Ehitusfoorum

Kasutusel on 1.8 kg grillgaasi tavalise kiirkinnitusega balloon, mida Eestis enam ei täideta ja Soomes on see suht kallis.
Kuidas turvaliselt suuremast 11kg kiirkinnitusega ballonist väiksemat täita?

Teoreetiliselt peaks ju anumaid ühendades see õnnestuma.

Kas on olemas vastavad tööstuslikud üleminekud turvaliseks täitmiseks?

Oli jutuks sama asi ühe kodanikuga.
PS! Järgnevat juttu ei tasu 100% tõepähe võtta ja järgiproovimine on omal vastutusel!

Teema järgnev - tööstuses täidetakse neid baloone suure surve all ja tänu sellele saab balooni täis.
Ümber kallamine ei õnnestuvat, sest ühes anumas on surve ja teises on surve.
Kuid tema tõmbas väikse balooni vaakumisse ja siis ühendab teise balooniga ning sorinaga pidi gaas asukohta vahetama.
Eeldan, et rääkis tõtt, sest tal on ka sellised väiksed baloonid mida saab igale poole kaasa vedada.
Ahjaa vaakumisse imes ta balooni külmkapi kompressoriga.
Seega oleks sul vaja 2x kiirkinnitus, 2x juppi voolikut - 1jupp kahe kiirkinnituse vahele, 1jupp külmkapi kompressori ja kiirkinnituse vahele, Külmkapikompressorit on ka vaja ja võimalik, et kaalu, et saaksid õige koguse gaasi balooni.
Kindlasti tuleb sellist asja teha õues tulest, suitsust võimalikust sädemest eemal.

orgaanik kirjutas:Teoreetiliselt peaks ju anumaid ühendades see õnnestuma.

Vanasti igatahes gaasifirmad balloone just niiviisi "täitsidki", sai ilusasti ühest balloonist kaks, raha nagu maast leitud.
 

Vedelas olekus gaas on ise suure rõhu all ja "tühja" ballooniga ühendades võiks see rõhk olla piisav, et teine balloon mingis (suuremas?) mahus täita, enne kui rõhk võrdsustub.
Vaja oleks kiirkinnitusele veidi kindlamat liidest ning voolikut, mis peaks vastu vedela gaasi rõhule.

Olen sarnaseid asju netis näinud, kuid usaldusväärne info tulemuste kohta puudub.
Ja nii suur häda ka ei ole et ise gaasiga katsetama hakata.

Võtadki jupi voolikut ja paned teise otsa teise kinnitusmutriga otsiku (kui leiad mõne), ongi tehtud. Pole see rõhk nii suur midagi, et paanikaks põhjust oleks, hirm on lihtsalt suur. Suvaline gaasivooliku nime all müüdav voolik kannatab selle surve välja. Rehvide pumpamiseks mõeldud kompressoritel on õhurõhk suurem, et tekita kelleski mingit paanikat.
 

orgaanik kirjutas:Vedelas olekus gaas on ise suure rõhu all ja "tühja" ballooniga ühendades võiks see rõhk olla piisav, et teine balloon mingis (suuremas?) mahus täita, enne kui rõhk võrdsustub.
Vaja oleks kiirkinnitusele veidi kindlamat liidest ning voolikut, mis peaks vastu vedela gaasi rõhule.

Olen sarnaseid asju netis näinud, kuid usaldusväärne info tulemuste kohta puudub.
Ja nii suur häda ka ei ole et ise gaasiga katsetama hakata.

Ühes balloonis olev nii gaasilises kui ka vedelas olekus olev gaas on täpselt samasuure rõhu all.
Balloonis olev rõhk sõltub temperatuurist mitte vedela fraktsiooni kogusest kui eeldame, et ballooni pole õhku sisse lastud ja seal on mingigi kogus vedelat aurustuvat fraktsiooni.
Ühest balloonist teise saab sundida gaasil mina ainult kas surve erinevus või maa raskusjõud.
Kui ühest balloonist jõuab teise kasvõi sorts vedelat on nende surved võrdsustunud kui need balloonid on samas temperatuuris. Ja edasine täitumine toimub raskusjõu mõjul.
Vaakumpump ei aita, sest kui väiksesse ballooni jõudev vedel fraktsioon aurustub on mõlemates balloonides sama surve kui nad asuvad samas temperatuuris.
Aitab see kui balloonid on erinevas temperatuuris.
Vene ajal sai niimoodi väikseid balloone täidetud talvel - Suur balloon oli toas kapi peal kraan alla poole ja väike vooliku otsas õues külma käes.
Jama oli selles, et kunagi ei teadnud, et mis asi väiksesse ballooni tuli. Pahatihti ainult suure ballooni põhja settinud mitteaurustuv haisev ollus ja õli.
ping

Kas see tähendab, et täis ballon tagurpidi ava allapoole ja täidetav selle alla, siis hakkaks vedel gaas voolama?

Tegelikult mäletan, et kunagi 15 a tagasi täideti kusagil gaasitanklas seda väiksemat ballooni kohapeal.
Oli mingi aretus ja tihendina spetsiaalne liides, kui ülemine balloon kangiga alla lasti, siis sai alumise mingi 80% täis.
Natuke pääses tihendi vahelt välja ja läks ka kaduma.
Kuid võimalik, et ülemisse pumbati samal ajal rõhku juurde.


Kui tahaks katsetada, siis spetsiaalset kiirkinnitust ilma reduktorita võib olla kõige keerulisem hankida.

orgaanik kirjutas:Kas see tähendab, et täis ballon tagurpidi ava allapoole ja täidetav selle alla, siis hakkaks vedel gaas voolama?

Tegelikult mäletan, et kunagi 15 a tagasi täideti kusagil gaasitanklas seda väiksemat ballooni kohapeal.
Oli mingi aretus ja tihendina spetsiaalne liides, kui ülemine balloon kangiga alla lasti, siis sai alumise mingi 80% täis.
Natuke pääses tihendi vahelt välja ja läks ka kaduma.
Kuid võimalik, et ülemisse pumbati samal ajal rõhku juurde.


Kui tahaks katsetada, siis spetsiaalset kiirkinnitust ilma reduktorita võib olla kõige keerulisem hankida.

Autogaas ja majapidamisgaas on erineva koostisega ja seega aurustumise temperatuurid ja rõhk erinev.
Kui temperatuur läheb alla aurustumise temperatuuri siis on rõhk balloonis 0.
Tanklas vedelat gaasi pumbatakse pumbaga.

Ära parem mängi gaasiga õpi veel. Elu on kallim.

( Omal oli ühe koolituse käigus võimalik osaleda TÄIS autogaasi ballooni (ca 100L) kaane tihendi vahetamisel. Praegugi tulevad värinad peale kui meenutan, et vaatad august sisse ja gaas loksub sees. Hullud mehed olid. )

ping kirjutas: ( Omal oli ühe koolituse käigus võimalik osaleda TÄIS autogaasi ballooni (ca 100L) kaane tihendi vahetamisel. Praegugi tulevad värinad peale kui meenutan, et vaatad august sisse ja gaas loksub sees. Hullud mehed olid. )

Kas see on mingi gaasimeeste huumor?

Minu arusaamise järgi ei on gaas vedelas olekus ainult tugeva rõhu all ning avatud ballonis vedeliku loksumist imetleda pole võimalik.

Ebays on mitmeid ventiile ja vidinaid, millega väiksemaid balloone kodusel teel täidetakse.
Kuid enamsti on müüjad USA's ning need ei pruugi meie mõõdustikuga ühilduda.

Ise katsetama ka ei hakka.

orgaanik kirjutas:

ping kirjutas: ( Omal oli ühe koolituse käigus võimalik osaleda TÄIS autogaasi ballooni (ca 100L) kaane tihendi vahetamisel. Praegugi tulevad värinad peale kui meenutan, et vaatad august sisse ja gaas loksub sees. Hullud mehed olid. )

Kas see on mingi gaasimeeste huumor?

Minu arusaamise järgi on gaas vedelas olekus ainult tugeva rõhu all ning avatud ballonis vedeliku loksumist imetleda pole võimalik.

Gaas on ka atmosfääri rõhul vedelas olekus kui ta on jahutatud temperatuurini alla "aurustumise temperatuuri".
Nagu vedel lämmastik termoses.
Et sooja õhuga kokkupuutudes ikka intensiivselt aurab küll.
ping

Auto vedelgaas (mitte segi ajada surugaasiga!) on sama propaani ja butaani segu, mis majapidamisgaaski. Kui anda vastus küsimusele, siis autogaasitanklates, kus on personal, on olemas vastav adapter, mis keeratakse ballooni külge ja mille abil saab ka antud gaasiballooni täis pumbata. NB! Pumbata tuleb mahu järgi nii, et jääks minimaalselt 20 % paisumisruumi!. Ise teema, kas seda igale matsile antakse, sest nagu allajoonituna toonitasin, täita tuleb õigesti. Kui adapterit ei anta, siis on lahenduseks teha ise balloonile adapter, mille abil saab ta autogaasitanklas täies lasta. Loomulikult ei maksa selle toiminguga seal väga esineda ja jälgida hoolega pumbal kulumõõtjat, et maht üle ei lähe.

Samuti olen jaheda ilmaga õues võtnud autolt demonteeritud gaasimahutil kaane maha, esimene pahvakas tuleb välja, see jauhutab nõu maha, gaas aurustudes jahtub ja jääb vedelikuna keema. Ei midagi hirmsat, kui tulegga ligi ei lähe või tööriistadest sädet ei teki. Sädeme vältimiseks on gaasitööriistad vasetatud.

Tere.Noh kas polegi meie seas inimest kes müüks teenust vöi seadet.Mina kohe üks ostja.

Praegu aitab veel Läti.

Soomes nõudlus olemas, sealsetes bensukates see 2kg balloon vabamüügis.
Mahuühiku hind Eesti 11 kg ballooniga võrreldes Soomes rohkem kui 5x.

Eraldi on müüa gaasiballooni otsik.
Valem ballooni täitmiseks: (ballooni kaal x2)-20%.

11kg balloon
11kg x2 -20%= 17.6 Liitrit

sass7893 kirjutas: ↑10 Veebr 2017, 19:15 Auto vedelgaas on sama propaani ja butaani segu, mis majapidamisgaaski.

Ei pidanud olema.
Autogaas ja grillgaas sisaldavad rohkem propaani ja töötavad seetõttu ka miinuskraadidel.
Majapidmaisgaas külmaga enam välja ei tule.

Kasutage ainult neid seadmeid mis on tööstuslikult toodetud. Ehk kui veneaegset ballooni ei õnnestu täita siis tuleks otsida uuemat tüüpi balloon ning sellele ka uus reduktor. Ühekordseid balloone saab ehituspoest nt Bauhaus. Sealt või mõnest gaaside tööriistadega tegelevast firmast saab ka reduktori.

Kui eeltoodu ei meeldi siis võib kasutada veidi suuremat korduvkasutusega ballooni ning sinna sobivat reduktorit. Mina täidan(vahetan) 5kg ballooni aastas korra. Olgu lisatud et poes olevate ühekordsete balloonide jupid ei sobi kokku korduvkasutatavate balloonidega.

Pole päris spetsialist aga vanasti oli autodel kasutusel vedelgaas ehk propaan, nüüd on surugaas ehk metaan. Metaan on see gaas mis mööda torustikke voolab.

Enamik eelpool antud soovitustest on eluohtliku iseloomuga. Kui elu hind on paarkümmend eurot siis muidugi iseasi.

Kunagi ammu tuli Tallinngaasi juhatajale kaebekiri. Nimelt kahtlustas naabrinaine et balloone vedava auto juht varastab vedelgaasi sest igal hommikul sebis mees ämbritega auto ümber.
Palun ärge siis rumalusi rohkem välja mõelge!!!

LPG on vedelgaas.
CNG on surugaas
Jutt käib ikka LPG balloonidest ja nende täitmisest. Kuigi olemas on ka surugaasi grille....

Kasutasime ka vasktorude jootmisel neid balloone. Enam täita ei saa ning kasutusel on jootmiseks ühekordsed balloonid.

Jutt võib muidugi olla LPG balloonide täitmisest kuid see on ka kõik.
Jutule lisa leiab nt selle seaduse lõpuosast kuni 32 k eur ulatuses kui on tragimaid tegijaid. https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015004

PS: Korduvalt täidetava ballooni peal peaks olema ka lubatud kasutamise lõpp.
Ega need balloonid vist ei ole 20..30 aastat vanad?