Ehitusfoorum

Tere!

Sooviks majale lisasoojustust paigaldada ja mõte jooksis PUR vahu poole. Saatsin täna hommikul paari PUR vahuga tegelevasse ettevõttesse ka päringud, kuid ehk oskab keegi omadest kogemustest midagi rääkida.

Maja sein seest välja on järgmine: 2-kordne kips, kipsikarkass, aurutõke, 150 mm villa karkassi vahel, diagonaallaudis ning 50 mm villa, tuuletõke, karkass, marmoroc.

Nüüd plaanis majale lisasoojustus panna ja kuna ei taha maja seina väga paksuks kasvatada, siis plaan on avatud pooridega PUR vaht (50-100mm) panna. Saan aru, et tuuletõke tuleb maha võtta, kuid kas see 50 mm villa tuleks ka eemaldada ja siis lasta diagonaallaudise peale vaht panna või võib see vill vahu alla jääda?

Järjekordne koolitusraha ihkav juhtum.
Miks te kohe ei taha piisava soojustusega maju ehitada, et saaks hiljem topeltkallilt ümber ehitada (kooliraha)?

Pakutud lahendus pole ju hea. Muidu kui koolituskuludele on kate olemas, jätka puitkarkassiga, vahele vill ja uuesti tuuletõke ning marmoroci ladumine. Kui ülihästi veab, õnnestub tuuletõke taaskasutada ja äkki joppab ka marmorociga. Kui väljapoole ei meeldi, võid ka sissepoole laiendada, selle pluss on väiksemad koolituskulud aga ka kaotad ruutmeetrid ruumides.
Üldiselt on 300 mm soojustust alles keskmiselt paras, st soovitav on lisada 150 mm soojustust.
Vill ja PUR vaht on enam vähem sama soojusjuhtivusteguriga.

Tegemist on päranduseks saadud majaga ja siin ma koolitusrahadest rääkida ei saa. Kuna maja läheb remonti, siis oli plaan lisada ühtlasi ka soojustus, sest 200 mm villa tundub vähe võitu. Ok, olen nõus, et +150mm villa soojustuseks lisada, aga miks ei sobi avatud pooridega PUR vaht selleks (150mm villa = 75 mm vahtu)? Jääks ära tuuletõkke vajadus ja Marmoroc-i on võimalik eduliselt taaskasutada, sest proovisime seda seinast eemaldada ja selle saab ilusti ja tervelt kätte, lihtsalt tekib vajadus mingi kogus juurde soetada, sest lisasoojustusega muutuvad maja mõõtmed väljast. Seest siiski soojustada ei soovi.

PUR vahul on väljapool suurem aurutakistus ja tekib PUR vahu piirile villa märgumine. Paremal juhul tekib märgumise tõttu U arvu langus, halvemal juhul aga soodne pinnas karkassi mädandamiseks. Villaga jätkates aga ei teki.
Kui sul on praegu 200 mm villa kas siis tasub tõmmelda? Töö on ju töömahukas ja kallis, eriti kui marmorici ümberladumiseks läheb.

Piinlik tunnistada,a ga ega ma isegi tea, kas see tõmblemine ära tasub . Kuna majal aknad tahavad vahetamist (plaan 3x klaaspakett panna) ja fassaadis osaliselt voodrilauada ja selle peaks ka ära vahetama, siis nii need mõtted jooksma hakkasidki lisasoojustuse suunas . Paha ju lisasoojustus otseselt ei teeks

3külaline kirjutas: ↑12 Mär 2018, 14:25 Piinlik tunnistada,a ga ega ma isegi tea, kas see tõmblemine ära tasub . Kuna majal aknad tahavad vahetamist (plaan 3x klaaspakett panna) ja fassaadis osaliselt voodrilauada ja selle peaks ka ära vahetama, siis nii need mõtted jooksma hakkasidki lisasoojustuse suunas . Paha ju lisasoojustus otseselt ei teeks

mõtlesin ka küsida kuidas see idee tekkis telli majale termokaameraga anlüüs, kui otsustad üldse midagi seal liigutada .

Külaline kirjutas: ↑12 Mär 2018, 14:41

3külaline kirjutas: ↑12 Mär 2018, 14:25 Piinlik tunnistada,a ga ega ma isegi tea, kas see tõmblemine ära tasub . Kuna majal aknad tahavad vahetamist (plaan 3x klaaspakett panna) ja fassaadis osaliselt voodrilauada ja selle peaks ka ära vahetama, siis nii need mõtted jooksma hakkasidki lisasoojustuse suunas . Paha ju lisasoojustus otseselt ei teeks

mõtlesin ka küsida kuidas see idee tekkis telli majale termokaameraga anlüüs, kui otsustad üldse midagi seal liigutada .

Sooviks on maja muuta säästlikumaks, päris passivmaja sellest vist välja ei võlu, kuid sooja saamiseks ja hoidmiseks võiks vähem energiat kuluda. Hetkel majas ahiküte ja plaanis üle minna maaküttele (ahi jääb alles) ja kirjandust uurides tundub meie kliimas 200mm soojustust väheks jääma. Igasugused poolt ja vastu käivad argumendid igati oodatud. Kuna tööde alustamisega läheb veel aega, siis on võimalust uurida nii siit kui sealt. Või oskab keegi soovitada Tartus pädevat inimest, kes oskaks lollile asjad selgeks teha, kuidas ja mida jne

Tegelikult olen vajalikud soovitused öelnud - soojustuse majanduslik normpaksus Eesti kliimas peaks olema 300 mm, 200 mm on absoluutne miinimum ja üle 300 mm liigud passiivmaja poole. Soojustuse materjaliks on mõeldud kas vahtplast või tavaline seinavill.
Eks sa tee tavaline majandusarvutus. Lisamise töö maksab X €, keskmise kütteperioodiga võidad Y € ja leia tasuvusaeg.

Kui vill on kvaliteetselt paigaldatud, sa oma elujooksul tasuvusaja täitumist ei näe. Ise soojustasin 150 mm saepuru soojustusega seina 150 mm EPS Silveriga (saepuru jäi ka alles). Tasuvusajaks tuli 40-50 aastat.

Kalukeeleks oli see, et maja kandev kivimüüritis jääks sooja keskkonda ja maja väljast oleks kena.

Vedeleb inimestel ikka raha, ühes teemas pani inimene õhkvesi pumba ja siis pelleti ka veel lisaks. Et kui elekter kallis, siis kütab pelletiga. Kulutad 4000 EUR-i, et aastas säästa 100 EUR-i.

3külaline kirjutas: ↑12 Mär 2018, 15:03 Sooviks on maja muuta säästlikumaks, päris passivmaja sellest vist välja ei võlu, kuid sooja saamiseks ja hoidmiseks võiks vähem energiat kuluda.

aga kuidas sa seda hindad mis on säästlikum, alusta termoanalüüsist ja energiaauditist maksab 250 euri või tsipa peale ja peale seda saad teha konkreetsed kuluarvutused: hädavajalik, normaalne, parim ja vaadata mis maksma läheb ja kas on mõtet.

mineraalvill seespool ja PUR väljaspool, ei ole hea lahendus, lisaks kui sul juba on 200mm villa seinas (pluss tuuletõke), siis see lisatöö +50-100mm lisasoojusutse arvelt ilmselt ei tasu kuidagi tegemist.

mina vaataks üle aknad ja kui võimalik mõtleks vajadusel lisasoojustuse peale katuslae osas, kui seal samuti 200mm villa siis, selle osa lisasoojustamine annab oluliselt parema efekti.

anonüümne3 kirjutas: ↑12 Mär 2018, 23:10 mineraalvill seespool ja PUR väljaspool, ei ole hea lahendus, lisaks kui sul juba on 200mm villa seinas (pluss tuuletõke), siis see lisatöö +50-100mm lisasoojusutse arvelt ilmselt ei tasu kuidagi tegemist.

mina vaataks üle aknad ja kui võimalik mõtleks vajadusel lisasoojustuse peale katuslae osas, kui seal samuti 200mm villa siis, selle osa lisasoojustamine annab oluliselt parema efekti.

Aitäh arvamuse eest, et vill+pur pole parim lahendus! Kuna majal lähevad aknad vahetamisele (2x klaaspakett saab vahetatud 3X klaaspaketi vastu) ja muutub ka akende suurus ning seetõttu tuleb maja fassaad avada niikuinii, siis käiski läbi mõte lisada soojustust olemasolevale .

3külaline kirjutas: ↑14 Mär 2018, 12:16 Aitäh arvamuse eest, et vill+pur pole parim lahendus! Kuna majal lähevad aknad vahetamisele (2x klaaspakett saab vahetatud 3X klaaspaketi vastu) ja muutub ka akende suurus ning seetõttu tuleb maja fassaad avada niikuinii, siis käiski läbi mõte lisada soojustust olemasolevale .

aga reaalsuses peaks tegema neid otsuseid pigem nii, et kaardistama energiavajaduse, soojuskaod mõõtmise teel , seadma eesmärgi energiavajadusele ja soojuskadude vähendamisele, arvutama mis eesmärgi täitmine maksab ja leidma selle "tasuvuse" ja vastavalt sellele käituma.

muidu juhtub see mis 99% ehitajatega, et tehakse jubedalt tööd ja kulutuatakse rasket raha , aga kas ka kasu tekkis või kuidas seda mõõta pole eriti tähtis.

Minu jaoks on täielik müstika see pidev ebamäärane umbluu soojustuse paksuse ümber siin foorumis. Kellelegi tundub, et n mm on parasjagu, teine ütleb, et ära ole loll, pane rohkem ja kolmas teab, et naabrimehel on, ja tundub nagu paras. Kui juba iseehitajaks hakatakse, ise "projekteeritakse", siis ei peaks elementaarne matemaatika ja ehitusfüüsika üle jõu käima ja kui need kaks tänaval vastu tulevad, ei minda kohe üle tee teisele poole.
Ja, et mu jutt lihtsalt vingumisena ei kõlaks, vaatame karkassseina 200mm vs 300mm:
Väga jämedalt:
200mm villaga karkasssein U-arv = 0,2
300mm villaga karkasssein U-arv = 0,13
vahe 0,07 vatti ruutmeeter kraadi kohta.
Eesti aastaringne keskmine temperatuur - +5
majasisene temperatuur +20, temperatuuride vahe 15 kraadi
seega keskmiselt väheneb läbi seina energiavoog 200mm-le 100mm lisamisel 15 * 0,07 = 1W iga seina ruutmeetri kohta,
ehk aastas 1 * 24 * 365 / 1000 = 8,76 kWh seina ruutmeetri kohta.
Ja siit edasi on igaühel ise lihtne tuletada, mis tasub ja mis mitte ehk näiteks kui köetakse kõige kallima moodusega, otseelektriga, siis on kokkuhoid jämedalt poolteist eurot aastas seina ruutmeetri kohta.

Ja veel huvitavamaks läheb, kui arvestada avatäiteid, ventilatsiooni ja tööpraaki, siis võib juhtuda, et antud arvutusest pole mingit tolkku.

Eksid, kulla Fgh. Need arvutused kehtivad sõltumata avatäidetest või ventilatsioonist. Tööpraak ei ole antud juhul teema.

Tere. Kahjuks on fgh vihje asjakohane. Nii lihtne see matemaatika ei ole. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas: ↑14 Mär 2018, 18:07 Tere. Kahjuks on fgh vihje asjakohane. Nii lihtne see matemaatika ei ole. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

peab mõõtma , arvutama ja lootma ja pärast muidugi mõõtma

Külaline kirjutas: ↑14 Mär 2018, 18:07 Tere. Kahjuks on fgh vihje asjakohane. Nii lihtne see matemaatika ei ole. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tahaks nüüd kohalikult ehitusgurult vähegi täpsustavat selgitust selle tsitaadi osas. Jutt käib seinale soojustuse lisamisest. Ei kübetki mingist ventilatsioonist, järelikult eeldame, et see ei muutu. Avatäidete vahetus on omaette lugu, seina soojustuse lisamisse ei puutu. Kui ühel pool seina on temperatuur A ja teisel pool B ning seina soojusjuhtivus on U, siis energiavoog läbi seina pinnaühiku on (A-B)*U ja justnimelt niisama lihtne see ongi.
Ja ma jään ikka oma soovituse juurde, et parem teha lihtne üliligikaudne kasvõi ühe koha täpsusega arvutus selmet tuginedes mingile müstilisele sisetundele, uskumisele, arvamisele hakata lammutama, lisama ja ümber tegema selleks, et hiljem tõdeda, läks nagu tavaliselt.
Hoone välispiirde soojusarvutus ei ole raketiteadus.

Φ = A × U × (T1 - T2) ehk täpselt nii lihtne ongi. Tulemus on Wattides. Kogu hoone energiabilanssi muidugi ei saa, aga seda ka ei väidetud.

Kõlab nõnda: käisid paljajalu lumel jalutamas, kuradi külm oli. Tõmbasid teise paari käpikuid kätte ja ikka kuradi külm oli, aga täpselt kaks korda soojem ja veel säästsite näiteks neli.

Nende arvutuste kasu ei saa nõnda võtta ja seda tulemust ei saa kohe vastuseks lugeda. Antud tehete vastused ei saa olla tegelik säästetav raha,see ei allu loogikale ega matemaatikale.

Mulle just tundub, et U arvu on leiutanud mõni insener selleks, et Teinekülaline viidatud lihtsat 200 vs 300 võrdlust teha. Eesmärk on konkreetne võrdlus ja seda saab .....ja muidugi saab rahaks arvutada.

Tere. Jah konkreetset U võrdlust saab sellise lihttehtega arvutada. Aga sellest U muutusest rahani jõuda enam nii lihtne pole. Selle asja võlusõna on "struktuurne muutus", millest majandust õppinud inimesed kohe aru saavad. Koguenergiasäästu ja sealt rahasäästuni tuleb jõuda läbi terviku ehk antud kontekstis läbi HOONE ENERGIABILANSI. Ja siin tuleb arvesse võtta lisaks vendile ja avatäidetele ka kõik laed, seinad, külmasillad jm. Aga muidugi selle lihtsa tehtega on mingi suund tuvastatav, aga seda suunda (et läheb tsipa paremaks) saab ka ilma arvutamiseta teha. Konkreetse õige rahasäästuni aga ei jõua. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Oh püha müristus. Kas tõesti on kõige elementaarsemast ülesande püstitusest võimatu aru saada
Antud juhul on küsimus selline - milline on sääst, kui olemasolevale, juba soojustatud seinale lisada veel n mm soojustust. Punkt. Ei midagi enamat. Kõik muud HOONE ENERGIABILANSI ELEMENDID JÄÄVAD SAMAKS ja loodetavasti energia jäävuse seadus ikka veel kehtib.
Eeldatavalt inseneriharidusega inimeselt väide, et arvutamine ei anna midagi, piisab teadmisest rohkem soojustust on parem, on ilmselgelt lati alt minek.

Sääst on, aga see pole eelpool kirjutatud number.