Kas ja kuidas soojustada

[kylmmaja]

Tere. Kurdan muret ja küsin nõu. Elu aeg elanud vanas majas, kogu raha alla matnud, aga ikka külmetan siin. Hetjel teen taaskord seest poolt veidi remonti. Kas kunagi ka mahuka ja kuluka fassaaditööni jõuan, seda ei tea. Mingi soojustuse võiks ju sissepoole praeguse remondi käigus ikkagi lisada.

Seina lõige seest poolt: kaks kihti püsti laotud silikaati, milel vahel saepuru või linaluud. Need kaks kihti omavahel seotud ka silikaadiga. See on siis maja kandev konstruktsioon. Edasi õhuvahe ja siis silikaadist puhas vuuk välisfassaad.

Nüüd sisse poole võiks ju midagigi lisada. 50-100 mm penoplasti või kivivilla? Kas kasutada ennem kipsi ka kilet?


Tänan väga nõuanjaid,
Kaido

[Külaline]

Tere. Kurdan muret ja küsin nõu. Elu aeg elanud vanas majas, kogu raha alla matnud, aga ikka külmetan siin. Hetjel teen taaskord seest poolt veidi remonti. Kas kunagi ka mahuka ja kuluka fassaaditööni jõuan, seda ei tea. Mingi soojustuse võiks ju sissepoole praeguse remondi käigus ikkagi lisada.

palju õnne, sul tundub olevat gerardi sein ja iga silikaadiga seotud koht on ka ühtlasi külmasild. Sul on valikuks vist see vahe uuesti soendada näiteks puistevilla või pur vahuga ja väljast soojustust juurde lisada (selleks pead ka fassaadi eemaldama). Seest ära midagi toppima hakka teeb vast rohkem kahju kui kasu

[Külaline]

Mis juhtub, kui seest soojustada 5 või 10 cm penoga? Peno peale kinnitada läbi peno silikaadist kandva osa külge roovitis millele aurutõkke kile ja kips, Või siis teine variant oleks OSB + kips. Peno asemel võiks muidugi kaaluda SPU-d, mis on efektiifsem.
Ise arvan, et midagi katastroofilist ei juhtu. Kui soojustuse ja silikaatseina vahele vähene niiskus satub, siis see ilmselt absorbeerub juhul kui silikaatsein pole kaetud seestpoolt aurutiheda materjaliga.
Samas, ega maja soojapidavas ei sõltu ainult seinte soojapidavusest. Tasub tähelepanu pöörata lagedele, põrandatele, akendele ja välisustele.

[Kalvis]

Mis juhtub? Kondensi punkt liigub praegusest välimisest kandva seina kivikihist saepuru sisse. Saepuru võib liigniiskusest mädanema minna. See on must stsenaarium. Kui sisesein on aurutihe siis elad üle.
Samas kui väljast soojustad siis ei juhtu midagi. Ainult et suure jamana on see fassaadikivi sein, väljast soojustades tuleb see eemaldada ja siis sinu lemmiksoojustus seina. Eemaldada seda raske pole, palju lollim on küsimus kuhu kasutud kivid panna. Kui nüüd asemele panna 10-15 cm soojustust siis maja jääb peaaegu endistesse mõõtudesse, kuid seinad on juba euronõuete miinimum soojuspidavusega.

Kui arvestada töö mahtu siis väljast soojustamine on vaid fassaadikivi lammutamise töö võrra rohkem. Kui paned vahtplasti siis on vaja fassaadikivi eemaldada (vaid töökulu), 10-15 cm vahtplasti seina, krohv võrguga peale ja ongi töö valmis. Iluküsimus on, kas soovid aknaid väljapoole nihutada (antud juhtumil pole see vajalik). Ega sees tööd vähem pole, seal on lisakuluks uus viimistlus ja see pole mitte odav lõbu

[teemaalgataja]

Aga kui panna sisse poole 5 cm villa ikkagi? Fassaadi kallala jõuan ehk 5-10 aasta pärast kui üldse jõuan.

[Kalvis]

Villa sissepoole panemisel tekib juba villa-kivikihi pinnal esmane kondenseerumise koht. Selle 5 cm karkassipostide panemise eelduseks on välisseinas ikka 10-15 cm soojustuskiht, mis tagab sisekiviseina kõrgema temperatuuri, mistõttu ei teki siis sinna kondenseerumist. Sul aga seda pole... 5 cm on nii väikse soojapidavusega, et erilist kokkuhoidu ei anna, samas see 10 cm saepuru koos kiviseinaga soojustusena on peaaegu samaväärne selle 5 cm villakihi paksusega...
Ja ma ei saa aru miks võtad nii raskelt seda väljas fassaaditöö tegemist. Muidugi rauta rege suvel ja vankrit remondi talvel.

[Külaline]

Mis juhtub? Kondensi punkt liigub praegusest välimisest kandva seina kivikihist saepuru sisse.

Pakun, et kastepunkti asukoht oleneb välis- ja sisetemperatuurist. Kas kondensaat saepurus ohtlikul määral tekib, see sõltub sellest kui palju niiskust sinna pääseb ja kas see kogus ületab saepuru ja kivi absorbatsioonivõimet.
Ärme jätame arvesse võtmata siinjuures, et saepurul on võime probleemivabalt niiskust endasse mahutada suurusjärgu võrra rohkem võrreldes mineraalsete villadega.
Teoretiseerida võib mida iganes, ega katsetamata ikka kindlalt väita ei saa.

[Rainer_U]

Sel juhul pean ikkagi ju panema sisse poole 50 mm peni, selle katan kilega ära. Seest poolt auru sel juhul seina ei pääse ju.

[teemaalgataja]

Kas ja kuidas ikkagi soojustada?
Väljast poolt tõesti liiga suur ja kulukas ettevõtmine.
Mis oleks parim variant nendest kehvadest seestpoolt soojustamisel? Vill, peno? Metallkarkass, puit? Kas panna ka kile?

[madis64]

palju lollim on küsimus kuhu kasutud kivid panna.

Tavaliselt lähevad nad selleks otstarbeks õuele tellitud ehitusjäätmete konteinerisse.

[Loll Norrakas]

[quote="teemaalgataja"]Kas ja kuidas ikkagi soojustada?
Väljast poolt tõesti liiga suur ja kulukas ettevõtmine.

Väljast poolt kulub ainult mõni ruutmeeter soojustusmaterjali rohkem, kui seest poolt.Krohvimis hinnaga kursis pole, aga usun, et võrdub umbes siseviimistlus hinnaga. Seega küll ei näe, et oleks palju kulukam, kui seest. Kui seda teha nagu eelnevalt välja pakutud peno ja õhekrohviga.
Seestpoolt ei teeks mina midagi, see läheb hiljem veel kulukamaks. Kui õigel ajal suvel ära ei teinud, eks siis tuleb see talv kütta nagu eelnevatelgi aastatel ja sisetöödeks planeeritud raha kulutada hoopis kevadel välistöödeks.

[teemaalgataja]

Kas tõesti 50mm kivivilla seespool rikub seina ära?
vill ju laseb niiskusel liikuda sisse kui ka välja. Kuhu see niiskus siis villa tõttu kinni jääb?

Kas kile peaksin igal juhul panema? Kuhu ja kuidas peaksin seina ikkagi ehitama, et õige saaks? Siseviimistluseks jääb kips ja selle peal värv.

[Loll Norrakas]

Niiskus jääb villa sisse kinni ja ei lähe sealt välja. Sa võid ta pealt kilega katta arvates, et siis sinna niiskus sisse ei pääse, aga tegelikkuses ikka pääseb. Seest poolt soojustades nihkub ka sooja külma kokkupuute punkt sisse poole ja sinna tekib kondents vesi ja välja see sealt enam ei lähe. Saad ainult seina, mis natukese aja pärast hallitama hakkab ja lisaks võivad veel mõned probleemid tekkida. Soovitus on igaljuhul teha soojustust väljast. Olen näinud kolme firma valesti ehitatud maju, mis on veel enne valmimist hallitama hakanud, kuna villal pole olnud võimalust hingata. See juhtub päris kiiresti.

[teemaalgataja]

Aga kas panna ka kile kusagile?
Äkki 25 mm peni sisse poole või siis 50 mm karkassi vahele. Peno sisse ju niiskus ei kogune.

[Külaline]

Aga kas panna ka kile kusagile?
Äkki 25 mm peni sisse poole või siis 50 mm karkassi vahele. Peno sisse ju niiskus ei kogune.

Sa ei saa eriti pihta mida sulle räägitakse. Pane kuidas tahad, pane või mitu korda päevas või pane kile kasvuhoonele jne. Peno sisse niiskus ei kogune, peale ikka koguneb, siis tilgub maha, sa ei taha , et ta tilguks sul kipsi taha või ei kuivaks sealt välja või tahad?

Kui sa soojustad seda seina seest poolt, siis sisuliselt teed sa nii, et soojus ei liigu enam piirdest sama palju välja (ennem toast soe lahkus piirde kaudu ja külm ja soe said kaugemal kokku) ja see omakorda tähendab, et külm pääseb väljast rohkem piirdesse (seina sisse, sein jahtub rohkem maha) ja kohas kus soe ja külm tekitavad kastepunkti tekib kondens. Seestpoolt soojenedes see kondens hakkab tekkima sul seina sisse ja tõenäoliselt ei kuiva enam välja. Praegu ilma soojustamata on ehitusjärgselt ilmselt mõeldud, et see kastepunkt tekib (või ei teki üldse) tuulutusvahesse ja saab sealt välja kuivada.

[Külaline]

Aga kas panna ka kile kusagile?
Äkki 25 mm peni sisse poole või siis 50 mm karkassi vahele. Peno sisse ju niiskus ei kogune.

Mitu korda on juba öeldud, et seda seina ei soojustata seestpoolt. Saa PALUN aru juba.

Paned sissepoole peno - hakkab tekkinud niiskus valguma põrandale. Sealt hakkab mädanema põrand ja vastremonditud seina puitkarkass. Kuna kõik on niiske ja ära ei kuiva siis ka see on "külmasild" toas otsapidi ja ikka külm.
Paned villa sissepoole tuleb külm õuest läbi saepuru tuppa lähemale ja ikka külm.

Soojusta kevadel/suvel kasvõi 1 välissein ära kui kõik korraga liiga kallis on.

[teeaalgataja]

Aga kile?

[Külaline]

Aga kile?

Kile on lahe, aga ka kile kasutamise korral pead samuti selle kastepunkti arvutuse läbi tegema, lisaks pead siseruumidesse paigaldama ventilatsiooni mis üleliigse niiskuse ruumist välja viiks. Lisaks sellele peab kile kasutamise kohal paigaldus olema eriti täpne, muidu kogu kietamine mõttetu.

[fgh]

Tegu on ühe sita variandiga kui otse öelda ja seda mitu korda öeldud.

Kui üldse midagi teha, siis spu plaat või tihedam vahtplast eps 250 vms.
Isiklikult loeks seda raha raiskamiseks ja mõttetuks riskimiseks. Selle seina lõike kohta pole isegi mõtet arvutust teha.
Vill, karkass ja kile on eosest mõeldud nurjuma-ei tasu edasi mõelda.

[teemaalgataja]

Okei. Loobun siis seest soojustamisest, ja panen kunagi välja otse kivi peale penoplasti või fassaadivilla.
Kuidas kõige õigem teha, et saaksin ikkagi kipsplaadist seina? Otse selle silikaatseina külge mingi karkass ja osb ja siis kips peale?
Kui kasutan 50 mm karkassi, sisi jätan lihtsalt tühjaks karkassivahe?
Mingis teemas siin väideti, et juhul kui väljapoole lisan 100-150 mm peno, sel juhul see 50 mm kivivilla seespool karkassi vahel ei tee midagi.
Kile jätan siis mängust välja?

[Külaline]

Okei. Loobun siis seest soojustamisest, ja panen kunagi välja otse kivi peale penoplasti või fassaadivilla.
Kuidas kõige õigem teha, et saaksin ikkagi kipsplaadist seina? Otse selle silikaatseina külge mingi karkass ja osb ja siis kips peale?
Kui kasutan 50 mm karkassi, sisi jätan lihtsalt tühjaks karkassivahe?
Mingis teemas siin väideti, et juhul kui väljapoole lisan 100-150 mm peno, sel juhul see 50 mm kivivilla seespool karkassi vahel ei tee midagi.
Kile jätan siis mängust välja?

konstruktsiooni pead tervikuna vaatama, kui sa seest ei soojusta, siis milleks see karkass ja kips, krohvi siledaks, hiad igalt poolt 50mm kokku.

Väljast soojustades pead teadma, kuidas toimib sul tuulutusvahe, pole ju mõtet soojustada midagi mille taha külm õhk niiehknaa pääseb (tuuldub). Siin arutajate üksmeelne arvamus on sulle juba teada, et korralikult soojustada tuleks seda teha väljast ja väljast saad sa seda teha:
* lammutades fassaadi ja likvideerides tuulutusvahe
* soojustades fassaadile ja likvideerides tuulutusvahe

et leida just sinu majale sobiv lahendus tuleks teha need arvutused, googlist leiad hunniku kontakte keda piinama hakata.

[teemaalgataja]

Otsustasin, et rihin tavalise tollise lauaga sirgeks ja otse siis sinna osb ning kips peale.
Kas on mõtet kilet niiskustõkkena alla toppida? Arvestusega, et kunagi väljast poolt soojustan penoga ära.

Aitäh

[Külaline]

Otsustasin, et rihin tavalise tollise lauaga sirgeks ja otse siis sinna osb ning kips peale.
Kas on mõtet kilet niiskustõkkena alla toppida? Arvestusega, et kunagi väljast poolt soojustan penoga ära.

Aitäh

arvuta konstruktsioon läbi, selle pealt otsustad ja neid otsuseid ei tehta pelgalt kas on mõtet, oleks odav, keegi soovitas foorumis. On vahe millal sa väljast soojustad kas kuu või kolmekümne aasta pärast Sa ei tee ju teistele ja see teadmine kuidas seda teha, kuskil inseneribüroos ei maksa maailma. On olemas ka selline kalkulaator mis sind kuidagi võiks aidata http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert-rechner/

[teemaalgataja]

Saksa keelt ei mõista üldse. Keelt kahjuks muuta ei saa ja google translate abil jääb asi ikka suht arusaamatuks.
Minu konstruktsioon järgmine: kips, osb või plp, karkassi (22mm laud) jagu õhuvahe, siis kandev silikaatsein 2x7 cm , mille vahel linaluud. Siis õhuvahe ja silikaatsein.
Hiljem peaks silikaatseina maha lõhkuma ja lisama peno või villa.

[Külaline]

Saksa keelt ei mõista üldse. Keelt kahjuks muuta ei saa ja google translate abil jääb asi ikka suht arusaamatuks.
Minu konstruktsioon järgmine: kips, osb või plp, karkassi (22mm laud) jagu õhuvahe, siis kandev silikaatsein 2x7 cm , mille vahel linaluud. Siis õhuvahe ja silikaatsein.
Hiljem peaks silikaatseina maha lõhkuma ja lisama peno või villa.

seal on ingliskeelne ka , kliki saksa lipul, siis avaneb keelevalik. Aga sinu konstrui puhul juhtub selle kalkulaatori järgi nii:

* kui soojustad seest ja kilet ei pane, siis tekib kondents seina ja sisemise soojustuskihi vahele, sellepärast seda keegi ei toeta. Kivi ta ära ei mädanda sinu eluea jooksul, hallitus tekib kiiremini ja seal sa seda ei näe.
* kui paned lihtsalt kipsi ja kilet ei pane, siis tekib kastepunkt kuskile linaluu kihi sisse või välimise kivikihi taha
* kui paned lihtsalt kipsi, karkassi, karkassi alla kile, siis kastepunkti konstruktsioonis ei teki. Aga see kehtib ainult juhul, kui sa selle kile suudad perfektselt panna, kõik karkassi kinnituskohad butüülteibiga tihendatult jne , et see oleks aurutihe ja tulevikus sinna kruviauke ei lase jne. Kuna konstruktsioon linaluu, saepuru vms suudab seda niiskuskoormust juba niigi taluda (kuivab välja ja on sellele arvutatud), siis kilet ei ole mõtet üldse panna, kuna see soojustuse mõttes midagi juurde ei anna.
* kui paned täna kipsi ja kunagi lõhud ära fassaadi ja paned 150 peno , siis ka toimib , kondentsi konstruktsiooni sisse ei teki ja seniks kuni sa kogud peno jaoks raha toimib konstruktsioon nii nagu varem.

* seespoolt soojustades nii , et kondensi ei teki ja ka soojustamiseks kasu oleks, peaks soojustuskiht olema min 200mm ja pedantselt aurutõkkega kaetud (kips, kile, soojustus). Sein läheb mõttetult paksuks, tekib aurutõkke paigaldustel tekkivate vigade tõttu risk konstruktsiooni või soojustuskihi kahjustuseks, paigaldusel palju n*ssi ja muidugi tuba läheb ikka väga väikseks.

Jätkuvalt ei näe põhjust sinna üldse mingit kipsunelmat ehitada, krohv ja viimistlus on mõttekam, saad sama tulemuse mis kipsiga.