Puitmaja pööningu soojustus.

[RaunoKaselo]

1946-l aastal ehitatud puitmaja pööningul on hetkel laudade peal liiv ca 10-15cm. Antud hetkel on teadmata, mis materjalid on pööningu põrandalaudade ning toas oleva laevärvi vahel. Eeldada võiks, et laudis-soojustus-laudis ning siis kips-värv (euroremont).

Eelmisel omanikul soovitati 300mm rullvilla paigaldada liiva peale ning villa alla ehituspapp ja nüüd on need materjalid minu käsutuses.

Kas liiv jätta või teisaldada? On see rullivill sinna sobilik? Igasugused näpunäited ja arutluskäigud on teretulnud.

[Rostfrei]

Minu arusaamist mööda puudub villal mõte, kui tull saab pööningul vabalt ringi liikuda. Pigem papp villa peale tuulettõkkeks, aga kuidas sa selle kinnitad? Omal on pööningul 50 cm tselluvilla, mille peale on tekkinud koorik.

[RaunoKaselo]

Foorumis kolades leidsin selle jutu. Oskab keegi öelda, kas siin on miskit, mis tõele ei vasta?

Liiva nõuti vanasti tuleohutuse eesmärgil. Põleb katus ära, liiv kukub sisse ja kustutab tuleaseme. Tulekahjud algasid vanasti korstnast tulnud sädemest.

Antud juhul liiv on hea soojuse akumulaator, tema äravedamine on töömahukas ja mittetasuv. Pannes ta peale isolatsiooni, töötab liiv senisest veelgi paremini - soojeneb ja jahtub aeglasemalt. See on vajalik, sest muidu on päeval palav, öösel külm. Seda liiva võid kutsuda seega passiivlaeks. Tänu liivale on ka villa paigaldamise aluspind tasane.

Ainus probleem - kuhu paigutada aurutõkkekile? Ideaal oleks liiva alla. Aga seda on raske teostada, sest me otsustasime et liiva me ära ei võta.. Liiva peale ka ei saa mitte mingil juhul kilet panna - liiv peab saama kuivada. Jõuame järeldusele, et liiv ise toimib "hingava" aurutõkkena. Liiv seob laest läbi imbunud niiskust, mis kuivab aeglaselt läbi liiva ja villa ülespoole. Tänu villale on liiva temperatuur kõrgem, seega ta ka kuivab talvel isegi kõige paremini, sest liiva temp. seal villa all on ligi +20. ja pööningul talveõhk -20 ja väga kuiv.

Pööningu tuulutuse eest tuleb hoolitseda. Spetsiaalsed tuulutusaugud räästa all ja otsakolmnurgas min. 2% pöönngu pindalast.
Seda tuulutust kinni toppides tekib energiakadsu, kuna siiske vill ja niiske liiv juhib soojust rohkem.

Plaatvilla U-väärtus on teada, puistvilla U-väärtust ei teatata, kuna kvaliteet vaheldub. Plaatvilla hoolikalt pannes läheb nädalaid ikka - sarikakohad lõigaa jne. Puistvilla saad panna jälle paksemalt - soovitan, kui pead kasutama ainult maksulist tööjõudu. Puistvill takistab ka pööningu kasutamist, kuna lendub tolmuna.

Penoplast ei ole sobiv lae ega seina isoleerimseks, kuna temast läbi et tomu kuivamist. Samuti ei saa teda kuidagi pragudeta kindlalt kinni. Peab arvestama ka sellega et katusest tuleb kunagi mingil põhjusel vett läbi. Vill kuivab ära, peno plaatide vahele jääb vesi seisma. Vill on ka tuleohu seisukohast hea - nagu liiv.

[rokikas]

Rullvill sobib sinna hästi. Kui talade läbivajumine ei ole probleemiks siiani siis võid liiva jätta sinna.

[RaunoKaselo]

Aga villa alla miskit? Olemas on ehituspapp.
Ja kas jätan villa lahtiselt peale või pean millegagi katma või ehitama tuuletõkke räästa juurde.
Vana maja, eterniit katus, pööningul õhk liigub väga hästi.

[rokikas]

http://www.paroc.ee/lahendused-ja-toote ... lm-pooning
http://www.isover.ee/Download/27044/Pui ... 3_2011.pdf
http://files.voog.com/0000/0003/1367/fi ... 131014.pdf
Mina julgeks järgida tootjate nõuandeid tuuletõkke osas. Võid selle ehituspapi sinna liivale ju kerida aga suurt mõtet ma selles ei näe.

[RaunoKaselo]

Suur tänu, nüüd on piisavalt selgeks endale tehtud ja võib tegutsema hakata.

[tädi ehitaja]

Kas 70-ndatel ehitatud 1-kordsel lamekatusega puitmajal, millel on lae soojustuseks praegu ainult saepuru, võib panna selle saepuru peale puhuriga tselluvilla ja ongi valmis? Katuse ja lae vahel on ruumi 0,5-1,2 m (katus on kaldu)? Kumba eelistada tselluvilla või kivivilla?