Põranda soojustuse paksus

[mallone]

No vaata kas või tüüpprojekte-kui Sul on pinnasepealne põrand-siis ikka ümber perimeetri topelt.Ja võiksid rohkem in tern etis tuh,lata.Või oled harjunud kõike kandikusaama.

[Külaline]

Tere. Üle pika aja on jälle hakatud lahendama personaalküsimust, kuigi ei saa hästi aru, miks peaksin oma vastustele veel mingeid vastuseid ootama. Jääks ikka tehniliste probleemide juurde. Kui kod Riho tahab nõu, kuidas leida soojustuse paksuse muutusega energiabilansi muutust, siis võiks osta vastav käsiraamat (eesti keeles seda vaevalt et leiab) ja see väike asi selgeks teha. Ja siis selgitada foorumis, kuidas see käib. Ja teha huvilistele tasuta vastavaid arvutusi, mis käsitsi tehes võtab aega ainult mõni tööpäev. Programmiga (mis maksab mitu tuhat raha) läheb see muidugi paari tunniga. Lisaks, et seda ei tee ka ilma suure hulga täpsete algandmeteta. See on siis "teoreetiku" vastus. "Praktiku" vastus on ju selge ja lihtne : pane topelt soojustus ja hoiad pool energiat kokku. Kahjuks ei haaku see viimane klassikaliste füüsikatõdedega, aga nii hea on ju end petta lasta, lisaks on see rämpsinfo odav.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rokikas]

No vaata kas või tüüpprojekte-kui Sul on pinnasepealne põrand-siis ikka ümber perimeetri topelt.

panen seina äärde 1,2 m 200mm ja ülejäänud 100mm.

Aga näiteks mõned allikad soovitavad hoopis ühtlast soojustuskihti http://www.thermisol.fi/assets/files/Er ... ristys.pdf
Ja kui teil on tegemist madalvundamentidega siis peate suures soojustamise tuhinas ka seda silmas pidama et te karuteenet omale ei teeks http://www.thermisol.fi/assets/files/Er ... uojaus.pdf
Tõlkimisega peate ise hakkama saama.

[Külaline]

Aitäh vastanutele!
Et siis kokkuvõttes mu küsimus vastust ei saanud! Teadus on ehitaja jaoks mingi olemas! See on, et mida rohkem soojustust seda soem! Sest nii keegi rääkis! Kahju, et inimesed raha ei oska lugeda ja mina ei ole kindlasti ka õige inimene selle arvutusega tegelema! Pigem lähen oma lahendusega lihtsama vastupanu teed ja panen seina äärde 1,2 m 200mm ja ülejäänud 100mm. Kui keegi arvab, et seda ei ole piisavalt, siis paluks arvutuse näol tõestust! Et palju kulud tõusevad! Vabandust!!! Et palju ikka soojuskadu tekib!
Mis minu mõistusesse veel ei ole kohale jõudnud on energiamärgis. Tallinna linnas on ka selline nõue! Minu majale tuli see tähis C. Miks seda vaja on, on täielik müstika! Ehk vist, et keegi saaks kuskilt teenida! Loogika ütleb, et kõige pealt peaks ikka paika panema märgise ja siis arvutama ja joonistama soojustuse paksused joonistele!

Aitäh vastanutele!
Kas Hr. Piirfeldilt on ka keegi reaalset nõu saanud? Lugedes erinevaid postitusi on vastused enamuses vastusteta! Teoreetik on tugev!

Kui võtta arvesse tänaseid ja homseid küttehindu, siis täna alla A tähise omale maja ehitada on majanduslikult kahjulik, isegi kui võtta ajapiiriks 13-15 aastat (mis on selgelt liiga vähe) Tõenäoliselt ei hakka siin foorumis keegi tasuta seda tõestama

[trebla]

...........
Kui võtta arvesse tänaseid ja homseid küttehindu, siis täna alla A tähise omale maja ehitada on majanduslikult kahjulik, isegi kui võtta ajapiiriks 13-15 aastat (mis on selgelt liiga vähe) Tõenäoliselt ei hakka siin foorumis keegi tasuta seda tõestama

kas mitte nii, et pärast 2018 (2020?) sa lihtlabaselt ei tohi ! madalama klassi maja enam ehitada...

[sashaobrok]

Juba praegu ei tohi ehitada teatud klassist kehvemat maja. See lihtsalt järgemööda tõuseb mingite intervallidega. Samas mõni siin foorumis on juba põrutanud, et teen mis tahan ja kütan palju tahan.

[Tupsu]

Ka mina kütan palju tahan ja mingi Brüsselis istuv onkel , kes ise elab oma sooja kliimaga riigis, ei tule mulle ütlema, palju ma sooja läbi seinte tohin õue lasta.

Kas mina talle lähen dikteerima,mitu tundi ta konditsioneeri jahutamiseks tohib kasutada ?
.
Varestele on ju ka sooja vaja ning kes oma panust globaalsesse soojenemisse ei anna, pärast teistega koos ujuma ei saa.

Kuigi see inimtegevuse tagajärjel väidetavalt tekkiv globaalne soojenemine on jama. Küll järgmisel jääajal näete seda isegi.
Kõik me sõltume hoopis päikese aktiivsusest.

[Kalvis]

Olen päri, et Brüsseli onudkesed on ehitusfirmade survel kirjutanud lauslollusi oma direktiividesse ja neile meeldib käsin, keelan, poon stiil.
Teisest küljest on eesti ikka külmema talvega riik ja päris paljud ehitusfirmad määrivad lollikestele pähe odavalt ehitatud, olematu soojustusega küprokmaju ning just selliste petisfirmade jaoks neid direktiive vaja oleks. Ka mitmed iseehitajad harrastavad seni vaid 5 cm paksuse soojustusega onnide ehitamist, isegi koeral hakkab sellises kuudis külm, rääkimata röögatutest soojusarvetest. Kuid passiivmajade liigset paksust pole ka mõtet taga ajada, igal asjal on optimum.

[mallone]

Küll usun Põhjamaade -Soome,Rootsi kaasaegseid tüüplahendusi-võib-olla meie kliima jaoks veidi ülepingutatud,aga arvestatavad.

[rokikas]

..Soome,Rootsi kaasaegseid tüüplahendusi..

Too palun mõni näide mida pead soome tänapäevaseks veidi ülepingutatud aga kasutatavaks tüüplahenduseks?

[Imelik]

"Isiku personaalküsimuse" esiletõusmises olen süüdi . Vabandust, püüan edaspidi vältida.
Mõte, oli hoopis diskussiooni suunamisel sellele , et- miks energiakulud ei võrdu soojustuse paksusega (meetrites)?

Optimumi leidmine on aga üldse tavakodanikule ülejõukäiv ülesanne. Seega arvan endiselt, et tavakodanikul tasuks teha energiaaudit hoonele ja selles hinnataks ka renoveerimismeetmete tasuvust. Siis kalkuleerib tavakodanik oma võimalusi ja soove ning võimalikku tulemust; vaagib tulevikuennustusi ja teeb selle kõige põhjal otsuse (või lükkab selle tegemise edasi).
Stiil - "kähku,kähku rongile te rumalad, juba kõlas viimane vile"; ongi minu arvates sulaselge diletantluse väljendus ning mõistlikuse eiramine ( väärarusaamade levitamine aga võrdne majanduskuriteoga).
Selline "kompott"
aga näitab saamatust ja peabki tegema inimesi ettevaatlikuks. Sama asja kohtab ka projekteerimises, ehitamises,samuti ükskõik mis elualal- diletantlus "ruulib" (nagu noorisandad kõnelevad)?

[205d]

Seoses selle teemaga meenus mulle kohe üks kohaliku ajalehe artikkel:

http://www.sakala.ajaleht.ee/606982/kvo ... jema-kuue/


5% kokkuhoidu ja tööde maksumus oli mäletamist mööda ikka vanas rahas üle miljoni. Mis see tasuvusaeg siis tuleb?

[rokikas]

5% kokkuhoidu ja tööde maksumus oli mäletamist mööda ikka vanas rahas üle miljoni. Mis see tasuvusaeg siis tuleb?

Oleks rohkem infot siis ju võiks midagi arvata. Hetkel aga ...... tore et tehakse aga väidetud protsent kõlab küll tiba mannetult.

Optimumi leidmine on aga üldse tavakodanikule ülejõukäiv ülesanne.

Kas see asi ikka nii hull on. Ühte koma teist saab ikka ka tavakodanik omale arvutada. Eks profid teeksid seda loomulikult täpsemalt ja tervikut laiemalt silmas pidades aga reaalne majandusseis on nagu on.

[nobenäpp]

http://www.aeroc.ee/index.php?page=1055&

Küll vana teemal otsimist mitu tundi aga leidsin Tabel 1. soojustuse effektiivsus. Alla U=0,15 ei anna suurt säästu. Nii panin omal 25 cm villa seina ja põrandale plaanin sama. Kas peno või villa, ei tea veel. Aknad vanas stiilis puidust kahepoolsed, sees klaaspakett, väljas 1x klaas,

[sashaobrok]

Kui hiir pool seina sul villast tyhjaks tassib, siis teine pool vähemalt päästab selle U arvu....

[t2itsa loll]

Kas keegi on nigu selle peale ka m6elnud et kui nigu teeks nigela soojustuse majale umbes nagu usas et 3.5inci kuskil 9cm v2lis seina puit karkass ja 9cm villa sinna. Mis alla igasugust arvestust eesti kohta p6randas muidugi iso yldse puudub ja lae peale ka regular 9cm. Et 2kki siis saviks nigu ehituse pealt koos odavate akentega 20k voi 30k koos odavate tuult l2bi laskvate akendega. Paneks selle 20k voi 30k nigu panka t2htajalisele hoiusele 3% aasta. Ja lepiks nigu poole suurema kytte kuluga. Keskmine kytte kulu usas nii 1500 aastas. Et kui j6hkralt siis selle esialgu ehitus k2igus seivitud rahaga saaks t2htajalise hoiusega. Et kas poole meetrised kihid soojustust ikka oma eluea jooksul yletavad kaunis riskivaba t2htajalist hoiust. Sedasi j22bgi see raha v6it meie eluaja jooksul n2gemata ju? Aknad ju omavad ka eluiga ikkagi penoplast ehk kestab 100 aastat ja rohkem p6randas.

[Külaline]

Kas keegi on nigu selle peale ka m6elnud et kui nigu teeks nigela soojustuse majale umbes nagu usas et 3.5inci kuskil 9cm v2lis seina puit karkass ja 9cm villa sinna. Mis alla igasugust arvestust eesti kohta p6randas muidugi iso yldse puudub ja lae peale ka regular 9cm. Et 2kki siis saviks nigu ehituse pealt koos odavate akentega 20k voi 30k koos odavate tuult l2bi laskvate akendega. Paneks selle 20k voi 30k nigu panka t2htajalisele hoiusele 3% aasta. Ja lepiks nigu poole suurema kytte kuluga. Keskmine kytte kulu usas nii 1500 aastas. Et kui j6hkralt siis selle esialgu ehitus k2igus seivitud rahaga saaks t2htajalise hoiusega. Et kas poole meetrised kihid soojustust ikka oma eluea jooksul yletavad kaunis riskivaba t2htajalist hoiust. Sedasi j22bgi see raha v6it meie eluaja jooksul n2gemata ju? Aknad ju omavad ka eluiga ikkagi penoplast ehk kestab 100 aastat ja rohkem p6randas.

raha võit võib jääda nägemata , aga saad surmani soojas istuda . Rahaline külg ei ole ainus mida oma eluaseme soojustamine peaks arvestama, kui see oleks nii, siis ei oleks mõtet üldse kodu omada ja oleks odavam rentida ja mõelda, et mul on kogu eluea rendiraha olemas, panen panka, teenin rasket % (mis ei ole 3 vaid täna pigem 0.03 ) ja itsitan pihku. Tõsi mingilt piirilt on see võimalik elada passivsest sissetulekust laenuraha intressitulu najal, vähestele kättesaadav. Üldiselt see nii ei ole ja inimene oma elueast tegelikult teenib üsna lühikese aja jooksul (nooruses ei, pensionil ei, töötuperioodid ei, haigusperioodid ei jne). Isegi, kui selle soojustuse tasuvusaeg on 50 aastat ja see soojustamine muudab eluruumi kulud prognoositavaks ja ka mingil prognoositaval ajal madalamaks, siis oled lihtsalt ostnud nö energiaoptsiooni kus tänaste energiahindade juures on kalkuleeritud mingi tasuvusaeg ja kulu ning mis tuleviku energiahindade juures võib olla lühema (hinnad kasvavad) või pikema (hinnad odavnevad) tasuvusajaga.