Kiviseina seest soojustamine!!!

[rokikas]

Nimelt väidab "ärimees" et kaltsiumsilikaat plaat sobib kiviseina seest soojustamiseks! viewtopic.php?f=1&t=38365#p218898
Plaadi omadused viewtopic.php?f=1&t=39138&start=25#p219925
Palun nüüd targemate kommentaari kõige selle kohta. Kas ja mis peamine kuidas see tõsi saab olla?

[Kaarel12]

Meil on nurgapealne korter paneelmajas ning välissein hallitab. Plaanime nüüd ka seda plaati osta ja sinna kleepida. Saab toa soojemaks ja hallitusest lahti vähemalt lõpuks! Vaevalt ametlikult seda muidu nii müüdaks kui see ei oleks sobiv seest soojustamiseks.
Kust seda Pärnus osta saab?

[Külaline]

Tere. Kasutada soojustusmaterjali, mille maksumus on 1240 €/m3 on ikka väga mõrvarlik tegevus. Selle raha eest saab 3 korda rohkem vahtklaasi (sama 0,06 soojapidavusega). Vahtklaas on aga absoluutselt aurutihe, mis seespidisel soojustamisel on äärmiselt oluline. Selles kontekstis on kaltsium-silikaatplaat välisseina seespidiseks soojustamiseks kõlbmatu. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rokikas]

Tänan!
Kui juba jutt vahtklaasile läks siis kas seda saaks ka kaminasüdamike ümbriskasti tegemiseks kasutada? Pean silmas kohti kus temperatuur jääb alla 400 C.
Millega saab vahtklaasi plaate omavahel serv-servaga kokku liimida ja kas tavapärased viimistluspahtlid püsivad sellel plaadil?
Eelnevast järeldan et hinna suurusjärguks ~415 €/m3. Kas õige suurusjärk?

[Jaanus2]

Miks sa seda vahtklaasi kangesti kaminate juures kasutada tahad? Aeroc vaheseinaplaadid (mitmes paksuses) on selleks väga head ja kannatavad 400 kraadi probleemideta. Vahtklaasil on piisavalt puudusi kaminate juures kasutamiseks lisaks kõrgemale hinnale.

[rokikas]

Ma ei küsinud kas tasuks vaid kas saab!
Millised need puudused on?

[Jaanus2]

Puudused - habras ja ei kannata koputamist. Vundamendi all ja seinas tugeva krohvi all enamvähem kaitstud. Ehitusel liimitakse kokku bituumenilaadse mastiksiga, tihti on see juba plaatide serva peal olemas.

[Külaline]

Tere. Tehniliselt vahtklaasi kasutamine antud kohas võimalik, puudustest ainult hind, suurusjärk enam-vähem+km. Aga vahtklaasi eelised antud kohas ei rakendu täielikult, gaasbetoon on palju mõistlikum. Vahtklaasi pole mõtet kaubandusvõrgust ja väikeses koguses otsima minna. Minu märkus oli kõnealuse plaadi tehnilisest mittesobivusest seina seespidiseks soojustamiseks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rokikas]

Arusaadav.

[rokikas]

Müügimehe, minu arvates äraspidine, loogika selle plaadiga sisemise soojustamise toimivusest/ohutusest.

Teema KASTEPUNKTI NIHKUMINE

Mis on kastepunkt?

Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, mille puhul õhk eraldab veeauru udu ehk kondensveena, „toimub kondenseerumine“. Kastepunkt oleneb temperatuurist ja õhuniiskusest.
Teatud kindla temperatuuri ja õhuniiskuse korral tekib niisiis kondensniiskus. Näide: kui talvel minna prillidega väljast sooja ruumi (milles on suurem õhuniiskus; soojas õhus on rohkem niiskust kui külmas õhus), siis tekib prillidele kondensvesi.
Sama efekt tekib ka ehitiste puhul: kui välissein on suhteliselt jahe, siis sadestub ruumis olev soe õhk (nähtamatu) kondensniiskusena külmale seinale. See on optimaalne pinnas hallituse tekkeks.
Kastepunkti nihkumine sisesoojustuse korral
Muret tekitab asjaolu, et paigaldatud sisesoojustuse korral nihkub kastepunkt seinakonstruktsiooni sisemusse. Väljapoole eraldub vähem soojust (see ongi ju sisesoojustuse mõte!), seina pealispind on soojem ja kastepunkt asub alles konstruktsiooni sisemuses. See on ohtlik! Mis juhtub siis, kui seina ja soojustuse vahele tekib äkki kondensniiskus? Kui soojustus toimib aurutõkkena, s. t. et tekkinud kondensvesi ei saa enam aurustuda, siis tekib kindlasti hallitus. Krohvid muutuvad pudedaks, rabedaks, puit kõduneb, tekib hallitus.
Miks ei esine neid probleeme kaltsiumsilikaatplaatidega tehtud sisesoojustuse korral?
Kaltsiumsilikaatplaadid kleebitakse seina pinnale spetsiaalse liimiga. Nii liimil kui ka plaatidel on väga suur kapillaarsus, s. t. et tekkiv niiskus transporditakse plaadi pealispinnale. Lisaks sellele on neil väga väike veeauru difusioonitakistus (WDD). Veeaur võib niisiis suurepäraselt difundeeruda, aurutõket ei ole, niiskust ei tõkestata.
Tekkiv niiskus difundeerub plaadi pealispinnalt ruumis olevasse õhku.
Otsustavateks teguriteks on seega kapillaarsus, avatus difusioonile (väike WDD) ja plaadi võime niiskusega ümber käia (niiskuse vastuvõtmine/eraldamine). Lisaks sellele ei lase kõrge pH-tase hallitusel tekkida.
Lõpptulemus: kahtlused, mis normaaljuhul räägivad sisesoojustuse vastu, võib julgelt välja jätta!

[valter2]

Tere kirjutan siin esimest korda,nimelt lugu selline:maja ehitatud 1975,teen maja ülemise korruse avaramaks,sellega seoses vaatasin ka mis välissein seestpoolt ka välja näeb.Nimelt tegu on nn.balti plokk majaga,väljast kaetud prits-krohviga,seest on välissein soojustatud järgmiselt:reika kõrgusega 2,5 cm,mille vahel on Kohtla-Järve klaas-vatt,vatti katab vene kipsplaat,mille peale on kleebitud tapeet.Nüüd minu küsimus:kuidas peaks ja millise soojustusega tuleks teha välissein seest poolt soojaks?Nimelt maja väljast poolt soojustamiseks praegu ressursid puuduvad,mis oleks muidugi õigem teha!Aga ootan lahendusi ja näpunäiteid spetsidelt,tänud ette!!Või tuleks ikkagi alustada välisseina väljast soojustamisega?

[Kalvis]

Kui soojustad väljast vahtplast + krohv siis ei tule see soojustamine kallim kui seest. Vaeva on isegi vähem, sest ostad materjalid ja soojade ilmadega võib töö kohe alata.
Kui raha vähe võid ju välisseina osade kaupa iga aasta soojustada.

[valter2]

Tere jälle,nimelt aasta möödas,nüüd need vene vatt ja reikad tuhablokk seintelt seest kõik eemaldatud!Kas minu mõttekäik on õige kui:vastu tuha plokki panna tuuletõkke plaat 13 mm,siis metall karkass 45mm,siis soojustus-k.vill 5 cm,siis cyproc ,siis pahteldus ja juba lõppviimistlus/kas tapeet või värv/.!? Või teine mõttekäik:panna ikka vastu tuhaplokki tuuletõke 13 mm,siis metall karkass 16 mm,siis cuproc +viimistlus!?Nimelt teisel variandil ära jäetud 5 cm soojustust,just selle mõttega,et tuhaplokk ise ju suur soojuse salvesti,maja küttes läheb plokk nagunii soojaks.Et selle 5cm paksuse villa ruut-meetrite raha suunaks juba väljast soojustamisse.Andge palun mulle nõu,kuidas õigem oleks,kuidas teadlik ehitusmees teeks!

[Veikko]

Tere jälle,nimelt aasta möödas,nüüd need vene vatt ja reikad tuhablokk seintelt seest kõik eemaldatud!Kas minu mõttekäik on õige kui:vastu tuha plokki panna tuuletõkke plaat 13 mm,siis metall karkass 45mm,siis soojustus-k.vill 5 cm,siis cyproc ,siis pahteldus ja juba lõppviimistlus/kas tapeet või värv/.!? Või teine mõttekäik:panna ikka vastu tuhaplokki tuuletõke 13 mm,siis metall karkass 16 mm,siis cuproc +viimistlus!?Nimelt teisel variandil ära jäetud 5 cm soojustust,just selle mõttega,et tuhaplokk ise ju suur soojuse salvesti,maja küttes läheb plokk nagunii soojaks.Et selle 5cm paksuse villa ruut-meetrite raha suunaks juba väljast soojustamisse.Andge palun mulle nõu,kuidas õigem oleks,kuidas teadlik ehitusmees teeks!

Kõige targem oleks seinad seest ära krohvida ja viimistlus peale - värv, tapeet. Väljast aga soojustad nii nagu raatsid sinna kulutada.

[rokikas]

metall karkass 45mm,siis soojustus-k.vill 5 cm,siis cyproc ,siis pahteldus ja juba lõppviimistlus/kas tapeet või värv/.!?

Kas krohvi seinad või siis see lahendus. Tuuletõkkel ma küll seal suurt vajadust ei näe kui plokksein terve. 42 mm. karkassi sees saad kõik juhtmed, jne. mõistlikult vedada.