Ehitusfoorum

Kevadel majal katuse vahetus. Tegemist 2 korruselise majaga. kald lagedega. Küsimus, et mis lahendusega peaks tegema plekialuse, et see asi ka hingaks ja tuulduks. Hetkel on majal olnud peal plekk katus ja pleki all on mingi mittehingav aluskate. Tagajärg on , et sarikad on kõik hallitusest valged, võimalik et vamm. Vahetusse lähevad sarikad ja teise korruse laetalad ka igaks juhuks. Uued sarikad tulevad 75x200. Üks ehitaja ütles et pleki poolt vaadates peaks asi olema nii: plekk/ roovitus 32x100/dis.liist/hingav aluskate/di.liist/tuuletõkkeplaat/sarikas. Kas antud lahendus oleks mõistlik? Soojustus tuleks osaliselt sarikate vahele osaliselt aga lae peale.

Oh jeerum. Päris karm olukord. Ega see soovitatud lahendus ka pole korrektne Projekti on teil ikka vaja, ja laske see teha ikka kellelgi päeval isikul ka kui selle ehitaja palkade, siis võtke omaniku järelvalve ka. Viimast soovitan tegelikult igasugu see ehitustegrvuse puhul.

Ütleme nii, et projekt oli sellel katusel enne ka olemas, aga mis sellest kasu on. Firmat enam ei ole aga see eest on vamm. See kord plaanin ise teha ja mingit uut projekti ei tule, mul seda raha mujalegi panna!

Vaata katusekatete pakkujate kodulehti, suurematel seal päris mõistlikud juhendid, näiteks monieril.

kas vanal lahendusel oli aurutõket kasutatud? kas see nn. mittehingav aluskate oli kohe vastu soojustust?
kui suur on katusekalle?
probleem on ilmselt tekkinud täiesti valest ja ohtlikust konstruktsioonist kui terve katusealune on selline.
Eluruumidest on pääsenud liigne niiskus soojustuse sisse ning kui sealt ta välja ei pääse ongi tulemus käes.

Pigem on imestamisväärne, et kuidas nii vähe probleeme esineb.
Esimene viga, arvatakse, et eelprojekti staadiumis projekt on ehitamise aluseks piisav. Eespool mainiti omanikujärelvalve olulisust. Olen aga näinud, et kui omaniku järelevalve omaniku poolt valitakse siis see on lihtsalt protsessis üks mõttetu kooreriisuja. Keegi tuttav, sõber, odavalt, formaalselt. Omanikujärelvalve esimene ülesanne peaks olema kontrollida, et projekt oleks sellisel tasemel, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks nõuetele. Eelprojekt vastab ehitusloa saamise nõuetele, kuid ei vasta ehitamise nõuetele, kuna selles ehitamiseks vajaminev informatsioon puudub.
Teine jäme viga, arvatakse, et ise ollakse võimeline järelevalvet tegema. Kuidas ollakse ehituskauge inimesena võimeline järelevalvet tegema, kui suudeta ehitamiseks tagada nõuetele vastavat projektigi. Ja mille alusel tulemust kontrollitakse. Tädi maali jutu või foorumi alusel.
Edu järgmist korda ämbrisse astumisel.

Sarikate peale tuuletõkeplaat, tapiga võiks olla. Sinna peale 100mm tuulutus. Mittehingavaluskate, paigaldada lohku keskelt 2-3 cm, siis voolab kondents ja harja pleki alt tuisu lume vesi ilusti ära. Siis paned uuest tuulutusliistu. See võib juba 22mm olla. Siis roov sobiva sammuga ja plekk peale.

Väga õige, aga teistpidi lähenedes: enamasti kasutatakse standard lahendusi, projekterrijalgi mingid põhjad olemas, natuke siit ja pisut sealt muutmist ja valmis ta ongi. Ma tõesti loodan, et see ei ole siiski väga levinud, kuid olen ise näinud. Ehitaja on vbl 10 sellist maja juba ehitanud. Siis kliendil tõesti tundub, et miks seda bürokraatiat nii palju vaja on.

Küsimus, et kui katuse kalle on ainult 13 (ühel pool) ja 26 kraadi teisel pool, kas siis hingav aluskate on ok? Ja kas tuuletõkke plaat peaks seal kindlsti olema?

Hingav aluskate paigaldatakse sarikate peale, tihedalt soojustuse vastu, ehk siis pingule. Sel juhul tuuletõkkeplaati ei kasutata. Siin foorumis ka palju juttu sellest hingavast aluskattest olnud, tõmba endale see pähe ja proovi hingata. Soovitaks siiski klassikalist lahendust mida eespool mainiti.

aigar52 kirjutas: ↑04 Veebr 2018, 11:04 Küsimus, et kui katuse kalle on ainult 13 (ühel pool) ja 26 kraadi teisel pool, kas siis hingav aluskate on ok? Ja kas tuuletõkke plaat peaks seal kindlsti olema?

Mida madalam on katuse kalle seda kõrgem peab katuse all toimiv tuulevahe olema.
Aluskatus (kui vaja), roovitus ja katusekate käivad toimiva tuulutusvahe peale.
Tuulutusvahe all käib soojustus ja seda tuleb kaitsta tuule läbipuhumise eest tuuletõkkega.
Hingaval aluskattel on suva milline on katuse kalle....aga siis tuleb ka selle alune osa ehitada nii, et see oma ülesannet suudaks täita. Kordades lihtsam ja kindlam on seda teha tavalise tuuletõkkega.

taastaja

Lihtsus on suhteline. Kõik on lihtne, mida oskad.
"Hingav" aluskangas mõeldi välja just lihtsuse kaalutlusel. Üks materjalikiht vähem. Ahne ja mugav inimene aga tahab alati veel lihtsamalt ja odavamalt. Äkki saaks kusagilt veel midagi ära nudida.
Hoitakse kokku projekti, materjalide, töömeeste pealt. Organiseeritakse katuslae ehitamise vihmaste ilmadega.
Kiire ju. Raha peab rattaid kiiresti ringi ajama.
Iga mees ei muretse sellepärast, et konstruktsioon ehitamise käigus vihmast läbi leondub. Ja kui nii juhtub, ega siis pole aega oodata kuni korralikult ära kuivab. Ruttu aurutõkke paika. Teibiga vahekohad tihedaks. Jne, jne. Ja nii see läheb. Pärast saab alati tegijaid süüdistada. Kes protsessi juhib, see on õige mees. Ja kõrgesti tasustatud.

Külaline kirjutas: ↑04 Veebr 2018, 13:41 Hingav aluskate paigaldatakse sarikate peale, tihedalt soojustuse vastu, ehk siis pingule. Sel juhul tuuletõkkeplaati ei kasutata. Siin foorumis ka palju juttu sellest hingavast aluskattest olnud, tõmba endale see pähe ja proovi hingata. Soovitaks siiski klassikalist lahendust mida eespool mainiti.

Monieri lehelt lugesin et hingav aluskate tuleb paigaldada 2-3cm lohku. Kuidas kommenteerite

http://www.monier.ee/fileadmin/bu-files ... dus_01.pdf
Loe rahulikult uuesti üle see juhend

lk.2 Aluskatte paigaldus. Seal on selgelt öeldud, et "hingav" paigaldatakse pingule, ja "mittehingav" 20-30 mm. lohku

Minu viga. Ju ma mõtlesin praeguse aluskatte peale. Hetkel on mittehingav ja on pingule paigaldatud.