Valtsplekk - korduvkasutus?

[alfie]

Lammutasin 5 aastat tagasi ehitatud kuuri ning selle pealt sai võetud maha (võimalikult õrnalt) 20 m2 korralik Rannila topelt-valtsplekk. Nüüd seisab see mul aianurgas ja mõtlesin, kas seda saaks kasutada garaaži katuseks. Kuidas piltide järgi hindate - kas meistri jaoks oleks sellise asja ettevõtmine mõeldav? Mõttetu oleks materjal päris minema visata.

Veel kuuri katusel:


Nüüd:

[Külaline]

No nõuka ajal keerati ka ülikondadel pealisriie ümber...ja sai jälle uueks, ainult rinnatasku maandus teisele poole....samas sai lõigatud ka vanal valtsplekil endised valtsid maha ja alumine, ilusam külg, keeratud välja ning uued valtsid tehtud.
Ega siis uued meistrid kehvemad ole ....

taastaja

[fgh]

Tekib ainult küsimus, et kas sellel on mõtet. See plekk maksab sirka 5-6 eurot ruut. Usun, et enamik ei viitsi sellega mässata või maksab see tyunduvalt rohkem kui uus plekk

[kruvi keeraja]

Nõuka ajal tehti seda defitsiidi tõttu, tänapäeval taaskasutuse ning "rohelisema" mõtteviisi tõttu.
Rahalise poole pealt võib meistri töö tõepoolest kallimaks osutuda. Kui rahaline kokkuhoid on kõige tähtsam ning kalkulatsioon näitab, et see uuesti valtsimine ning lisatöö tuleb kallim kui uus plekk, siis võibolla leidub mõni kodanik kes viitsib ise mässata sellega ning tasub see plekihunnik edasi müüa.

[korralik katus]

Loomulikult.Ainult värvi kiht on valtside kohal kannatada saanud .Korduva kasutuse tõttu.TÖÖ 20 € M2.

[alfie]

Mis see uue valtsi paigalduse hind orienteeruvalt oleks kui aluspind oleks ette valmistatud? Toode pakkus mulle 23 € /m2.

[korralik katus]

12-15€ olenevalt katuse kallakust

[korralik katus]

Rannila vana plekk ise võib kvaliteetsem olla kui toote pakutav materjal.

[Külaline]

Rannila vana plekk ise võib kvaliteetsem olla kui toote pakutav materjal.

See võib paraku nii olla ainult siis, kui tellija tahab/tellib tõesti nö "tehke mulle ilus punane katus"
Kümme aastat tagasi oli Toode plekk küll ainult selline....."pooletoobine"

tahan lihtsalt öelda seda, et enam ei pea tooma "ämbriga"põhjamaadest head plekki, et kodus hiilata... kui oskad küsida, siis seda ka saad. Iseasi on muidugi hind. Väärismetallist plekki hind on otsides....

taastaja

[korralik katus]

Kirjutasin võib olla kui tellija ei kontrolli.Alles paigaldasin 0,45 paberit, kaks korda väänad plekil pragu sees. Tellija oli materjali hinnaga rahul

[Erki (AS Toode)]

Nn pooletoobist plekki saab igast tehasest (ka meilt) ka nüüd kui selline surve ja vajadus on. Kahjuks on meie turul see hinnaargument ikka nii nii terav. Asi on valtspleki osas siiski aastatega tasapisi paranenud ja võime küll kinnitada, et tsingitud valtsplekk (aga ka värvkattega) on kenasti liikunud sinna 0,60mm paksuse ja pehme materjali poole. Aga veel loetud päevad tagasi nuiati 0,45mm kalgist polüesterkattega plekist (mis absoluutselt valtsplekiks ei kõlba) ligi 1000m2 valtsplekki. Argument, et "ega ma endale ei ehita" on kahjuks üsna levinud. Seekord jätsime müümata just põhjusel, et ei soovi selle paigaldamise ajal tekkivaid küsimusi ehitajalt (miks ta painutades ära murdub, miks värv kriipimist ei kannata, miks plekk lainetab) ning hiljem kasutajalt. Eesti turu kiituseks tuleb mainida, et meil hoitakse normidest siiski üsna hästi kinni. Üle Läti piiri allapoole minnes algab "tõeline elu". Kahjuks trügib olematu tsingikihiga materjal ka meile aina enam ligi ja tellijad-ehitajad tihtipeale neid karakteristikuid endale ei teadvusta. Miks peaks ostma 8-eurose pleki kui Lätist saab 5-ga? Siin foorumis on asjatundjad, aga päris elus on tavalised inimesed, kes ei peagi kõiki tehnilisi nüansse jagama. Siis on ehitaja kui soovitaja roll ülioluline. Seega, tehastest saate te täpselt seda mida küsite - pooletoobist ja täietoobist. Aga klientidele pakkuge materjale, mida te ka ise enda kodul katusel sooviksite näha.

[korralik katus]

Alati olen informeerinud tellijat materjali kvaliteedist. Mainitud katuse ,plekk oli omaniku tellitud.
Esimest korda oma pika plekkseppa karjääri jooksul nägin 0,45 sildiga pleki rulli ,Toode hoovil 7 a. tagasi.
Loomulikult võidi seda kasutada mitte katuse materjalina aga fakt ,seal ta oli.Muidugi ei välista et ka teised tootjad seda kasutasid lihtsalt ,ei sattunud nägema ega kuulma .

[Erki (AS Toode)]

Ju siis oli nii tellitud. 0,45mm plekki normaalne inimene kellelegi valtsitööks ei soovita ja esmase valikuna pakkumistesse ei panda. See peab olema kliendi või tema ehitaja kaljukindel nõue ja tahe. Toota ju saab šokolaadipaberist ka. See ei ole mingi saladus, sest ma usun, et teised tootjad kinnitavad mu statistikat, aga 0,45mm pleki osakaal Eestis valtspleki ja nüüd selle levinud analoogi, Klassiku, tootmiseks on äärmiselt madal ja see on tubli tulemus. Teame samalaadset statistikat Lätist, seal on asjad pahasti. Profiilplekkide (trapetsid, kiviprofiilid jm.laineplekid) osas on aga see 0,50mm allapoole jäävate plekkide armastus ikka kestev. Ja paksus paksuseks, see ei tähenda veel probleeme korrosiooniga, aga ka lahjema tsingiga asju liigub kui meie enda EVS920 soovitab. Saab siin küll näidatud pilte, kuidas polüesterkattega plekid suhtkoht kiiresti pleegivad väsinuks ja ca 1,00...1,50 eurot kangem PUR või muu premium kate seda ei tee, aga keerata Eesti klienti lõplikult otsustama parema kasuks ei kanna eriti vilja. See olematu summa, mis see parem plekk kehvemast kallim on, on ikka nii suur raha. Kogu maja katusevahetuse, mis teinekord maksab 10 tuhat, siis kokkuhoid 250 eurot on ikka tõsine motivaator panemaks omale kehvem katusekate. Veelkord, ega see õhuke ja enamasti polüesterkattega plekk ju ei roosteta varem läbi (tsink on neil sama 275 mis kangematel katetelgi. Kuigi nüüd on ka 350 värvialune kiht juba suhtkoht tavaline) kui polüuretaankattega plekid, aga silmale nähtavalt ära pleegib küll ja siis on see pilt lihtsalt inetu. Vaesed oleme lihtsalt, muus nagu probleemi pole. Ja selles vaates teeb muret ka mõne seni kvaliteeti oma lipukirjaks toonud kaasvõistleja tegevus, kus võetakse kasutusele ja reklaamitakse näiteks sellesama Klassiku tootmiseks 0,47..0,48mm paksuseid plekke, mis annab korralikku hinnaeelise, aga ka ebaviisakalt lainetava lõpptulemuse. Jälle läks jutt pikaks, vabandust!

[Külaline]

Kas siin räägitakse Toode 0,45 mm plekist? Ju see siis jäigemast terasest ja mõeldud profiilidele. Mu meelest just 7 aastat tagasi juhtus seal Toodes midagi ja sealt hakkas siis alles normaalset tsingitud plekki saama. Ennem toodi, kuuldavasti kuskilt Kesk-Euroopast, 270g/ m2 tsingikattega toodangut ja mul ei olnud sinna küll mingit asja. Siis alles ühtäkki avastasin, et seal müüakse Ruukki plekksepaplekki odavamalt, kui Ruukki ise oma plekki müüb!
..aga põhjamaadest pärit 0,45 mm tsingitud 350g tsingi kattega plekki on palju paigaldatud...palju-palju...seda siis eranditult väikeste tahlitena.

taastaja

[Erki (AS Toode)]

Nõue kasutada 350 g/m2 tsinki välistingmistest tekkiski 2008 aastal muide. Varem müüdi tõesti 275 g/m2 tsingiga plekki. Kahjuks on huvi selle 275 järele taas kasvama asunud.

[Külaline]

Nõue kasutada 350 g/m2 tsinki välistingmistest tekkiski 2008 aastal muide. Varem müüdi tõesti 275 g/m2 tsingiga plekki. Kahjuks on huvi selle 275 järele taas kasvama asunud.

Nõue? Seal kus mul tuli toimetade oli meil see nõue (350g/m2) juba aegade algusest peale. See siis juba tervelt 15 aastat varem. Projektidesse kirjutati sisse...
Alla selle küll ei tasu katusele panna. Terasplekil on pinnakate A ja O ja kas pinnakatete vahel on 0,45 mm või veel vähem ei mängi vastupidavusele erilist rolli. Ainult paigaltatava tahvli suurus seab piirid... kui rääkida valtsplekist v selle imitatsioonist klassikust, siis keskmine paani pikkus on ehk 6 meetrit. See annab juba ühe paani pinnaks 3 m2 ja seda on liiga palju, et valida ntx 0,45 mm terasplekk. Tuul hakkab lihtsalt õhemat plekki paanida keskkohast liigselt kolistama.
Muide ka 0.2 mm plekki on katusele paigaldatud.. seda nii ilma, kui ka korraliku pinnakattega...
Esimisel pildil on 1802a pärit tinatatud pleki tahvlikesed.... teisel 1820a katusele paigaldatud tinatatud liitpleki tahvel (tahvlid on üksteise külge tinutatud)

taastaja

[Erki (AS Toode)]

Standard, milles see 350g/m2 nõudena sees on, alustas Euroopas kehtimist tõesti 2008.aastast. Meie oleme siin oma ehituskunstiga Soome mõjualas elanud ja soomlased on tõesti pikemat aega kasutanud Euroopa keskmisest kvaliteetsemat tsingitud kattega terast. Kesk- ja Lääne-Euroopas muidugi sellist "saasta" üldse ei kasuta, seal on valtsplekkkatus ikka läbinisti tsingist või vasest. Aga põhjalas on nõuded tsinkplekile olnud Euroopa keskmisest ilmselt tänu kliimale ja kogemusele kangemad. Euroopa standard on miinimumnõuete kogum, rahvuslik standard võib olla alati kangem ja on ülimuslik. Nii on meil ka arenguruumi profiilplekkidegagi - Soome tavaline kiviprofiiliga plekk on enamasti 0,60mm paksusest materjalist, mida Eesti tootjate liinid üldse ei võimaldagi teha. Samas on Taastaja viide, et pleki paksus pole eluea seisukohalt olulisim näitaja, igati asjakohane. Just see katete paksus ja kvaliteet on oluline. Kahjuks trügib Läti poolt meile müügimehe jutumullina äge paks polüesterkattega plekk, mis on paksem kui Eesti tootjatele. On küll tõesti, aga meil on siin värvi alla 275..350 g/m2 tsinki, neil Läti imetoodetel 140...185 g/m2. Läti on imedemaa, odav plekk on seal väga odav ja saast, aga samas tehakse korralikest materjalidest (vask, alumiinium, titaantsink) kümneid kordi enam katuseid, kui Eestis. Soovitan katusemeistritel Soome komberuumist (mõnus sõna) natuke edasi vaadata ja käia üle kahe aasta toimuval Saksa katusemessil Dach und Holz, ning külastada IFD maailmameistrivõistlusi. Isegi meie plekikunnid, kes 25 aastat on siin tööd teinud, kukuvad teinekord imestusest pikali uute materjalide, lahenduste ja töövahendite nägemisest.

[Külaline]

Spetsialistid korduvkasutavad plekki ja paistab, et on sellega pikalt tegelenud.
https://www.facebook.com/UOK2016/videos ... =2&theater

[Külaline]

Spetsialistid korduvkasutavad plekki ja paistab, et on sellega pikalt tegelenud.

Tõelised Meistrid, oskavad sitast teha kui mitte just saia, siis hea sepik tuli kindlasti.

Urmas