Tere!
Soov on ehitada aed maja taha - st kruntidevaheline. Ca 35 m. Sellega seoses tekkisid mõned küsimused:
1) Kas peaks eelistama keevisvõrku või punutud võrku? Mõlemale eelised-puudused?
Saan aru, et punutud võrk on vananenud ja paljud väidavad, et ka palju keerulisem-töömahukam seda paigaldada.
2) Kui rääkida keevisvõrkudest, siis ka neid on tohutult palju erinevaid. Alates võrgusilmast 100x50 kuni 50x50 silmani ( punutud võrgul sama suur võrgusilm ) kuni traadi jämeduseni.
Kuna on soov aia taha panna hiljem kas sireli- või ebajasmiinihekk, kuivõrd see talvine lumeraskus asja mõjutama hakkaks? Odavaim 100 x 50 silmaga 2,1 mm traadiga võrgurull ca 50 eur, kallim jäme traat ja väiksem võrgusilm 130 eur rull. Vahe tohutu.
Kuna aeda 35 m, siis peaksin ka 2 rulli ostma.
Milline oleks optimaalselt hea lahendus? Soovitusi?
3) Aiapostid - külmumispiir pidi olema 70 cm, kui tahan panna 1500 mm kõrgust võrkaeda, kui pikad postid peaksin ostma? Kas 1950 mm -sed jäävad nadiks?
Aitäh?
Millist aiavõrku valida?
-
Eesti mees
- külaline
Re: Millist aiavõrku valida?
Soovitan sul panna hoopis paneelaed. See näeb välja samasugune nagu võrkaed, aga traadi paksus on paneelaial 5 või 6 mm. See võrkaed, mida sa igalpool uuselamurajoonides näed, on üks saast! Venib välja ja läheb kõveraks, s.h. õhukesed plekkpostikesed, mida sellise võrgu puhul kasutatakse. Aed peab olema ikka tugev, et see lume, laste, koera ja muud tegurid välja kannataks. Mina isiklikult ei viitsiks aeda kaks korda ehitada: esimest korda odavalt ja teine kord korralikult.
Ja selleks, et postid rooste ei läheks, soovitan valida sellised, mis on tsingitud ja värvitud. Tsingitud nii seest kui väljast. Maksavad natukene rohkem, aga pärast on sul muresid vähem.
Postiauk võiks tõesti vähemalt 70 cm olla. Kui rahakott võimaldab, oleks hea betooninst lint valada. See hoiab nii poste korralikult sirgelt üleval kui ka naabrite umbrohu sinu krundilt eemal.
Ja selleks, et postid rooste ei läheks, soovitan valida sellised, mis on tsingitud ja värvitud. Tsingitud nii seest kui väljast. Maksavad natukene rohkem, aga pärast on sul muresid vähem.
Postiauk võiks tõesti vähemalt 70 cm olla. Kui rahakott võimaldab, oleks hea betooninst lint valada. See hoiab nii poste korralikult sirgelt üleval kui ka naabrite umbrohu sinu krundilt eemal.
-
Külaline
- külaline
Re: Millist aiavõrku valida?
Tegin endale mõned aastad tagasi punutud võrgust aia. Silmaga 50x50mm, tsingitud; 2,2mm paks traat, 1800mm kõrge. Postid 3000mm ehk siis 1200mm maa sees. Postid valasin betooni, 50x50x50cm. Seega 70cm on lihtsalt maa sisse taotud (tagumise ajal kasutasin puidust klotsi, muidu peksad posti otsa kõveraks). Betooniklass C5 (kõige sitem betoon põhimõtteliselt). Pinnaseks 30-40cm mulda, 30-50cm liiv-savi, edasi savi-liiv (kuradi tihke pinnas). Postid ise 50mm, seina paksus 3mm, mustast metallist. Töötlesin terasharjaga, lahustiga (korralikut puhtaks) ja lõpuks 2 kihti Hammerrite peale. Plastikust postikorgid panin ka, et vett sisse ei sajaks.
Postide sammuks panin ca 3-3,5m. Võrgu stabiilsuse huvides panin 4 pingutustraati, läbimõõt 3,1mm (ülesse, alla ja vahepeale). Postide külge läksid need traadid plastikust klambritega, klambrid omakorda siis kruvidega (isepuurivad). Aia algusesse, lõppu ja iga 25m tagant panin diagonaalid (seina paksus vist 2,5mm). Pingutasin võrku 4 koormarihmaga.
Ja mis, siis lõpuks välja tuli ?
1) Postide vahe liiga suur. Võrk lainetab.
2) Plastikust kinnitusklambrid, mis pingutustraati posti küljes hoiab, on täielik kräpp.
3) Võrku oleksin saanud ka rohkem pingutada aga siis juhtub see, et tõmbad ruudu kujulise silma rombi kujuliseks ehk sinu aia kõrgus hakkab vähenema.
4) 2,5mm paksusega diagonaalid tõmbad paindesse kui võrku korralikult pingutada.
5) Külmaga on 1 post kergelt liikunud. Ülejäänud on siiani kenasti paigal.
6) Kinnitusklambrite isepuurivad kruvid võivad lumeraskusega lihtsalt pooleks minna. Kasutasin 2,5mm kruvi (soovitan seega paksemat).
Kui uuesti traataeda teeksin, siis mida muud moodi ?
1) Madalam aed kui 1800mm
2) Paksem traat kui 2,2mm
3) Postide vahe max 2,5m
4) Leiaksin toote, millel oleks kõik jupid standardiseeritud. Ei pea pärapersest imemõõdus postikorke, kinnitusklambreid, pingutusklambreid, pingutustraati, sidumistraati, pingutusvardaid, pingutusvarda kinnitusklambreid ja -polte otsima.
Tänapäeva traatvõrgust jms ei tea ma midagi. Enda oma tegin ammu ostetud materjalist. Aega kulus sitaks. Närve ka. Kas olen rahul ? Muidugi. Enam ei käi koer naabri juures mingeid raipeid närimas. Kui lapsed ja suurem koer oleks, kes aeda vägistaksid, mõtleksin juba millelegi muule kui traatvõrgule. Siiski tean ühte traataeda, mis kannatas kenasti laamendamist. Seal oli ülemine pingutustraat asendatud trossiga, aia kõrgus oli umbes 1400-1500mm, postide samm alla 2,5m. Korralikult diagonaale jms toestust.
Igatahes jõudu tööle!
Postide sammuks panin ca 3-3,5m. Võrgu stabiilsuse huvides panin 4 pingutustraati, läbimõõt 3,1mm (ülesse, alla ja vahepeale). Postide külge läksid need traadid plastikust klambritega, klambrid omakorda siis kruvidega (isepuurivad). Aia algusesse, lõppu ja iga 25m tagant panin diagonaalid (seina paksus vist 2,5mm). Pingutasin võrku 4 koormarihmaga.
Ja mis, siis lõpuks välja tuli ?
1) Postide vahe liiga suur. Võrk lainetab.
2) Plastikust kinnitusklambrid, mis pingutustraati posti küljes hoiab, on täielik kräpp.
3) Võrku oleksin saanud ka rohkem pingutada aga siis juhtub see, et tõmbad ruudu kujulise silma rombi kujuliseks ehk sinu aia kõrgus hakkab vähenema.
4) 2,5mm paksusega diagonaalid tõmbad paindesse kui võrku korralikult pingutada.
5) Külmaga on 1 post kergelt liikunud. Ülejäänud on siiani kenasti paigal.
6) Kinnitusklambrite isepuurivad kruvid võivad lumeraskusega lihtsalt pooleks minna. Kasutasin 2,5mm kruvi (soovitan seega paksemat).
Kui uuesti traataeda teeksin, siis mida muud moodi ?
1) Madalam aed kui 1800mm
2) Paksem traat kui 2,2mm
3) Postide vahe max 2,5m
4) Leiaksin toote, millel oleks kõik jupid standardiseeritud. Ei pea pärapersest imemõõdus postikorke, kinnitusklambreid, pingutusklambreid, pingutustraati, sidumistraati, pingutusvardaid, pingutusvarda kinnitusklambreid ja -polte otsima.
Tänapäeva traatvõrgust jms ei tea ma midagi. Enda oma tegin ammu ostetud materjalist. Aega kulus sitaks. Närve ka. Kas olen rahul ? Muidugi. Enam ei käi koer naabri juures mingeid raipeid närimas. Kui lapsed ja suurem koer oleks, kes aeda vägistaksid, mõtleksin juba millelegi muule kui traatvõrgule. Siiski tean ühte traataeda, mis kannatas kenasti laamendamist. Seal oli ülemine pingutustraat asendatud trossiga, aia kõrgus oli umbes 1400-1500mm, postide samm alla 2,5m. Korralikult diagonaale jms toestust.
Igatahes jõudu tööle!
-
Vekra
- külaline
Re: Millist aiavõrku valida?
Tere,
Viimane lugu oli päris hea. Mõned asjad mis valesti.
Postid valasin betooni, 50x50x50cm - Post selgelt liiga vähe/madalale betoneeritud, kuid kui jäid püsti ja sirgelt peale ühte talve siis iseenesest ju OK. Aga riski bisness.
Postide sammuks panin ca 3-3,5m. - samm liiga pikk jah, tehas soovitab 2,5-3m posti sammuks. Me üldjuhul arvestame nii 2,7 - 2,8m.
Plastikust kinnitusklambrid, mis pingutustraati posti küljes hoiab, on täielik kräpp. - täiesti nõus ja suht kehvakesed on nad jah, kuigi ka tehase paigaldusjuhendil on nad välja pakutud. Tehase originaal postil on ülemine plastik kinnitus tüübliga aga ülejäänuid kasutatakse metallist pingutustraadi hoidjaid koos isepuurivaga ja need on oluliselt paremad, kuid ka natuke kallimad. http://www.vekra.ee/mod_catalogue_f4b9e ... rvikud_est
2,5mm paksusega diagonaalid tõmbad paindesse kui võrku korralikult pingutada. - ma ausalt ei kujuta ette kuidas see võimalik on.
Üldjuhul pingutustraat pingutatakse pingutitega korralikult ära - kõik 4 rida - ja siis tõstetakse punutud võrk peale. Võrk tõmmatakse küll pingule aga kas spetsiaalse kammiga või ainult käte abiga ning kinnitatakse spets klambrite või sidumistraadiga pingutustraadi külge. Me ise originaalis kasutame kaldtugesi 1,5mm seinaga ja ei ole olnud juhtumit kus see oleks kõveraks tõmmatud.
See , et võrgud lumeraskuse all ära vajuvad ja kevadel on vaja pingutustraadi pingutid üle käia ning suht väikse vaevaga uuesti sirgeks saada on tavaline ja ega see traadi paksus ei muuda midagi. Mida paksem on traat seda suurem raskus pingutustraadi peal on ning siis tuleb juba ka jämedam pingutustraat panna jne, jne. Kulud tõusevad , kuid kasu on minimaalne ja lõpuks oleks juba mõistlik paneel panna nagu siin eelnevalt öeldi - säästupaneel hakkab traadiga 4mm ja . Mul oli tehas kunagi kes pakkus 5mm traadiga punutud võrkku aga ainulüks 20m rulli kaal oli ca. 200kg kui ma õieti mäletan. Ainuüks transport on peavalu.
Punutud võrgu paigaldusjuhend: http://www.vekra.ee/file.php?feID=ff312 ... ac8fa5de78
Viimane lugu oli päris hea. Mõned asjad mis valesti.
Postid valasin betooni, 50x50x50cm - Post selgelt liiga vähe/madalale betoneeritud, kuid kui jäid püsti ja sirgelt peale ühte talve siis iseenesest ju OK. Aga riski bisness.
Postide sammuks panin ca 3-3,5m. - samm liiga pikk jah, tehas soovitab 2,5-3m posti sammuks. Me üldjuhul arvestame nii 2,7 - 2,8m.
Plastikust kinnitusklambrid, mis pingutustraati posti küljes hoiab, on täielik kräpp. - täiesti nõus ja suht kehvakesed on nad jah, kuigi ka tehase paigaldusjuhendil on nad välja pakutud. Tehase originaal postil on ülemine plastik kinnitus tüübliga aga ülejäänuid kasutatakse metallist pingutustraadi hoidjaid koos isepuurivaga ja need on oluliselt paremad, kuid ka natuke kallimad. http://www.vekra.ee/mod_catalogue_f4b9e ... rvikud_est
2,5mm paksusega diagonaalid tõmbad paindesse kui võrku korralikult pingutada. - ma ausalt ei kujuta ette kuidas see võimalik on.
Üldjuhul pingutustraat pingutatakse pingutitega korralikult ära - kõik 4 rida - ja siis tõstetakse punutud võrk peale. Võrk tõmmatakse küll pingule aga kas spetsiaalse kammiga või ainult käte abiga ning kinnitatakse spets klambrite või sidumistraadiga pingutustraadi külge. Me ise originaalis kasutame kaldtugesi 1,5mm seinaga ja ei ole olnud juhtumit kus see oleks kõveraks tõmmatud. See , et võrgud lumeraskuse all ära vajuvad ja kevadel on vaja pingutustraadi pingutid üle käia ning suht väikse vaevaga uuesti sirgeks saada on tavaline ja ega see traadi paksus ei muuda midagi. Mida paksem on traat seda suurem raskus pingutustraadi peal on ning siis tuleb juba ka jämedam pingutustraat panna jne, jne. Kulud tõusevad , kuid kasu on minimaalne ja lõpuks oleks juba mõistlik paneel panna nagu siin eelnevalt öeldi - säästupaneel hakkab traadiga 4mm ja . Mul oli tehas kunagi kes pakkus 5mm traadiga punutud võrkku aga ainulüks 20m rulli kaal oli ca. 200kg kui ma õieti mäletan. Ainuüks transport on peavalu.
Punutud võrgu paigaldusjuhend: http://www.vekra.ee/file.php?feID=ff312 ... ac8fa5de78