Ehitusfoorum

Tahtmine ennast sellise ehitusimega kurssi viia: Kas keegi on tegelenud teemaga ja kuhu on jõutud? Kas keegi on äkki ehitanud midagi taolist ka Eestis? Millist tehnikat on kasutatud kütte/ventilatsiooni puhul ja kust sai hangitud? Üldist juttu olen leidnud aga igasugune konkreetne info igati teretulnud. Tänud

Uuri Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest http://www.ceet.ee hr Tõnu Mauring peaks sellel alaga tegelema.

ALKA2 kirjutas:...Üldist juttu olen leidnud ...

no mida siis leidsin, jaga linke!
Kas see kuidagi ökoehitusega seotud?

Üldine tutvustus: http://www.ceet.ee/7y/z0zARTICLEy7.html ... 455f6ae74e

Inglise ja saksa keeles materjali netis päris palju. Kui otsida kasvõi märksõnu - greenbuilding, ecological architecture, strawbale, house of straw, cob, adobe, rammed earth, building from clay.

Saviehitusest on päris palju saksakeelset kirjandust.

Eesti keeleski on võimalik leida materjali saviehitusest, ökovärvidest, värvikeetmisest jne jne.

http://www.srik.ee

Restaureerimisnõuanded:
http://www.muinas.ee/trykised.html#

http://strawberry.sada.ee/

Näiteks on Soomaale ehitatud põhupallidest lubi- ja savikrohviga saun. Otepää kandis on püsitatud puitkarkassmaja hakkepuidust seinatäidisega jne

Ka Eestimaa ajakirjades ja ajalehtedes on avaldatud päris mitmeid antud valdkonna kirjutisi.

Tänud vastute eest. Ökoehitus on muidugi ainult üks osa passiivmajast aga mitte peamine nii palju kui mina asja uurinud olen. Aga ega tegelt Eestis pole taolist maja ehitatud. Sain muidugi kokku ehitusmessil Tõnu Mauringuga ja ta ongi see õige mees kellega sellest rääkida. Peale messi saame asjast põhjalikumalt rääkida. Saksakeelseid materjale loeks ka meelsasti kui seda keelt mõistaks .

Muidugi kui väga suur tahtmine asja uurida siis kannataks võibolla vastavat saksakeelset materjali tõlkida ka nende interneti translaatoritega (näiteks Google oma). Muidugi kvaliteet suht kehva kuid mõttest saab enamasti aru.

Inglise keelseid raamatuid võib vaadata ka siit: http://www.chelseagreen.com/2005/topicg ... enbuilding

Kunagi natuke uurisin savimajade asju ja juhtus selline link pihku. http://weblife.org/cob/index.html Ehk siis suht asjaliku raamatu esimene pool vabalt netist loetav.

Kui põhupallimajandus huvitab siis asjast saab aimu http://www.savikodu.pri.ee
Seal sdaadaval ka üks asjakohane eestikeelne käsiraamat. Soovitan linke ka vaadata.

leidsin sellel savikodu.pri.ee lehelt lingi mis pasiivmajade ehitust tutvustas päris põhjalikult.

No kuulge. Küsija tundis huvi passiivmaja vastu, aga mitte ökomajade jm sellise vastu. See on ilma küttesüsteemita maja, mis on ka vastavate konstruktsioonidega. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Passiivmaja on põhimõtteliselt topelt soojustusega putka millel puudub aktiivne küttekolle. Parem tulemus saadakse kas paarismajaga, ridaelamuga või väikse korterelamuga. Aknad on väikesed st mitte üle 2m2 ja klaasid sisaldavad kõike seda, mis soojust aitab hoida. Põrandates on 20-30 cm penot, seinas 40-50 senti villa vm. lagedes veel rohkem. Väliseinad on tumedad. Ventilatsioonist- kanalist püütakse ka viimane soojus kinni ning sellega soojendatakse sisenevat õhku jne. Ühesõnaga kallis ehitada, odav elada!

vaadake teema kohta aadressilt http://www.passiivmaja.ee

Eestis passiivmaja ehitamine suht keeruline.
Kuna see nõuab ka vastavaid aknaid ja uksi mida ükski firma ei paku. Otsin juba osa aega Eestist. Väidetavalt läheb meie kliimas vajaliku soojustakistusega aken uduseks ja uksi ei tehta.
Soojuskoormust oli vaja arvutada. Spetsialistid http://www.tuit.ut.ee/eetl lubasid suure raha eest arvutada kuipalju kogu aasta kulu tuleb (arvestades päikest ja tuuli) aga seda kui võimsat kütet läheb vaja kui 3 päeva on 40C külma programm ei võimaldavat ja arvutus tehakse lisatasu eest. Rehkendasin kah ise.



Järgmine aasta peaks sisse saama.

huvitav-huvitav. ise arvutamine selliste projktide(passiivma dünaamiline(arvestades kõiki muutujaid ajas muutuvatena) arvutus) korral võtaks vist küll valgusaasta. korralikud arvutid spetsiaalse tarkvaraga pidid järama selliseid projekte mitmeid ja mitmeid tunde....

kah külaline kirjutas:huvitav-huvitav. ise arvutamine selliste projktide(passiivma dünaamiline(arvestades kõiki muutujaid ajas muutuvatena) arvutus) korral võtaks vist küll valgusaasta. korralikud arvutid spetsiaalse tarkvaraga pidid järama selliseid projekte mitmeid ja mitmeid tunde....

Teemaväline aga valgusaasta on siiski pikkuse mõõtmiseks. Täpsemalt on ta selline pikkus mille valgus suudab vaakumis läbida ühe aasta jooksul ... kui huvitab siis http://et.wikipedia.org/wiki/Valgusaasta

leidsin netist sellise saidi nagu : http://elumaja.ee
seal palju infot üleval passiivikute kohta

Kui soome keel suus, siis selline leht nagu: http://www.passiivitalo.net

Seintesse aurutõke, 40cm villa, tuuletõke, distantsliist, iluvooder+ 3x aknad, uksed tuulekojaga, põrandasse 20cm penoplasti ja ongi kõik. Täiesti tavaline ehitis mida meie spetsialistid ehitavad hommikust õhtuni.

Tehnilised vidinad annavad lisaenergiat mitte ei muuda seda elamut passiivsemaks. Passiivsemaks muudab seda elamut ainult soojustuse paksus, akende-uste tihedus ja kokkuelamise kokkuhoid.

Sa, master, uuri elu veel natuke. Sinu jutu järgi on eesti passiivmaju täis, mis päris kindlasti nii ei ole. Oluline vahe tulebki sisse sellest, et kütteseadet kui sellist hoones ei ole. Meie kliimas ehitamine ja ekspluatsioon suht kaheldava väärtusega ettevõtmine. Oli vist ka mingi kriteerium et hoone aastane energiavajadus peab jääma alla 15kW/m2.

Oh Sa poiss - ja kütteseadet ei olegi? Elu nagu filmis ning sooja saadakse õhust ja armastusest? Krt. trikitada võib igatmoodi aga mis sel päriseluga pistmist on (pean siin silmas mõtlemisvõime säilitanud inimesi) ? Passiivne - kelle või mille suhtes ja kui passiivne?

Imelik kirjutas:Oh Sa poiss - ja kütteseadet ei olegi? Elu nagu filmis ning sooja saadakse õhust ja armastusest? Krt. trikitada võib igatmoodi aga mis sel päriseluga pistmist on (pean siin silmas mõtlemisvõime säilitanud inimesi) ? Passiivne - kelle või mille suhtes ja kui passiivne?

ongi nii lihtne
kui tahad, et toas oleks soojem, võtavad kõik trussaaride väele
nats jahedam sisekliima on aga nii, et riided seljas ja keegi ei puuksa
lihtne inimkütte variant

pasiiv kirjutas:Sa, master, uuri elu veel natuke. Sinu jutu järgi on eesti passiivmaju täis, mis päris kindlasti nii ei ole. Oluline vahe tulebki sisse sellest, et kütteseadet kui sellist hoones ei ole. Meie kliimas ehitamine ja ekspluatsioon suht kaheldava väärtusega ettevõtmine. Oli vist ka mingi kriteerium et hoone aastane energiavajadus peab jääma alla 15kW/m2.

Elu nagu vanasti laudas, kus loomad soojendasid passiivselt ja lisasoojuseks võib ühe hõõgniidiga pirni ka lakke panna, peeru kogume kokku ja teeme elektrit jne. Üksi soojusvahendiga ventilatsioongi võtab juba omajagu elektrit.

Sattusin täiesti kogemata lugema foorumit ja tahaks ka midagi lisada.
Esiteks on kindlasti Tõnu Mauring õige inimene, kellega sellel teemal suhelda, sest tema on Eestis tõenäoliselt kõige kauem selle teemaga tegelenud. Siiski on ka teisi spetsialiste, kellelt nõu küsida. Kasvõi erinevad konsultatsioonifirmad või arhitektuuribürood.
Teiseks majast endast. Ei ole üht kindlast kriteeriumit, mis saavutaks sellise väikese energiakulu. Tingimusi on palju. Kindlasti ilmakaartega arvestamine. Maja kompaktsus. Piirete soojusjuhtivus. Õhutihedus. Avade paigutus ja klaasi kvaliteet. Kõikide selliste tegurite arvestamisel saab kasutada seda, et kütteallikat pole vaja, vaid piisab nö eelsoojendatud õhu juhtimisest. Ehk siis see töötaks nii ventilatsiooni kui ka kütte eest.
Tegelikult on see päris lihtne, aga eestlane nagu ikka on skeptiline ja noriv. Usun, et peagi see muutub, sest kes ikka tahaks kogu aeg meeletut raha matta igakuisele küttele ja pealgi tekib puhtalt seadusandlusest peagi see kohustus kõigile uutele ehitatavatele hoonetele.

Ah ära aja pläma. See millega Sa seda eelsoojendatud õhku soojendad ei ole Su meelest kütteseade ja ei kuluta energiat ? Maja piirete soojuskadu ei ole kunagi 0, ehita või 10m paksune vahtplastsein (muuseas soojusjuhtivus
on piiretel mõlemat pidi ühesugune). Nii palju siis passiivsest kütmisest. Maja hea soojapidavus aitab meil seda
sooja lihtsalt ajaliselt kauem kinni hoida. Seda kinnihoitud sooja õhku on aga ülimalt s..tt ja võimatu hingata,
seepärast peame ta vahetama uue hapnikurikka madalama temperatuuriga õhu vastu, millega viime selle kinnihoitud soojuse välja. Mida suurem on temp. vahe (mille jaoks meil ju see soojustus) seda rohkem energiat läheb tasakaalu hoidmiseks. Selles süsteemis tuleb leida lihtsalt mõistlik kompromis (igiliikurit ei ole ).

Kõik siinolijad otsige internetist märksõna alt-raha ja energaiat säästev passivmaja-seal peaks olema üks word fail ja lugege see läbi kui see passivmaja värk ikka huvitab
Lühidalt on siis asi selline nagu ma aru saan,et passivmaja aitab energiat kokkuhoida ja 0 kraadise välisõhu temperatuuri korral võib olla isegi korraliku passivmaja puhul energiavajadus peaaegu olematu ja kui välisõhu temperatuur langeb alla 0-i siis lisatakse lihtsalt ruumidesse antava õhu eelsoojendamisega kas elektri, vesikütte või soojuspumba abil täiendavat soojust.
Võibolla on see nüüd loll küsimus aga ma ei tea kas ahju tohib sisse ehitada-seda peab uurima nüüd.
Aga muidu on kõik nii nagu eelpool keegi ehitusmasteri nimeline postitaja juba kirjutas neist ehitustehnilistest iseärasustest,et peab olema aurutõke mis peab täiesti õhu ja niiskuskindel olema ning kõik kruvid ja värgid peavad ka niiskuskindlalt olema paigaldatud siis soojustus 40 cm ja tuuletõke mis annavad külmakindluse ja vastavad aknad mis sooja hoiavad jne.Mainida oleks olnud vaja ainult veel seda,et väga tähtis roll on aga passivmaja puhul ventilatsioonil sest kui maja nii igati õhutihedaks teha siis peab olema ka korralik sundventilatsioonisüsteem.Ja üleüldse igasugune värskeõhu vajadus tulebki ükskõik mis ehitise puhul ruumis saavutada sundventilatsiioniga mitte nn.tuulutamisega või seinte hingamisega.
Loodetavasti see info andis nüüd mõnigast aimu passivamaja mida tuntakse ka nüüd nimetuse all 0 energiaga maja tehnoloogiast või konspektsioonist.
Minu mõistes on aga veidi lihtsamas ja üldisemas tähenduses nüüd 0 energiaga maja selline maja mille kütteenergiavajadus välisõhutemperatuuril 0 kraadi peaks olema nii ümmarguselt 0.
Täpsemad tehnilised nõuded mida esitatakse passivamajle leiate aga kusagilt mujalt-näiteks internetist või rammatukogust.