Hea ehitustava

[rokikas]

Päris tihti viidatakse "heale ehitustavale" aga on ikka viitajad seda ise lugenud. Siin üks versioon sellest - http://www.ehitusinfo.ee/index.php?hea_ehitustava
Kui ma oleksin ostnud/tellinud sigakalli maaküttepumba ja see 11. aastal lõplikult "kooleb" siis ....kõik vastab "heale ehitustavale".
"Mõnusalt" ümara jutuga/sisuga "dokument".

[vuuk]

Eks sellele viitamisesse tule jah suhtuda ettevaatlikult. Nii nagu "ilu on vaataja silmades" on raske piiritleda, kust algab hea tava.
Erinevad inimesed defineerivad seda enda jaoks kindlasti väga erinevalt.
Kvaliteet on võimalik erinevalt kokku leppida: pealiskaudselt, täpsemini, päris täpselt... ja ikkagi saab midagi jääda kahesilma vahele.

[Urmas]

Eriti lahe on lõpus punkt 10!
Mul üks tellija tõlgendas sarnaselt - sai kokku lepitud hind ja kvaliteedi norm, "visuaalselt korrektne". Ütlesin kohe, et kui ta hakkab minult nõudma a´la RYL-i järgi, siis enne hinnapakkumist käin isiklikult läbi kõik seinad loodi ja latiga ning teen üldehitustööde kvaliteedi kõrvalekallete korral nende kohta eraldi hinnad. Oli nõus selle lahjema variandiga. Tegema hakates olid seinad ikka päris paljudes kohtades viltu/ ukseaugud loodist väljas (loomulikult ajasin ukseaugud loodi) jne., aga tellijapoolne vastuvõtmine käis millegipärast ikkagi 2m latiga. Naerma ajas ja lubasin talle, et võtan igal õhtul alati oma lati koju kaasa, sest ta ei oska seda sihtotstarbeliselt kasutada. Ega peale sellist käitumist polnud ise ka "kade poiss" ja igast normist suuremat (päris lolliks ja mm närijaks nüüd ka ei läinud) kõrvalekaldumisest teavitasin teda ja leppisime lisatööde mahu tasustamise hinnas eraldi kokku. Hakkama saime! Maalrite töö kvaliteedi kontrollimine lati/loodiga on tellijate poolt tihtipeale hiljaks jäänud, varem oleks seda pidanud tegema!

[külaline nr 235]

Võibolla oleks abi näiteks kohustuslikust ehitusjärelvalvest ilma milleta a'la lepingud ega garantiid ei kehti. Aga isiklikult minul kui eraisikust tellijal poleks õrna aimugi, kui suure kõikumisega tohib üldehitaja mulle seina laduda. Tavaks on öelda, et maaler silub. Omal sarnane praktika põranda valamisega (ikka tellijana).
Ja veel mõte heast tavast - ehituses ei ole justkui üldse paslik sellist mõistet kasutada - hea tava kohaselt paneel pähe ei kuku.
Lihtsalt heietus.

[Urmas]

Aga isiklikult minul kui eraisikust tellijal poleks õrna aimugi, kui suure kõikumisega tohib üldehitaja mulle seina laduda...

Selleks on kaks lihtsat varianti- 1) teha asi ja nõuded endale selgeks, 2) nagu sa juba mainisid, tuleb palgata järelvalve.

... Tavaks on öelda, et maaler silub...

Jaa-jaa, nii ta kipub olema jah, aga kui maaler ütleb, et see silumine teeb töö x summa võrra kallimaks "hea ehitustava" kvaliteeti jälgides, siis vaadatakse maalrit nagu mingit väljapressijat.

[vuuk]

Aga isiklikult minul kui eraisikust tellijal poleks õrna aimugi, kui suure kõikumisega tohib üldehitaja mulle seina laduda.

Kvaliteet, nagu ka hind,on võimalik kokku leppida. Seda tulekski teha.
Osades projektides on ära toodud kvaliteedinormid (näiteks Soome RYL), mida peab ehitaja töid teostades järgima. RYL-i normide järgimist peetakse heaks tavaks.
Valmis müüritise (postid ja seinad)mõõtmete tolerantsid on toodud Tarindi RYL-2000-es lk 229 tabelis 411:T1 ja tabelis 411:T3 seinaavade mõõtmete tolerantsid.
Vaata lähemalt: http://www.vuuk.ee/puhasvuuk1.html
Samad maksimaalsed lubatud hälbed kehtivad ka mittepuhasvuukmüüritise korral.
Need normid on tegelikult suhteliselt leebed. Plokkmüüri ladumisel on minul õnnestunud enamasti 2...3 korda nendest normidest täpsem tulemus saavutada.

[rokikas]

RYL tiba konkreetsem jah võrreldes "hea ehitustava"ga. Ainult et tasuline.
Soomes üldjuhul elamud 2. klassi kvaliteediga.

[vuuk]

Arvan, et kui ehitise või selle osa ehitamise töö resultaadi tellija pole oma ala profesionaal või isegi tipptegija, siis kvaliteeti tuleks võtta juba algselt kui loteriivõitu. Halb tulemus on kaotus. Hea tulemus on võit. Väga hea tulemus aga suur võit.
Odava pileti ostu korral on võiduvõimalused väiksemad ja vastupidi.
Eks kvaliteet oleneb ka suuresti sellest, kas ja kui õigesti protsessis toimivad inimesed (alates ülevalt, kuni alumise pulgani välja) hindavad oma võimeid ja võimalusi.
Ja muidugi omab kaalu motivatsioon.

[rokikas]

Eks selle kvaliteediga on ka vahest tiba imelikud lood. Õigemini ma ei mõista seda eestis levinud suhtumist et iga viimnegi puukuur/tavapärane eramu peab vastama 1. klassi kvaliteedi nõuetele. Ja siis kurdetakse et ehitamine on pagana kallis.

[madis64]

Eks selle kvaliteediga on ka vahest tiba imelikud lood. Õigemini ma ei mõista seda eestis levinud suhtumist et iga viimnegi puukuur/tavapärane eramu peab vastama 1. klassi kvaliteedi nõuetele. Ja siis kurdetakse et ehitamine on pagana kallis.

Oponeeriks siinkohal - ilma RYL-ile konkreetselt viitamata - kui suur võib olla uusehituse puhul 2,5 m kõrge ja 8 m pika puukuuriseina hälve tasapinnast suvalises pinnapunktis mõõdetuna?

Ehitaja ehk arvab, et 1 cm on "hea küll".

Tellija vaatepunktist vaadatuna peaks lõpptulemuse (voodrilaua pealispind) ikkagi +/-1 mm jääma.

Overkill?

Kui jah, siis ise olen enda jaoks kogu aeg (puitkonstruktsioone) sellise täpsusega ehitanud - miks ma peaksin mingi kobakäpa soperdise eest raha maksma hakkama?

[Urmas]

Kui maalritööde puhul ronida RYL´i, siis seal on kirjas järgnev:
"72.5 Valmis pahteldus
Nõuded
Arvestades tabelites 72:T1 ja 72:T2 esitatud tasasusnõudeid ning aluse
tarindust, peab pahteldatud pind olema selline, et ruumi eesmärgikohastes
kasutustingimustes ei ole viimistlusjäljed häirivalt märgatavad."
Kas pole vahva sõnastus? Mida mõeldakse termini "häirivalt" all, peab iga maaler juba ise endale selgeks tegema. Mõnda tellijat häirivad lihvimisjäljed kohutavalt (mind ka häiriks), aga mõni maaler kehtiks selle peale ainult õlgu ja ütleks, et tema elukvaliteeti need lihvimisjäljed seinal absoluutselt ei halvenda ega häiri, kui ta peaks ise seal elama.

[rokikas]

Tellija vaatepunktist vaadatuna peaks lõpptulemuse (voodrilaua pealispind) ikkagi +/-1 mm jääma.

Aga kui jääks +/-2 mm.? Tolerants 2* suurem aga kas ka lõpptulemus silmale vaadata samavõrra hullem? Kas on oht et külalised jäävad üllatunult puukuuri silmitsema ning küsivad "kas ise tegid pimedas vää".

Kui jah, siis ise olen enda jaoks kogu aeg (puitkonstruktsioone) sellise täpsusega ehitanud - miks ma peaksin mingi kobakäpa soperdise eest raha maksma hakkama?

No eks kõige kindlam on loomulikult ise teha.
Tegelikult ei ole küsimus selles kas ehitaja oskab +/-1 mm. täpsusega seda seina teha vaid kas sellel on sisulist mõtet. Kui näiteks +/-2 mm. kõikumine on lõppkasutuses sama märkamatu aga puukuur valmib kiiremini (odavamalt) siis mis on selle +/-1 mm. sisuline mõte.

[madis64]

Aga kui jääks +/-2 mm.? Tolerants 2* suurem aga kas ka lõpptulemus silmale vaadata samavõrra hullem?

Ma arvan, et tellitava töö puhul võiks +/-2-ga ka nõus olla.

Tegelikult ei ole küsimus selles kas ehitaja oskab +/-1 mm. täpsusega seda seina teha vaid kas sellel on sisulist mõtet. Kui näiteks +/-2 mm. kõikumine on lõppkasutuses sama märkamatu aga puukuur valmib kiiremini (odavamalt) siis mis on selle +/-1 mm. sisuline mõte.

Tegelikult küsimus ongi selles, kas ehitaja oskab tagada +/-1 või mitte - kui oskab, siis teeb ta kiiresti valmis ka +/-2 ja +/-3 mm kõikumisega seinad.
Kui aga ehitaja kohmab "noh, teeme hästi nagu ikka" ja tema jaoks on "hästi" +/-1 cm, siis ta lihtsalt ei tule +/-3-ga toime.

Nii et mis on ikkagi voodrilauast puukuuri seina puhul (nt. ehitaja poolt vaadatuna) "hea ehitustava" - ja mitte 2 meetri, vaid ikka kogu seinapikkuse kohta?

Ning odavuse kohta - alati on tegijal ju võimalik tellijale esitada variandid - selline kvaliteediklass maksab X eurot, natuke halvem Y eurot, päris saast aga hoopis Z eurot - eks klient siis ise valib endale sobiva lahenduse.

[pikk88]

Eks seal oleneb natuke olukord ka materjali kvaliteedist. Olen kunagi pidanud kipsi karkassi tegema materjalist, mis oli kõver ja propelleris, hiljem käis omanik loodi ja rihtlatiga seinad üle ning vandus ja tatistas, et on paras jama kokku keeratud. Seletasin siis, et mina sellest materjalist paremat välja võluda ei suutnud, võtku ise kruvid ja näidaku, kuidas see käima peaks. Selle peale rahunes tellija natuke, kuid kohmas lõpuks ikkagi, et tema olevat saekaatrist toonud täiesti sirged prussid ja jäi mulje, nagu ta arvaks, et mina ise need kõveraks väänasin...

[Külaline]

Ning odavuse kohta - alati on tegijal ju võimalik tellijale esitada variandid - selline kvaliteediklass maksab X eurot, natuke halvem Y eurot, päris saast aga hoopis Z eurot - eks klient siis ise valib endale sobiva lahenduse.

No, mis jutt see on? Kuidas seda mõista? Milline meister hakkab alla oma taset tööd tegema? Miks vaja selline tellimine siis üldse vastu võtta. Tööle jääb ju alati meistri nimi külge ja ega keegi tea hiljem selle tegemise tagamaid, et just tellija sellist säästu kvaliteeti soovis. Meistri mainele ei pruugi ju see kuidagi kasuks tulla. Võimalik on loomulikult natuke ehk tegumoega ja materjalidega mängida aga see siis ainult meistrile leiva teenimise töö. Kui sellise töö vastu võtad, siis miks tuleks hakata tööd narrima. See vend pole ikka tõsine tegija, kui teatab, et ei taheta maksta, teen töö ära ülejala...anna aga minna, aga ära pärast pasanda, et keegi sind enam tööle ei taha.

taastaja

[madis64]

Eks seal oleneb natuke olukord ka materjali kvaliteedist. Olen kunagi pidanud kipsi karkassi tegema materjalist, mis oli kõver ja propelleris, hiljem käis omanik loodi ja rihtlatiga seinad üle ning vandus ja tatistas, et on paras jama kokku keeratud.

Loomulikult algab lõpptulemus materjalide kvaliteedist ning töömees, kes reaalses elus oskab +/-1-mm seina teha, suudab tellijale enne töö alustamist öelda, et "sellest materjalist on võimalik teha parimal juhul +/-1 cm sein".

Kui töömees materjali kvaliteeti vaidlustamata hakkab seda seina panema, siis ka mina eeldaksin, et sellele ehitatav kipsisein ikka "normaalselt sirge" saab - ning hilisemad argumendid stiilis "sellest kõntsast midagi paremat ei saagi" ei ole sellisel juhul küll aktsepteeritavad (tellija ei pea teadma, mida millestki täpselt saab, kuid tal on õigus eeldada, et tööde teostaja teab seda täpselt).

[madis64]

No, mis jutt see on? Kuidas seda mõista? Milline meister hakkab alla oma taset tööd tegema?

Mis sa minuga kurjustad - mulle siin üritatakse selgeks teha, et uus puukuur peabki kõver ja lainetav olema , kuid kas ma sellisel juhul ei tohigi meistril sellist teha paluda (et tuleb ikkaggi soss-sepad üles leida, kes selle veel kõveramaks oskavad käänata)

[vuuk]

Rääkides heast tavast...
Heatavakohaseks tööks võib kõige lihtsamas keeles väljendatuna lugeda tööd, mis on tehtud maksimaalse püüdlikkusega, vastavalt töö teostaja võimetele ja võimalustele.
Seega võib olla head tava järgides tulemus olla puukuuri välisvoodri laudisel seina kohta nii +/- 1mm, kui ka +/-1cm.
Samas praktikuna olen veendunud, et puitvoodriga puukuure, mille puidust välisvoodri tolerants ei ületa +/-1mm pole olemas. Ja kui kellegil fanaatikul õnnestukski selline täpsus saavutada, siis (teades puidu omadusi) mõne aja mõõdudes tulemus seda enam olla ei tarvitse.
Reeglina on puidust mm täpsusega puusepatööd raske saavutada, sest materjal pole sedavõrd täpne ja stabiilse kvaliteediga. Lisaks välistingimustes puit "mängib" reeglina rohkem kui 1mm (oleneb puidu mõõtmetest, kasvutingimustest, kvaliteediomadustest)
Mm-täpsusest on mõtet rääkida tisleritöö korral. Isegi puitakende kõverus ületab tihti mitut millimeetrit jne.
Kui klient tõesti on eriliselt nõudlik kvaliteedi suhtes, siis ta võiks ehitamist tellides alustadagi sellest midagi sellliselt: "Minu jaoks pole tähtis odav hind, oluliseks pean kvaliteeti". Ja (näiteks)juhtida tähelepanu, et 2 meetrise latiga mõõtmisel mistahes kohas lati ja tulemuse vahele jääda x mm pilu. Vat see X tuleks kohe ära täpsustada, siis ehitaja saab otsustada, kas ta üldse on võimeline seda tööd selle konkreetse materjaliga tegema. Inimeste võimetel on ju piirid.
Kus-juures ärme unustame, et puit on kliendi poolt reeglina soetatud vähempakkumise teel madalaima hinnaga. Harva tuleb ette, et see on kvaliteetne.

[rokikas]

Tegelikult küsimus ongi selles, kas ehitaja oskab tagada +/-1 või mitte - kui oskab, siis teeb ta kiiresti valmis ka +/-2 ja +/-3 mm kõikumisega seinad.

Võib muidugi olla et olen nii mõnegi meistri mõõdupuu järgi lödinäpp aga minul võtab küll +/-1 mm. kõikumisega puidust kuuriseina tegemine rohkem aega kui +/- 3 mm. lubatud kõikumise korral. Hakkama saan aga aega (=raha) kulub enam.

Nii et mis on ikkagi voodrilauast puukuuri seina puhul (nt. ehitaja poolt vaadatuna) "hea ehitustava" - ja mitte 2 meetri, vaid ikka kogu seinapikkuse kohta?

Kõigi ehitajate nimel ma sõna ei võtaks aga näiteks kui minu puukuuri sein kaardub 8 jm. jooksul 10 mm. siis minu naine seda kohe kindlasti ei märkaks . Ehk tavakasutuses/tavatarbijale ei ole absoluutselt oluline see puukuuri seina kaardumine. Tellijale ma sellise tolerantsiga seina ei tohi teha aga selle tunduvalt parema kvaliteedi (tihtipeale mõtetult hea) maksab loomulikult ka tellija kinni.

Samasse mõtetu punnitamise kategooriasse kuuluvad näiteks ka minu arvates need krohvijate/maalrite töö kontrollimised öösel taskulambiga/3 m. latiga. Milleks seda ülisirgust hiljem vaja on .
Üldiselt saavadki kõige suuremate/mõtetumate nõudmiste osaliseks maalrid/lõppviimistlejad. Vundament/kandeseinad aga tehakse suht aimamise järgi (korralikum projekt puudub) ning ilma suurema/pädeva kontrollita.

Loomulikult algab lõpptulemus materjalide kvaliteedist ning .......

Täitsa nõus.

[pikk88]

Rääkides heast tavast...
Heatavakohaseks tööks võib kõige lihtsamas keeles väljendatuna lugeda tööd, mis on tehtud maksimaalse püüdlikkusega, vastavalt töö teostaja võimetele ja võimalustele.
Seega võib olla head tava järgides tulemus olla puukuuri välisvoodri laudisel seina kohta nii +/- 1mm, kui ka +/-1cm.
Samas praktikuna olen veendunud, et puitvoodriga puukuure, mille puidust välisvoodri tolerants ei ületa +/-1mm pole olemas. Ja kui kellegil fanaatikul õnnestukski selline täpsus saavutada, siis (teades puidu omadusi) mõne aja mõõdudes tulemus seda enam olla ei tarvitse.
Reeglina on puidust mm täpsusega puusepatööd raske saavutada, sest materjal pole sedavõrd täpne ja stabiilse kvaliteediga. Lisaks välistingimustes puit "mängib" reeglina rohkem kui 1mm (oleneb puidu mõõtmetest, kasvutingimustest, kvaliteediomadustest)
Mm-täpsusest on mõtet rääkida tisleritöö korral. Isegi puitakende kõverus ületab tihti mitut millimeetrit jne.
Kui klient tõesti on eriliselt nõudlik kvaliteedi suhtes, siis ta võiks ehitamist tellides alustadagi sellest midagi sellliselt: "Minu jaoks pole tähtis odav hind, oluliseks pean kvaliteeti". Ja (näiteks)juhtida tähelepanu, et 2 meetrise latiga mõõtmisel mistahes kohas lati ja tulemuse vahele jääda x mm pilu. Vat see X tuleks kohe ära täpsustada, siis ehitaja saab otsustada, kas ta üldse on võimeline seda tööd selle konkreetse materjaliga tegema. Inimeste võimetel on ju piirid.
Kus-juures ärme unustame, et puit on kliendi poolt reeglina soetatud vähempakkumise teel madalaima hinnaga. Harva tuleb ette, et see on kvaliteetne.

Vot selleni tahtsingi mina oma postitusega välja jõuda
Lihtsalt on olemas tellijaid, kes algul ütlevad ja-jah, ja-jah, tee nii hästi kui saad ning kui oled endast parima andnud, siis tullakse hädaldama, et siit-sealt on asi paigast ära. Samas, kui arvestada, et osa sellest kõverusest peidab ära juba kips, mis sinna karkassi peale sai, ning osa saab likvideerida ka maalritöödega, siis miks hädaldada selle kallal, et karkass on kehvasti tehtud. Kusjuures tookord ei käinud jutt mingitest sentimeetritest vaid +/- paar kolm millimeetrit...
Ja kui räägitakse, et miks sellist paska teed, siis seleta, kui on kokku lepitud suurem objekt, keset tööde käiku tuuakse kohale selline kõver materjal, siis mida peaks töömees tegema? Viskama haamri nurka ja minema kõndima? Sellisel juhul ütleb ju klient, et leping on täitmata ja jätab ka rahad maksmata :S

[madis64]

Võib muidugi olla et olen nii mõnegi meistri mõõdupuu järgi lödinäpp aga minul võtab küll +/-1 mm. kõikumisega puidust kuuriseina tegemine rohkem aega kui +/- 3 mm. lubatud kõikumise korral. Hakkama saan aga aega (=raha) kulub enam.

Loomulikult kuluba aega ja raha kõrgema kvaliteeditaseme peale enam - ma lihtsalt sihin sinna, et kliendile tuleb need tasemete maksumuste erinevused enne tööde alustamist teada anda ja jätta otsus tema teha - võib olla on tal rahakott "puuga seljas" või on tal lihtsalt "sirgete seinte kiiks" - kuidas sina tegijana seda aimata oskad.

[madis64]

Lihtsalt on olemas tellijaid, kes algul ütlevad ja-jah, ja-jah, tee nii hästi kui saad ning kui oled endast parima andnud, siis tullakse hädaldama, et siit-sealt on asi paigast ära.

Seetõttu peaksidki sina kui tööde teostaja olema eluliselt huvitatud numbrilisest väärtusest kui tööde kvaliteedikriteeriumist - ""tee nii hästi kui saad" toimib ainult kaua koos töötanud ja teineteist usaldavate osapoolte vahel.

kui on kokku lepitud suurem objekt, keset tööde käiku tuuakse kohale selline kõver materjal, siis mida peaks töömees tegema? Viskama haamri nurka ja minema kõndima?

Teavitama tellija esindajat kirjalikult nõuetele mittevastava toorme saabumisest, soovitama kauba reklameerimist ning kvaliteetse kauba ostmist, kliendipoolsel keeldumisel nõudma allkirja kvaliteedi lõpptaseme muutusega nõustumise kohta.

Eks ta valus ole, kuid kui see jätta tegemata, siis jääb ju tegija automaatselt "süüdi" kõiges seitsmes surmapatus ja kõigis ehitise hädades ning ka rahaline tööde kompenseerimine ei pruugi sujuda ootuste kohaselt.

[vuuk]

Niipalju kui mina tean, kogenumad mehed ei võtagi naljalt kipsitööd puitkarkassile teha. Põhjendusega, et puiduga lihtsalt pole võimalik nõuetele vastavat kvaliteeti saavutada. Seepärast tehakse metallkarkassile, millega jäävad tegelikult samuti parimagi tahtmise korral väikesed 1...3mm vead (needi pea 1mm + karkassimaterjali pleki paksus)
Puidu puhul karkassimaterjaliks peaks olema alla 18% niiskussisaldusega hoolikalt valitud, kalibreeritud materjal. Aga ka see võib kas enne paigaldamist või hiljem juba kinnitatuna kõverduda (kui kinnituskohti pole piisavalt.)
Kõige kindlam on liimpuit, aga ma pole kohanud, et kliendid väga altid oleksid seda karkassimaterjaliks soetama.

Minul on kogemusi, et kokkuleppimiseks või hinnapakkumise tegemiseks kvaliteediteemal kliendiga rääkides kipub kliendi sisse siginema skepsis.
Esiteks klient ei tea enne töö tulemuse valmimist, milline kvaliteet teda üldse rahuldab. Klient eeldab, et kvaliteet peab olema hea. Aga mis on hea, seda ta teab tavaliselt alles pärast.

[rokikas]

Minul on kogemusi, et kokkuleppimiseks või hinnapakkumise tegemiseks kvaliteediteemal kliendiga rääkides kipub kliendi sisse siginema skepsis.
Esiteks klient ei tea enne töö tulemuse valmimist, milline kvaliteet teda üldse rahuldab. Klient eeldab, et kvaliteet peab olema hea. Aga mis on hea, seda ta teab tavaliselt alles pärast.

Nii ta kipub olema jah.

[Urmas]

... Samas, kui arvestada, et osa sellest kõverusest peidab ära juba kips, mis sinna karkassi peale sai, ning osa saab likvideerida ka maalritöödega, siis miks hädaldada selle kallal, et karkass on kehvasti tehtud...

Tüüpiline lohutus üldehitajate poolt tellijale- küll maaler sirgeks teeb. Aga kui mina tulen loodi/latiga tööd üldehitajate tööd vastu võtma/kontrollima, et teada saada töömaht ja materjalide kulu ning teadustan, et sul seinad kõverad ja nende sirgeksajamine maksab x € rohkem, siis aetakse silmad punni ja vähemalt mõttes kirutakse mind arvatavasti väljapressijaks. On olnud juhuseid, kus saab kokkulepitud sinka-vonka seinade puhul kvaliteediklassiks "visuaalselt korrektne", aga vahelpeal käiakse minu latiga mööda seinu ja näidatakse näpuga, et siit ja siit ületab lubatud RYL normi, mis EV-s ei kehtigi. Egas ma kah siis kade poiss ei ole, kontrollin enne järgmiste pindade kallale asumist loodi/latiga kõik üle, helistan tellijale, kutsun kohale, vaatame koos minu pretensioonid üle, selgitan, et need probleemsed kohad ei vasta mingisugustele RYL normidele ja nende korrektseks tegemine eeldab lisatööd ja -materjale. Teen ettepaneku x summas, siis, kas vormistada see kirjalikult või piisab suusõnalisest kokkuleppest. Ei mäleta, et oleks pidanud tegema kirjalikku lisatööde akti.