Aurutõkke kile paigaldus

kuidas soojustada oma elamist
Potsokas
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 2
Liitunud: 01 Sept 2018, 10:46

Aurutõkke kile paigaldus

Lugemata postitus Postitas Potsokas » 01 Sept 2018, 10:55

Hei!
Mure nimelt selline, et ehitame puitkonstruktsioon maja. Ehk siis puitkarkass, jäigastatud OSB-ga seestpoolt. Sinna peale peaks nüüd panema aurutõkke. Siis tuleb kipsikarkass peale 50x50 ja sinna vahele ka 50 villa. Kõige peale kips. Küsimus selles, et kui panna see aurutõke (sooviksime kasutada Isoveri mittehingavat sinise varjundiga kilet) siis kas see on ok, et see kohe vastu OSB-d jääb? Kas sealt umbesse ei tõmba vahel? Minu hirm on just see, et niiskus OSB ja kile vahel tihedalt... Suure vihmaga, kui katus veel peal polnud, pääses niiskus vahele ja suht sinine oli pilt... Nüüd hetkel lahti tõmmatud, ära puhastatud kõik ja mürgitatud igaksjuhuks, et hallitus, ega vetikas ei jääks ellu... Nüüd aga, kui uuesti kile tagasi teipida, saab seda muidugi teha juba täiesti kuivalt, aga kas teha seda? Või on kellelgi paremaid mõtteid? :)
Tänud!

keemik
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1185
Liitunud: 16 Aug 2008, 19:33
On tänatud: 89 korda

Re: Aurutõkke kile paigaldus

Lugemata postitus Postitas keemik » 01 Sept 2018, 11:15

Loll pea on ihu nuhtlus, ja rahakoti. OSB vuugid tõmba mastiksiga üle ja ongi õhu- ja aurutõke olemas. Mis sa sellest kilest sinna enam paned?

Potsokas
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 2
Liitunud: 01 Sept 2018, 10:46

Re: Aurutõkke kile paigaldus

Lugemata postitus Postitas Potsokas » 01 Sept 2018, 11:40

Nu Isoveri enda lehekülg soovitab seda suht tingivalt... mõtlen variandi peale, et mitte üldse siis panna... Sest päris 1000 euri eest ei tahaks Duplexit ka osta, eriti kuna selle kohta ka nii vastakaid arvamusi

Külaline
külaline

Re: Aurutõkke kile paigaldus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 01 Sept 2018, 19:42

Tere. Sada aastat on karkassmaju püstitatud ilma aurutõkketa. Kile tuli Eesti ehitusse ca 20 aastat tagasi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline
külaline

Re: Aurutõkke kile paigaldus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 01 Sept 2018, 21:55

Teoorias on see jh see kile või kile laadne toode lihtsaim ja väga efektiivne meetod välipiirded õhu ja aurutihedaks saada.

jeebert
külaline

Re: Aurutõkke kile paigaldus

Lugemata postitus Postitas jeebert » 02 Sept 2018, 18:34

Mulle jääb arusaamatuks OSB kasutamine. Puitkarkassi jäigastamiseks on mitmeid odavamaid ja kilele sobivamaid vahendeid (puidust diagonaalid, metallist spetsiaalne lint). Kui veel targutada, siis: konstruktsioon planeeritakse 100% enne töö alustamist. Mõtestatud projekteerimise asemel ehitustöö käigus tasapisi leiutamine viib sageli sinna, kuhu ta praegu viinud ongi - ebameeldivatesse sundotsustesse.

OSB on ka hingav materjal ja justnagu võiks seestpoolt kile tema vastu panna. Siiski minda seda ei teeks, kuna tema hingamine on ikka väga aeglane. Mina lahendaks nii: kisuks OSB maha ja jäigastaks konstruktsiooni puidu või metalliga ja paneks seejärel sissepoole aurutõkkekile. Kui OSB jääb, siis kilet ei paneks ja krohviks seestpoolt vähemalt 1 cm kihiga. Krohvikihti loetakse kiviseintel eluruumides aurutõkkeks.

P.S. Aastasadu kilest mitteehitajatele - aastasadu polnud ka sedavõrd paksu soojustust nagu tänasel päeval. Aastasadu ei teatud, et majast väljapoole pressiv niiskus halvendab soojustuse omadusi. Võib ka täna aurutõkketa teha. Aga siis ei ole mõistlik ka pakse soojustuskihte majale lisada ning need soojustuskihid peaks olema niiskusele kergesti läbitavad (vill). Aurutõkketa ja penoga soojustatud majal tekib tõenäoliselt probleeme.

Külaline
külaline

Re: Aurutõkke kile paigaldus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 03 Sept 2018, 09:40

jeebert kirjutas:
02 Sept 2018, 18:34
Mulle jääb arusaamatuks OSB kasutamine. Puitkarkassi jäigastamiseks on mitmeid odavamaid ja kilele sobivamaid vahendeid (puidust diagonaalid, metallist spetsiaalne lint).
Kruvi kips sinna lindile :) ja pärast riputa sinna seina ka kapid. Aurutõkestamisega minnakse meil muidugi materjalimüüjate huvil natuke liiale.

Külaline
külaline

Re: Aurutõkke kile paigaldus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 03 Sept 2018, 13:18

Aurutõkkega on 2 varjanti, kas teha see terviklik, või üldse mitte teha. Mingit vahepealset varjanti pole, et natuke teen ja mis need paar auku seal ikka muudab

Külaline
külaline

Re: Aurutõkke kile paigaldus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 03 Sept 2018, 17:25

Tere.
1. OSB ja jäigastus. Küsija ei küsi kas OSB on odavaim. Samas on OSB piisavalt jäik karkassi jaoks.
2. Ükski materjal ei hinga, sealhulgas ka OSB. Kui vastusest oodatakse mingit insneeriaalast teksti, siis saunanaiste terminoloogia ei ole küll kohane.
3. Nii, et OSB on kallis. Aga OSB mahakiskumine, selle asendamine puidu või metalliga on odavam. Midagi on ikka majanduskalkulatsioonis väga viltu. 10 on kallis , aga 10+5 on odavam?!
4. "Krohvikihti loetakse kiviseintel eluruumides aurutõkkeks." on ehitusfüüsikaline nonsens.
5. Aurutõkke vajadus ei sõltu üldsegi soojustuskihi paksusest
6. Soojustuskihist ei pea niiskust üldsegi läbi minema
7. "soojustuskihid peaks olema niiskusele kergesti läbitavad (vill)". Ehitusfüüskaline jama, ei pea olema, võib olla ka klaas.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

jeebert
külaline

Re: Aurutõkke kile paigaldus

Lugemata postitus Postitas jeebert » 04 Sept 2018, 22:31

Külaline kirjutas:
03 Sept 2018, 17:25
Tere.
1. OSB ja jäigastus. Küsija ei küsi kas OSB on odavaim. Samas on OSB piisavalt jäik karkassi jaoks.
2. Ükski materjal ei hinga, sealhulgas ka OSB. Kui vastusest oodatakse mingit insneeriaalast teksti, siis saunanaiste terminoloogia ei ole küll kohane.
Mis sa p*sandad. Kirjuta siis midagi insenerialast.

4. "Krohvikihti loetakse kiviseintel eluruumides aurutõkkeks." on ehitusfüüsikaline nonsens.
5. Aurutõkke vajadus ei sõltu üldsegi soojustuskihi paksusest
6. Soojustuskihist ei pea niiskust üldsegi läbi minema
7. "soojustuskihid peaks olema niiskusele kergesti läbitavad (vill)". Ehitusfüüskaline jama, ei pea olema, võib olla ka klaas.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
[/quote]

Olen näinud, kuidas sisetööde krohviniiskus tuleb läbi täisvalatud õõnesploki, selle taga oleva 20 cm villa ja 3 cm villast tuuletõkke. Üks osa välisseina tuuletõkkest oli juhuslikult vihma kaitseks kaetud kilega. See kilealune oli krohvimise ajal lausmärg: krohviniiskus läbis 20 cm paksuse täisvalatud plokkseina ja kogu soojustuseks kasutatud villa.

Ilma kileta tuuletõke oli kuiv (eks sinna jõudnud niiskus auras kiiresti ära). Siit minu järeldus - soojustuskihid peaks olema niiskusele kergesti läbitavad. Vill seda on (kivivill kuivab klaasvillast pisut kiiremini). Niiskust satub soojustuskihti nii või teisiti kusagilt ikka. Praktikas ei õnnestu niiskustõket nii ideaalset teha.

Kui A. Piirfeld soovib sellest kogemusest tekkinud arusaama klaasiga suhestada, siis ei oska selle kohta suurt midagi öelda. Ehk vaid seda, et issandjumal on mind järelvalvete palkamisel õnneks A. Piirfeldist eemale hoidnud. Tundub, et konstruktiivne mõttevõime on napp, pikema jututa läheb puusalt tulistamiseks.

Külaline
külaline

Re: Aurutõkke kile paigaldus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 05 Sept 2018, 06:38

jeebert kirjutas:
04 Sept 2018, 22:31
See kilealune oli krohvimise ajal lausmärg: krohviniiskus läbis 20 cm paksuse täisvalatud plokkseina ja kogu soojustuseks kasutatud villa.
Ja sinu poolt on 100% välistatud, et kile taga olnud niiskus võis tekkida välisõhust? Oli vihma eest kaitseks seinale paigaldatud kile nii, et oleks välistatud niiske välisõhu sattumine kile taha? Siinmail ei ole nagu Saharas valitsev kuiv kõrbekliima ja kevadel-suvel-sügisel on 80-90%-ne õhuniiskus täiesti tavaline nähtus+temperatuurikõikumised, mis tekitavad kondensvee efekte.

Urmas

Külaline
külaline

Re: Aurutõkke kile paigaldus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 05 Sept 2018, 10:53

Tere. "Üks osa välisseina tuuletõkkest oli juhuslikult vihma kaitseks kaetud kilega". No täiesti juhuslikult on kogu seina niiskusreziim p-sse keeratud - tõenäoliselt õnneks ajutiselt. Oleks selle villa asemel klaas (ehk täpsemini väljendatud vahtklaas) siis poleks sellist anomaaliat ka PE-kilega tekkinud. Kahjuks paljud "Olen näinud" , aga nähtut füüsikaliselt mõtestada ei oska ja siis ajavad oma pooltõdede väljakarjumisega tavainimesed kapitaalselt segadusse, sest nad karjuvad ju keeruliste sõnadega.
Muide järelvalve ei pea oskama ehitusfüüsikat, seda peab oskama (või vähemalt teadma kust küsida) projekti insener. Ja sellest "insenerist", kes fassaadi katab PE-kilega tuleks kiirelt vabaneda.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Vasta