis lülitab nii küttekeha kui ka pumba sisse.
Vedeliku maht väiksem ja saad antifriisi (talv) kasutada. Kevadel, kui lumi sulanud on hakkab ise ruumi soojemaks kütma.
(Tegelikult pole ka "kallist" inverterit vaja, saab ka odavamalt teha.)
ping

[kodila]

Tänan kaasa mõtlemast.
Pane küttekeha torusse. Mis selle toru all on mõeldud?
Kindlasti pakub huvi ka see osa (Tegelikult pole ka "kallist" inverterit vaja, saab ka odavamalt teha.)

[Külaline]

Tänan kaasa mõtlemast.
Pane küttekeha torusse. Mis selle toru all on mõeldud?
Kindlasti pakub huvi ka see osa (Tegelikult pole ka "kallist" inverterit vaja, saab ka odavamalt teha.)

On vaja paraja suurusega toru kuhu mahub küttekeha sisse. Otstesse vajalikud jubinad on ka müügil ja tekitad elektrikatla: https://www.google.ee/search?q=elektrik ... 24&dpr=1.5
ping

[kodila]

Tänud, see on päris huvitav lahendus. jäin mõttesse, et kui küttekeha on nii väikeses torus, siis peab kuidagi tagatud olema, et seal vedeliku tase ei langeks madalamaks kui küttekeha. Antifriis ilmselt lendub kiiremini kui vesi?

[JyriPaike]

Tänan kaasa mõtlemast.
Pane küttekeha torusse. Mis selle toru all on mõeldud?
Kindlasti pakub huvi ka see osa (Tegelikult pole ka "kallist" inverterit vaja, saab ka odavamalt teha.)

Soovitaks kasutada soojavee paneele , nende kasutegur
on ca 4 korda suurem kui elektripaneelidel näiteks 2 m2
paneel suudab päikselise ilmaga arendada kuni 1,4kW võimsust
sama pinnaga elektripaneel ainult 300 W, akupaagi valik oleks järgmine - iga 2m2 päikesepaneeli pinna kohta vähemalt 100L vett akupaagis.
Lisainfot ka www.akromex.com ja meilile info@akromex.com

[deebet]

Selgitan olukorda. Maamaja. olen seal mai-september. Paekivi seintega endisele lauda osale tegin kõigi nõuete järgi vesipõrandakütte süsteemi. Tahan osta päikesepaneele mille elektriga soojendada vett mis omakorda soojendab konverteri vahendusel põrandakütte süsteemi. tegelikult on vaja temperatuuri suht vähe tõsta. sel perioodil õues 16-20 C Toas tahaks stabiilselt 22-23. Ilma kütmata on ruum ebamugavalt rõske.

Milleks sellisel juhul akupaaki vaja on?
Betoonpõranda soojuse salvestuse maht on suurem kui mõnesaja liitrisel paagil.
Pane küttekeha torusse ja tsirk.pumbaga otse põrandasse ja termostaat juhtima.
Inverterist võtad juhtsignaali, et kui päike paistma hakkab siis lülitab nii küttekeha kui ka pumba sisse.
Vedeliku maht väiksem ja saad antifriisi (talv) kasutada. Kevadel, kui lumi sulanud on hakkab ise ruumi soojemaks kütma.
(Tegelikult pole ka "kallist" inverterit vaja, saab ka odavamalt teha.)
ping

Aitäh selgitamast, kasulik info. Jagan kohe tuttavale, kes uuris sama asja kohta kuu aega tagasi...

[kodila]

sellise süsteemiga ei ole põrand stabiilselt soe, öösel jahtub maha ja pilvise ilmaga ka ilmselt ei küte. Ühed kütte spetsialistid selgitasid, et kui betoonpõrandas liiga paju temperatuur kõigub võib betoon praguneda ja küttetorud katki minna???? Ma ei tunne värki, ei tea mida teha.

[Külaline]

Selgitan olukorda. Maamaja. olen seal mai-september. Paekivi seintega endisele lauda osale tegin kõigi nõuete järgi vesipõrandakütte süsteemi. Tahan osta päikesepaneele mille elektriga soojendada vett mis omakorda soojendab konverteri vahendusel põrandakütte süsteemi. tegelikult on vaja temperatuuri suht vähe tõsta. sel perioodil õues 16-20 C Toas tahaks stabiilselt 22-23. Ilma kütmata on ruum ebamugavalt rõske.

sellise süsteemiga ei ole põrand stabiilselt soe, öösel jahtub maha ja pilvise ilmaga ka ilmselt ei küte. Ühed kütte spetsialistid selgitasid, et kui betoonpõrandas liiga paju temperatuur kõigub võib betoon praguneda ja küttetorud katki minna???? Ma ei tunne värki, ei tea mida teha.

Kui suvel elamise põranda nii kuumaks kütad, nagu "spetsialistid" eeldavad siis Sa ei taha ise selles ruumis olla.
Suvel, kui väljas ka soe, oled ju ise ka aru saanud et energiatarve on suht väike.
Kui elektriga küttes kütta põrandat 5 tunni jooksul 2kW võimsusega on "ehmatus" põrandale tunduvalt väiksem kui 20kW katlaga 1 tunniga äkiline laks anda.
Selles ongi "asja ilu" et talvel läbikülmunud elamine (kivimüürid) hakkavad soojenema tasapisi, vastavalt kevade arenguga, ja kui ise suvitama jõuad on ruum elamiskõlbulik. Vaevalt on mõistlik kivist suvila kiviseinu talvläbi kütta.
(Möödunud "soojal" talvel mõõtsin kütmata maakividest hoones -5C).
ping