Hingav aluskate plekkatusele

Külaline
külaline

Re: Hingav aluskate plekkatusele

Lugemata postitus Postitas Külaline » 13 Jaan 2018, 14:28

Tere. Minnes tagasi 8 jaanuari teema alguse juurde, siis viimane info ei vii meid sammugi lähemale küsija püstitatud küsimustele, mis käsitles 2 problemaatikat:
1) kas võib kile ära jätta
2) kui hästi peab tuuletõke tuult
Ida-Euroopa turule toodetud odavate tehnilise lahenduse suhtes oli küsija ise skeptiline. Lääne lahenduste pihta on tekkinud massrünnak. Meil on täielik valikuvabadus: kas minna lihtsat sissekäidud idaeuroopalikku nif-nif lahenduse teed või mina hästi kurnavat läänelikku naf-naf teed - see on mõtteviisi küsimus. Keegi ei käsi allakirjutanu lääne inseneridelt mahakirjutatud soovitusi järgima. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline
külaline

Re: Hingav aluskate plekkatusele

Lugemata postitus Postitas Külaline » 13 Jaan 2018, 16:23

Tunduvalt lähemale, kui sinu eelnev mull, kus ühtegi konkreetset vastust ega nõuannet ei tulnud.
1. e-wert järgi aurutõkkekile ära jätta ei ole soovitatav.
2. tuult peab vastavalt toodud väärtusele: • Õhu läbilaskvus: ≤ 15•10-6 m3/(m•s•Pa)

Külaline
külaline

Re: Hingav aluskate plekkatusele

Lugemata postitus Postitas Külaline » 13 Jaan 2018, 16:24

Külaline kirjutas:
13 Jaan 2018, 16:23
Tunduvalt lähemale, kui sinu eelnev mull, kus ühtegi konkreetset vastust ega nõuannet ei tulnud.
1. e-wert järgi aurutõkkekile ära jätta ei ole soovitatav.
2. tuult peab vastavalt toodud väärtusele: • Õhu läbilaskvus: ≤ 15•10-6 m3/(m•s•Pa)
parandus* u-wert

Külaline
külaline

Re: Hingav aluskate plekkatusele

Lugemata postitus Postitas Külaline » 14 Jaan 2018, 10:01

Tere. Konkreetsed mullid varasemast ajast:
1) See on lollikindel lahendus. Toimib ka ilma aurutõkketa, vajalik õhutõke
2) Sellisel lahendusel on aurureziim korras ja tuult peab ka.
Uus konkreetne mull on see, et
3) u-wert arvutuse järgi ei ole vaja kilet sisse paigaldada konstruktsioonis, mis koosneb min.villast+aurutõke (või ainult min.villast): Tauwasser 0, Trocknungsdauer 0, Sd=0,18,
Aga oponendi mullist /Õhu läbilaskvus: ≤ 15•10-6/ ei saa tõesti aru. Mille kohta see käib, mida sellega öelda tahetakse, millega võrreldakse (normiga, EPS-ga, PUR-ga)?
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline
külaline

Re: Hingav aluskate plekkatusele

Lugemata postitus Postitas Külaline » 14 Jaan 2018, 12:13

Mis niiskus ja temp reziimiga ainult kips ja mineraalvill töötab?
http://prntscr.com/i07tj7
Antud juhul u-wert seda väidet ei kinnita isegi -15C juures.

Külaline
külaline

Re: Hingav aluskate plekkatusele

Lugemata postitus Postitas Külaline » 15 Jaan 2018, 08:28

Tere. Enne kui hakata mingi programmiga töötama tuleks selgeks teha kõigepealt metoodika. Programm ei vastuta valesti sisestatud algandmete eest. Kui inimene oskab sisse toksida raamatupidamiseprogrammi andmeid, ei tee see teda veel raamatupidajaks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline
külaline

Re: Hingav aluskate plekkatusele

Lugemata postitus Postitas Külaline » 15 Jaan 2018, 09:50

Oleks siis õigete andmetega lingi/pildi pannud, aga ei, targutada on ju palju parem.

Külaline
külaline

Re: Hingav aluskate plekkatusele

Lugemata postitus Postitas Külaline » 15 Jaan 2018, 10:01

Tere. Vaat see on seesama, mis näljasele õnge vs kala andmine. Kui lgp oponent suudaks läbi lugeda ja mõista metoodika (, mis on toodud DIN 4108-s), siis võib ta rahumeeli lugeda end juba 10 spetsialisti hulka Eestis, kes teemat valdab. Ükski mudel pole täiuslik (seda ka DIN 4108 metoodika), aga kui insener mõistab metoodikat, siis oskab ta kriitiliselt hinnata programmi antud tulemusi ning teha vastavaid reaalseid otsuseid praktikas. Aga kui pöörduda "kala" juurde, siis kala on juba antud - kondensi ei ole. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Külaline
külaline

Re: Hingav aluskate plekkatusele

Lugemata postitus Postitas Külaline » 15 Jaan 2018, 10:35

Ja targutamine jätkub, pilti anda ikka ei suuda.

Külaline
külaline

Re: Hingav aluskate plekkatusele

Lugemata postitus Postitas Külaline » 15 Jaan 2018, 11:53

Ega nif nif naf naf insener mister penoplastil polegi tavaliselt midagi tarka öelda.

Külaline
külaline

Re: Hingav aluskate plekkatusele

Lugemata postitus Postitas Külaline » 15 Jaan 2018, 12:57

Tere. Tubli - jõudsime järjekordselt personaalküsimuse lahendamiseni. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

_Voodrilaud
külaline

Re: Hingav aluskate plekkatusele

Lugemata postitus Postitas _Voodrilaud » 24 Jaan 2018, 13:16

Tere. Tsaariaegse püstpalkmaja voodrilaud tahab renoveerimist. Väljapoolt maja soojustada pole lubatud, aga renoveerija soovitab voodrilaua taha paigaldada hingava tuuletõkkekanga Divoroll, et tagada parem tuuletõke. Lugedes seda teemat, tekib küsimus, kas see tuuletõkkekangas on ikka turvaline materjal seal kasutamiseks?

vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1288
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 36 korda
On tänatud: 67 korda

Re: Hingav aluskate plekkatusele

Lugemata postitus Postitas vuuk » 12 Veebr 2018, 12:58

Erinevatel materjalidel on erinev veeauru difusioonitakistus. See oleneb materjali difusioonitakistustegurist (µ) ja materjali paksusest. Osadel materjalidel ka niiskussisaldusest. Õhk, mineraalvillad ja mineraalvillade baasil tuuletõkkeplaadid - µ=1.
Võrdluseks olen püüdnud leida ISO tuuletõkkeplaatide µ väärtust, kahjuks tootja pole seda avaldanud. Küll aga on Tiit Masso Ehitusfüüsika käsiraamat toonud puitkiust soojustusmaterjalile µ= 10 (kuivalt) ja µ=5 (märjalt). Kui tegu sama materjaliga, siis võrdluseks võiks ISO tuuletõkkeplaadile oletada µ 7.
Uurides erinevate tootjate tootelehtedel erinevate tuuletõkke ja katuse aluskangaste vastavaid tehnilisi andmeid, olen leidnud, et kõik ei ole sugugi ühesuguse auru läbilaskvusega. Olen leidnud tuuletõkkemembraane, millel difusioonitakistus Sd=0,02m. Kas numbrid on usutavad, see on iseküsimus.
Tehes arvutused Sd = µ * s (m), kus s - materjali paksus meetrites:
1. Mineraalvill-tuuletõke:
12mm paksune - Sd = 0,012 x 1 = 0,012m
20mm paksune - Sd = 0,020 x 1 = 0,020m
2. Puitkiud-baasil-tuuletõke:
12 mm paksune - Sd = 0,012 x 7 = 0,084m
Numbreid võrreldes jõuame järeldusele, et Sd = 0,02m väärtusega tuuletõkkekangad on aurutakistuse poolest samaväärsed 20 mm paksuse mineraalvill tuuletõkkega ja ligi 8 korda väiksema aurutakistusega võrrelduna puit-kiu baasil tuuletõkkega. Vaid 12 mm mineraalvill-tuuletõke omab väiksemat aurutakistust.

Samas, kondensaadi teke tuuletõkke taha ei olene ainult materjali Sd-väärtusest ehkki auru kogus ja õhutemperatuurid piirde eri pooltel on samad. Kondensaadi teke oleneb veel ka tuuletõkkematerjali niiskusimavusvõimest, niiskusmahtuvusest ja soojusjuhtivusest. Materjalidele, millel niiskusimavusvõime ja -mahtuvus puudub, tekib kondensaat pinnale kohe. Niiskust endasse imavatele ja mahutavatele materjalidele aga alles siis, kui on niiskusest küllastunud. Tuuletõkkematerjali soojusjuhtivus aga mõjutab selle pinnale kondensaadi tekke võimalust sellepärast, et jahedamale pinnale tekib kondensaat kergemini.
Neid eeltoodud omadusi arvesse võttes on kõige suurem eelis niiskusega toimetulekuks paksematel puitkiu-baasil materjalidel.
Kuna Sd väärtus ei anna võib-olla asjast päris head ettekujutust, siis osa tootjad on Sd väärtuse kõrval ära märkinud auru läbilaskvuse (g/m²/24h). Kui Sd =0,02m, siis auru läbilaskvuseks on deklareeritud 3000g/m²/24h ehk ööpäevas on 1m² materjali võimeline endast niiskust läbi laskma kuni 3 liitrit. Kas seda uskuda või mitte?
Katsetamise võimalus puudub.
Viimase küsija küsimusele saaks ehk vastuse, kui teaks niiskuse kogust, mis liigub seinast läbi.
Aga selle ma jätaksin meelsasti kellelegi teisele määrata.

Külaline2232
külaline

Re: Hingav aluskate plekkatusele

Lugemata postitus Postitas Külaline2232 » 04 Mai 2018, 15:42

Kas keegi selgitaks palun, kuidas omavahel erinevad õhu läbilaskvus ja koefitsendid seotud on?
http://www.paroc.ee/tooted/konstruktsio ... oc-wab-10t
Paroc annab siin väärtuseks 10*10-6 ühikuga m3/m2Pa (puudub ajaühik)
Isoveri lehel ühikuks m³/ms Pa
Lisaks üks uuring, kus järgmised ühikud toodud.
http://stuccoinstitute.com/wp-content/u ... or-OSB.pdf
õhu läbilaskvus: m3/m⋅s⋅Pa (sama mis isoveril)
Õhu läbilaskvus koefitsent: m3/m2⋅s⋅Pa
Ehk saab palun keegi valemi anda koos ühikutega, mis on mis?

Vasta