Kas kahe soojustuse kihi vahel võib olla õhuvahe

kuidas soojustada oma elamist
Külaline
külaline

Kas kahe soojustuse kihi vahel võib olla õhuvahe

Lugemata postitus Postitas Külaline » 15 Juun 2017, 21:34

Kui on tagatud et tuul ligi ei pääse kas siis 2 cm õhuvahe kahe soojustuse kihi vahel mõjutab palju? Vana soojustus ei ole päris prussi lõpuni ja lisasoojustus läheb ristkarkassiga, ehk siis seda vahe täitma suruda ei saa.

arno14
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 366
Liitunud: 30 Juul 2010, 13:29
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 6 korda

Re: Kas kahe soojustuse kihi vahel võib olla õhuvahe

Lugemata postitus Postitas arno14 » 16 Juun 2017, 10:05

Õhk ei tohi liikuda. Tõenäoliselt tekkib sul seal konvektsioon, st õhuvahes hakkab õhk liikuma. Kui palju see lõpptulemust mõjutab ( kas mõjutab) on teoreetiliselt vist raske öelda.

fgh
külaline

Re: Kas kahe soojustuse kihi vahel võib olla õhuvahe

Lugemata postitus Postitas fgh » 16 Juun 2017, 16:22

Võtke 50mm villa plaat ja rebige piki kaheks ning saate selle vahe täis. Lihtsam variant on võtta 75mm vill ja alumise karkassi kohad sisse lõigata. Konvektsioon sellise kohas on tungivalt mittesoovitav.

Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6685
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 127 korda

Re: Kas kahe soojustuse kihi vahel võib olla õhuvahe

Lugemata postitus Postitas Kalvis » 17 Juun 2017, 11:29

Konvektsiooni piiriks on 45 mm. Sellest suurem õhuvahes hakkab konvektsioon toimima, väiksemas toimib õhk isolaatorina, ehk isegi üsna hea.
Siiski kui konstruktsioonis on auk või muu tõttu õhk läbipuhutav siis on vahe saadanast.

Prill
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 161
Liitunud: 27 Veebr 2017, 10:36
On tänatud: 10 korda

Re: Kas kahe soojustuse kihi vahel võib olla õhuvahe

Lugemata postitus Postitas Prill » 17 Juun 2017, 12:12

Ma ei ole ehitusfüüsik aga jääb arusaamatuks, kuidas konvektsiooni toimumine või mittetoimumina saab sõltuda selle õhuvahe suurusest, eriti sellistel skaaladel kas 2cm või 4.5cm. Minu arusaamist mööda mõjutab seda õhu liikumise teket rohkem temperatuuride erinevus, mis üldse selle õhu liikuma ju paneb. Seega võimaliku konvektsiooni tekke seisukohalt tunduks olulisem mitte niivõrd selle õhuvahe suurus, vaid selle vahe paiknemine kogu soojustuskonstruktsioonis - mida erinevamad on vahele mõjuvad temperatuurierinevused, seda suurem on õhu liikumine või selle tekke oht.
Kunagi olen kuulnud ka sellist juttu, et ka villas endas pidavat konvenktsioon toimima, mis on ka loogiline, sest vill ei ole õhutihe. Ja aina energiatõhusamaid hooneid rajades olevat jõutud piirini, kus lagede ja katuste villaga soojustamisel avastati, et teatud piirist soojustust lisades ei ole villa soojapidavusel enam efekti. Põhjuseks olevat villasisene konvektsioon ja selle villasisese konvektsiooni vältimiseks muudeti konstruktsioonilisi lahendusi - paksu villakihi asemel tuleb kasutada "õhemaid" villakihte ja need üksteisest villaplaatide või ka tuuletõkkeplaatidega eraldada, mis pidurdavad villa konvektsiooni ja iga villakiht säilitab oma soojapidavad omadused ja sedasi eraldatud villakihid andvat parema soojustuse efekti kui üks üüratult paks villakiht.
Sarnast segadust on minus tekitanud ka need mahtvahud ja "penod", kus nende soojapidavuse võimet kiites räägitakse selle põhjuseks olevat vahu sisse vangistatud pisikesed õhumullid, kus õhk ei pääse erinevalt villast liikuma, aga samas on peno&vahtude miinuseks alati peetud nende umbsust ja õhumitteläbilaskvust, millest tekib mitmeid muid konstruksioonilisi ja sisekliima probleeme. Selle peale on nagu leiutatud "lahtise mulliga" ja "hingavad penod", mis jällegi sunnib loogiliselt küsima, kui see " õhumull on lahtine", siis ei saa ju ta enam ideaalselt ka soojustusena enam toimida. Võimalik, et tootjad on leidnud mingi kompromissi, kus osa mulle on endiselt kinnised ja neid mulliosasid siduv materjal jällegi õhku läbilaskev või midagi sarnast.
Isiklikult ma mingit sellist õhuvahet villa sisse ei jätnud oma vanema palkmaja soojustamisel, kus soojustuskarkassi ehitasin uue katuse järgi ja seetõttu jäi karkass palgist erinevale kaugusele, vähemalt isoveri villast sai rebida vajaliku paksusega kihid neisse õhuvahega kohtadesse, kas nad nüüd just ideaalsed said aga pole vähemalt soojustuseta tühimikku seinas. Neid rebitud villatükke oli hea fikseerida klambripüstoliga paarist kohast, kuni päris karkassivaheline vill neil enam ära kukkuda ei lasknud.

Külaline
külaline

Re: Kas kahe soojustuse kihi vahel võib olla õhuvahe

Lugemata postitus Postitas Külaline » 17 Juun 2017, 22:07

Rebisin 50 villaplaadi "pooleks", ehk siis suht porr jäi kuid sai täidetud see õhuvahe. Üks küsimus veel kas see kile (mittehingav) mis katusemüüja kaasa müüs on kuumakindel, ehk siis kuidas ma korstnaümbrused tegema peaks. Korsten on silikaattellistest, saunakorsten, ehk siis saab korra nädalas kuuma ka.

arno14
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 366
Liitunud: 30 Juul 2010, 13:29
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 6 korda

Re: Kas kahe soojustuse kihi vahel võib olla õhuvahe

Lugemata postitus Postitas arno14 » 18 Juun 2017, 10:14

Kas aurutõkkekile või katusekatte aluskatte(kile)?

Ei tea
külaline

Re: Kas kahe soojustuse kihi vahel võib olla õhuvahe

Lugemata postitus Postitas Ei tea » 18 Juun 2017, 12:30

arno14 kirjutas:
18 Juun 2017, 10:14
Kas aurutõkkekile või katusekatte aluskatte(kile)?
Mis põhjusel peaks mõni katusekatte müüja kaasa müüma aurutõkkekile? See pannakse ju toa poolt mitte katusekatte alla.

Külaline
külaline

Re: Kas kahe soojustuse kihi vahel võib olla õhuvahe

Lugemata postitus Postitas Külaline » 19 Juun 2017, 16:30

Kui kuumaks su korstnapits läheb? Arvan, et mitte nii kuumaks, et see katuse aluskattele liiga võisk teha. Vt siia ka: http://www.silikaat.ee/tooted/silikaatt ... ulineteada
Silikaatkivi ei sobi kasutamiseks korstna suitsulõõri ehitusmaterjalina ning ei tohiks kokku puutuda suitsugaasidega (vastavalt standarditele EVS-EN 771-2:2011 ja EVS 812-3:2007). Seepärast soovitame kasutada silikaatkivi korstnapitsis ainult välisvooderdusena, millel on võimaluse korral tuulutusvahe (isoleeritus) korstna siseseina ehitusmaterjaliga.

Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist