Ehitusfoorum

Tere,

olen renoveerimas üht ridaelamuboksi, kus seina kontruktsiooniks on tuhaplokk (narva plokk?).
Lõhkusin kõik maha, mis sees oli(tõrvapapp, kivivill, kips), et alles jäi ainult tuhaplokk. Väljast juba olen soojustanud 150mm isoveriga, tuuletõke ja marmoroc. Seest tahaks ennemoleva soojustuse taastada (vähemalt).
Seest seinu krohvida ei taha, sest seinad piisavalt kõverad, et seinad üldse sirgeks saada.
Plaanis oli 50mm kivivilla 50x50 reikade vahele, aurutõke, metallkarkass 43mm 50mm villa vahele ja kips.

Kas nii võib selle seinaga tulevikus midagi juhtuda(niisus, läbikülmumine, hallitus)? Tulemas on ventilatsioon (sund).

Tänan ette kellel on viitsimist minu probleemiga tegeleda.

See lisa 50 mm mida plaanid, teeb asja halvemaks.
Kui oleksid sisse plaanitud 50 mm soojustuse välja plaaninud, oleksid saanud parimal moel mida tahaksid. Nüüd on paraku valus kooliraha küsimus üleval, et miks siis vale otsus tehti!
Pane sisse ainult kipsikarkass, loodid sirgeks, selle vahele võid 50 mm villa panna küll.

Kas aurutõkke jätan siis ära?

Ei, vastupidi, selle paned ka.

Ehk siis sissepoole : Tuhaplokk, 43mm karkass, 50mm kivivill, aurutõkke kile, kips?

mikumaku kirjutas:Ehk siis sissepoole : Tuhaplokk, 43mm karkass, 50mm kivivill, aurutõkke kile, kips?

aurutõkke , vill , osb (v'hemalt seintesse kuhu tahad midagi pärast seinale kinnitada), kips

Mõni paneb aurutõkke karkassist tahapoole, teine etepoole. Tahapoole panemise kasuks on vähem kruviauke ning kui elektrivärk on ka siis hea teha. Miinuseks võimalik niiskumine aga see on vähetõenäoline (kuna villakiht on üsna õhuke siis temperatuur suurt ei jõua langeda). Ettepoole on aurutõke heas kohas aga kipsi enda kruve saab palju olema.
Endale on meeldinud tahapoole panek aga eks maitse asi ole.

Kas aurutõkke kile vasta tuhaplokki?

mikumaku kirjutas:Kas aurutõkke kile vasta tuhaplokki?

jah, aga aurutõkkel on mõtet ainult juhul, kui ta reaalselt mingit auru tõkestab , kui seda perfektselt ei paigalda ja lae või põranda aurutõkkega ühendada ei plaanita ei ole seda mõtet sinna üldse paigaldada . sellepärast otse kipsi alla teda polegi mõtet paigaldada , et lased kohe 5000 ja rohkem auku kruvidega läbi.

mikumaku kirjutas:Seest seinu krohvida ei taha, sest seinad piisavalt kõverad, et seinad üldse sirgeks saada.

Kui krohvida ei oska, siis tõesti tundub, et nii kõveraid seinu sirgeks ei saa. Tegelikult saab väga edukalt isegi 30-50mm kõikumistega hakkama kui kasutada krohvimajakaid/-siine.

mikumaku kirjutas:Kas aurutõkke jätan siis ära?

10a jooksul pole täheldanud probleemi, mul see jäi ka ära. Esimesel korrusel siis, maja oli 1 kordne, nüüd lisasin teise korruse. Teisel "vist" panen aurutõkke karkassi taha kuigi olen mõelnud, et vbl jääb ka seal ära.

Täpsmalt: majal oli samamoodi tuhaplokil toapoolel 50mm karkass(villaga)+kips, (sein Aeroc 375) Nojah, tänaseks on muidugi niipalju muutunud peale 10aastat, et välja(õuepoole) sai ka lisatud 50mm kivivill karkassiga+30mm tuuletõke. St sein läks väljast 8cm paksemaks, loodetavalt järgmised aastakümned ka probleemivabad...

onusnooker kirjutas:Täpsmalt: majal oli samamoodi tuhaplokil toapoolel 50mm karkass(villaga)+kips, (sein Aeroc 375) Nojah, tänaseks on muidugi niipalju muutunud peale 10aastat, et välja(õuepoole) sai ka lisatud 50mm kivivill karkassiga+30mm tuuletõke. St sein läks väljast 8cm paksemaks, loodetavalt järgmised aastakümned ka probleemivabad...

Kas see 50mm väljapoole lisamine on efekti ka andnud?

Kalvis kirjutas:Mõni paneb aurutõkke karkassist tahapoole, teine etepoole.
Endale on meeldinud tahapoole panek aga eks maitse asi ole.

Kodus naisele panek on maitse asi,
konstruktiivsele osale ehitusel kehtib füüsika, nii lihtne see asi ongi.

Urmas kirjutas:

onusnooker kirjutas:Täpsmalt: majal oli samamoodi tuhaplokil toapoolel 50mm karkass(villaga)+kips, (sein Aeroc 375) Nojah, tänaseks on muidugi niipalju muutunud peale 10aastat, et välja(õuepoole) sai ka lisatud 50mm kivivill karkassiga+30mm tuuletõke. St sein läks väljast 8cm paksemaks, loodetavalt järgmised aastakümned ka probleemivabad...

Kas see 50mm väljapoole lisamine on efekti ka andnud?

Ma arvan küll... et on. Muidugi point on ka selles, et enne polnud plokk ei krohvitud ega tuuletõket ka ei olnud.
Lihtsalt väljast siis distantsliist ja laudis(st kate).

Seega ainult 50mm kohta raske öelda, koos tuuletõkkega ju 80mm kokku. Osa aknaid(suuremad) ka paremate 3x klaasidega vastu vahetaud.

Eelmine talv vist oli soojem ka, elektrikulu oli tegelikult tunduvalt väiksem. (Õhksoojuspump+üldine el.) kui ei eksi siis aasta peale 2000-2500kw ehk

Kas keegi oskab ära seletada, milleks see aurutõke vajalik on? Ma ei suuda sellele küll ühtegi põhjendust leida. Hoiab ära niiskuse sattumise tuhaplokki? Suvel, sügisel ja kevadel on õues ja toas niiskus üsna võrdne, toas võibolla gramm vähemgi, talvel on toas niiskus võibolla natuke kõrgem, kuigi oleneb ka ilmast. Soojapidavuse mõttes ei anna ka aurutõke midagi juurde. Kuna väljaspool juba 150mm villa olemas, siis sissepoole paneks ma näiteks 50mm roomati ning naturaalse krohvi otse selga. Saab loodusliku, hingava seina, mis lisab mingil määral ka soojustust.

Antud lahendus sõltub ikka otseselt algandmetest. Kui pole teada tuhaploki paksust, siis pole siin ka midagi oletada. Ka neid on liikunud väga erinevates mõõtudes turul ja praegu on neid veelgi rohkem.

Kui hakata oletama, et tegu mingi seinaga milles ei suudeta teha terviklikult toimivat auru/õhutõkke kihti, siis mõistlikum oleks see plokk enne seina ehitamist lihtsalt tsementpahtliga üle krohvida ja luua õhutihe kiht peale. Ükski aurutõke ei täida isegi õhutõkke funktsiooni kui kõik servad on lahti.
100mm lisamine võib isegi olla toimiv seinalõige, aga sinna on segatud nii palju agasid, et ei tasu katsetada. Samuti on see otseses sõltuvuses ploki paksusest.
Soovitav oleks ikkagi minna lahendusele siseviimistlus , 50mm karkass/soojustus ja aurutõkkekiht.

Kui võrrelda 200mm paksust krohvimata plokki 50mm villa ja tuuletõkkega, siis tulemus on öö ja päev. Seinalõige on kordades efektiivsem.



MIs puudutab aurutõkke vajalikkust, siis eesmärk on peatada kontrollimatu õhuliikumine tarindisse ja tarindi sees. See on sisuliselt ainuke võimalus tänapäeval saada majades suurem kasutegur, soojustuse paksused on oma maksimumi sisuliselt saavutanud.

Samuti ei saa võrrelda niiskusetaset ja öelda, et need on samad sees ja väljas. 6 klassi füüsika peaks aurutõkke vajalikkuse väga hästi lahti seletama. Probleeme hakkab see sama niiskus tekitamajust suurte temperatuuri erinevuste korral. 20 kraadises toa õhus on tonn vett sees, külm õhk seda vett endasse ei suuda mahuta, ütleme, et mahutab ämbri täie. Kui nüüd vaadata seina lõiget kui toru, siis toas on fekaaliauto mis pumpab oma paaki läbi seina tühjaks ja õues on auto kõrgsurvepihusti mis seda sama vooluhulka kuhugi mahutab ja vastuvõtab. Kõik mis vastu ei võeta mahutatakse seina sisse. Märgunud sein, aga on ebaefektiivne ja väga tihti ka kiiresti riknev.

Eks iga firma kes mingisuguse kihi on sulle ära müünud on, jälle õnnelik, vaatamata asjaolule, kas sul seda vaja on või mitte.
Oli ju räägitud, et väljast on juba soojustus tehtud 150mm villa+fassaad ning ventilatsioon hoolitseb selle eest, et toimuks toas õhuvahetus. Vanad eestiaegsed kivimajad seisavad millegipärast veel püsti, kuigi aurutõkkest polnud keegi midagi kuulnud. Külmumispunkt tekib kuskil seina sees nii või teisiti ja ka loomulik niiskus on seina sees olemas, mingisugune tuppa kleebitud kile seda ära ei hoia. Parim lahendus on mõlemale poole hingav sein.

Voltamper kirjutas:Parim lahendus on mõlemale poole hingav sein.

mes ned kiviseina kopsud tänapäeval massa vöiks? ja kus neid müüdasse?

Tere,

Olemas on Narva plokkidest maja, soojustatud väljast 100 mm. penoga.
Seest poolt on praegu puitkarkassil laudis, mis võtab ruumi umbes 100 mm
Plaan demonteerida puidust laudis ja täita 100 mm. vahemik kivi/ploki materjaliga.

Niipalju kui ise tean, peab kivimaja puhul seest poolt olev materjal suurema tihedusega, kui järgmine väljapoole minev kiht teisest materjalist.

Mis tihedus on Narva plokil ja kas on üldse mõtet laduda need 100 mm. vahemiku kinni?
Ise mõtlesin suurema tihedusega poorbetoon plokkidele.

See vahemiku täitmine kiviga ei anna suurt midagi. Parem pane narvaplokile uus siseviimistlus ja oled rohkem rahul kui muidu.

sass111 kirjutas: ↑27 Nov 2016, 18:20 Tere,

Olemas on Narva plokkidest maja, soojustatud väljast 100 mm. penoga.
Seest poolt on praegu puitkarkassil laudis, mis võtab ruumi umbes 100 mm
Plaan demonteerida puidust laudis ja täita 100 mm. vahemik kivi/ploki materjaliga.

Niipalju kui ise tean, peab kivimaja puhul seest poolt olev materjal suurema tihedusega, kui järgmine väljapoole minev kiht teisest materjalist.

Mis tihedus on Narva plokil ja kas on üldse mõtet laduda need 100 mm. vahemiku kinni?
Ise mõtlesin suurema tihedusega poorbetoon plokkidele.

Aga su enda seina läbilõige ju siis vale... tuhaplokk ja peal peno...

Elan 50 aastat tagasi valminud puitsõrestikuga majas, laudade vahel saepurusoojustus, lauad pealt lubikrohviga krohvitud, polnud siin mingit aurutõket, vaevalt lubikrohv seda oli. Olen mõned seinad maha võtnud, lauad tugevad, pole kuskil mingit niiskuse kahjustust jne.