Kortermaja korteri soojustamine, mis on võimalused?

kuidas soojustada oma elamist
Mart213
külaline

Kortermaja korteri soojustamine, mis on võimalused?

Lugemata postitus Postitas Mart213 »

Lühidalt korterist endast:
Korter asub vene ajal ehitatud kortermajas kus on 24 korterit. Korteri pindala on 40m2 ja asub viimasel korrusel plus on veel otsakorter. Katuseks on plekkkatus mis on tehtud aastal 2006, kuid katusealune on soojustamata, tervet pööningut katab paarikümne cm paksune šlaki moodi asi. Eelmisel aastal kui lükati katuselt lund, siis minu korteri kohal oli paks jääkiht mida mujal polnud, see vist viitab kehvale soojustusele, õigemini selle puudumisele?
Seinad on ilma igasuguse soojustuseta, aknad on uued pakettaknad ja korteril on kaks välisust, üks plekist ja teine puidust.
Põrandal on sarikate peal veneajal pantud puit, mis on samamoodi soojustamata.
Kütmine toimub elektriradikatega ja korteris on temperatuur 18 kraadi ja kuus kulub küttele umbes 100€.

Küsimus aga seisneb selles, et kuidas oleks võimalik antud korterit soojustada, väljast see pole võimalik, seega olekski vaja seestpoolt soojustada, pööningut loomulikult saaks ka pööningult soojustada, aga kuidas oleks kõige mõtekam ja ühtlasi ka odavam?
Mainimist väärib veel see, et korter on hetkel täiesti ehitusjärgus, st. kõik juhtmed jne lähevad uued ja seega võib pakkuda igasuguseid ideid. Ainuke asi mis hetkel on kindel, on see et seina läheb kips kuna seinad on väga ebatasased ja viltused.

Kui midagi jäi arusaamatuks või on lisaküsimusi siis vastan meeleldi. :)
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10617
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Kortermaja korteri soojustamine, mis on võimalused?

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Too välisseinte ja katuslae olemasolev ehituskonstruktsioon.
Kui see on puitkarkass siis saab seestpoolt soojustada päris edukalt.
mart213
külaline

Re: Kortermaja korteri soojustamine, mis on võimalused?

Lugemata postitus Postitas mart213 »

Kalvis kirjutas:Too välisseinte ja katuslae olemasolev ehituskonstruktsioon.
Kui see on puitkarkass siis saab seestpoolt soojustada päris edukalt.
Vabandust, ajasin sõnad sassi(mitte sarikad, vaid karkass), seinad, lagi ja põrand on siiski betoonist, kuid põrandale on tehtud puit karkass ja puidust lauad peale löödud.
Midagi täpsemalt kahjuks ei oska öelda, kui ainult seda, et laes on paneelid mis on seest tühjad. Eeldan, et samamoodi on ka põrand.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10617
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Kortermaja korteri soojustamine, mis on võimalused?

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Siis on vaid üks sobiv lahendus - kutsute kokku üldkoosoleku ja soojustate maja väljast.
Külaline
külaline

Re: Kortermaja korteri soojustamine, mis on võimalused?

Lugemata postitus Postitas Külaline »

katusealune on soojustamata, tervet pööningut katab paarikümne cm paksune šlaki moodi asi. Eelmisel aastal kui lükati katuselt lund, siis minu korteri kohal oli paks jääkiht mida mujal polnud
What is this?
Imelik.
Külaline
külaline

Re: Kortermaja korteri soojustamine, mis on võimalused?

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas:
katusealune on soojustamata, tervet pööningut katab paarikümne cm paksune šlaki moodi asi. Eelmisel aastal kui lükati katuselt lund, siis minu korteri kohal oli paks jääkiht mida mujal polnud
What is this?
Imelik.
Tuvis**t äkki? Meie maja pööningule on seda 50 aastaga tubli vaksajagu kogunenud.
efka22
külaline

Re: Kortermaja korteri soojustamine, mis on võimalused?

Lugemata postitus Postitas efka22 »

Tere,

Palun siis soovitage kuidas staliniaegset kivimaja seestpoolt kõige tõhusamalt soojustada ja mis materjalidega?
Ja et hilisem tulemus ei ole muidugi ka hallitus.
Paraku on vaja seda teha, sest külmadega toas vaid 13-14C sooja, otsakorter, I korrus ehk kelder all ning maja ei soojustata. Seega on vaja endal midagi ette võtta. Teadmiseks, et korter ise juba hallitab seestpoolt, seega enne soojustamist on vaja see eemaldada.

Ise elan praegu üürikorteris, mis on seespoolt soojustatud. Jah, ma ei näe mis seal seina vahel toimub, aga tean, et mul on toas 25C sooja, kui teistel minu majas on 16-17C. Seega see aitab!

Ja hind on muidugi töö juures määrav - materjalide hinnad.

Ootan tagasisidet teadjatelt isikutelt, mitte huupi pakkujatelt :)
SP_Viimistlus
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 23
Liitunud: 02 Mär 2011, 15:14

Re: Kortermaja korteri soojustamine, mis on võimalused?

Lugemata postitus Postitas SP_Viimistlus »

Efka22 võta ühendust oma murega spviimistlus@gmail.com
spetsikestele
külaline

Re: Kortermaja korteri soojustamine, mis on võimalused?

Lugemata postitus Postitas spetsikestele »

mulle kuulub 5 toaline korter paneelmajas. ostsin selle 7 aastat tagasi ja korter oli seestpoolt soojustatud. villaga. nüüd lasen korteris kap remonti teha ja teietaoliste spetsialistide juttu tõepähe võttes lasin kõik seinad lahti võtta. ja mida näen. ei niiskust, hallitust, lagunemist. sein angu uus. seega sööge ka sedasamust isehakanud spetsid
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Kortermaja korteri soojustamine, mis on võimalused?

Lugemata postitus Postitas rokikas »

Vot kui tore. Selline suur teadusmaailma pahupidi keerav avastus on maarjamaal sündinud. :yahoo: Nüüd pole muud kui saada oma uuringu tulemused neile http://www.sciencemag.org/ ning peale avaldamist hakka kohvreid pakkima. Maailmaturnee ülikoolides ootab sind ees. Muuhulgas möödaminnes nopid ilmselt ka selle http://www.nobelprize.org/ auhinnakese. Uhke on olla selliste geeniuste kaasmaalane. :clapping:
Külaline
külaline

Re: Kortermaja korteri soojustamine, mis on võimalused?

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Ei ole olemas rumalaid süüdistusi, on liiga vähe viina-parafraas ;)
Spetsike Imelik (arvan siiani, et seesmine soojustamine on out, aga kalkun ka arvas).
PhD
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 12
Liitunud: 07 Juul 2014, 10:14
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 1 kord

Re: Kortermaja korteri soojustamine, mis on võimalused?

Lugemata postitus Postitas PhD »

https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/ ... utcpcp.pdf

Käesolevas uuringus käsitleti nelja erinevat seespoolset lisasoojustuslahendus nii
välikatse kui arvutisimulatsioonide abil. Kaasatud olid nii veeaurutihedad kui
kapillaaraktiivsed niiskuse liikumisele avatud materjalid.
Katseliselt mõõdeti soojustusmaterjalide niiskustehnilist toimivust reaalses
seinakonstruktsioonis ning mõõtmistulemuste alusel kalibreeriti arvutusmudel.
Seejärel kontrolliti arvutisimulatsioonidega materjalide sobivust erinevatesse
kliima- ja niiskuskoormustesse. Omavahel võrreldi Eesti niiskustehniliste
difusioonitestaastate ja 1970-2013 Ülenurmel/Tõraveres mõõdetud
väliskliimatingimustega saavutatud arvutustulemusi. Simulatsioonid tehti kõigi
seinalõikudega järgmistel siseõhu niiskuslisadel:  +2 g/m3 (kool või büroo),
 +4 g/m3 (madala niiskuskoormusega korter) ja  +6 g/m3 (kõrge
niiskuskoormusega korter).
Katse- ja simulatsioonitulemused näitavad, et konkreetse seinakonstruktsiooni
puhul on madala niiskuskoormusega (niiskuslisa  +2 g/m3) kasutamiseks
sobivad kõik uuritud kapillaaraktiivsed materjalid.
Kuna 30mm PIR plaadi puhul ületati kriitilise suhtelise niiskuse taset nii 2, 4 kui
6 g/m3 niiskuslisa tingimustes, ei saa seda toodet praegusel kujul konkreetse
seinatüübiga hoonete soojustamiseks soovitada. Kasutuspotentsiaali oleks tootel,
millel puuduks plaadi „külmal“ poolel paberikiht, probleemiks võib osutuda
sademete mõju esialgse seina niiskusrežiimile – aurutiheda materjaliga pärsitakse
selle ruumidesse kuivamise võimalusi. Ülenurme/Tõravere 1970-2013 aasta
kliimaanalüüsil leitud kriitiliste aastatega ületati tunduvalt Eesti difusiooni
testaastate maksimaalseid suhtelise niiskuse väärtusi. Määrav oli läänepoolne
suurema vihmakoormusega sein.
iQ-T käitus sarnaselt PIR soojustusele, kuid võimaldas teataval määral kapillaarset
vee ja difuusset veeauru liikumist. PIRist erineva paigaldustehnoloogia ja koostise
tõttu ei ületanud 50mm iQ-T soojustusega seinalahendus siiski talle seatud kriitilist
piiri ühelgi kontrollitud niiskuskoormusjuhtumil. Kondensaadi vältimise
tõendamiseks olid Eesti niiskustehnilised difusioonitestaastad iQ-T puhul teatud
mööndustega piisavad.
65
AAC ja CaSi absoluutse niiskuse tase oli enamikul mõõteperioodist sarnasel
tasemel ning erinevus suhtelises niiskuses tulenes kihi erinevatest
soojustakistustest. CaSi puhul esinesid kõrge niiskuskoormusega perioodidel
järjepidevalt madalam absoluutne niiskus ning sellest tingituna ka madalamad
suhtelised niiskused. Arvestades CaSi kõrgemat kapillaarset veejuhtivust, oli see
ka oodatav tulemus. 60mm AAC kiht oli sobiv 1D situatsioonides niiskuslisadega
 +2 ja +4 g/m3, aga kõrge niiskuskoormusega elamute (niiskuslisa  +6 g/m3)
puhul esines kondenseerumisrisk. AAC puhul oli kondensaadi vältimiseks kriitiline
2009/2010 Tõraveres mõõdetud aasta, mis eelkõige madalatel niiskuskoormustel
põhjustas difusioonitestaastatest suuremaid maksimaalseid väärtusi. 50mm CaSi
niiskustehniline toimivus oli sobiv kõigil katsetatud niiskuskoormustel. Sarnaselt
iQ-T’le olid niiskustehnilised testaastad CaSi puhul kondensaadi vältimise
tõendamiseks teatud mööndustega küllaldased.
Kapillaaraktiivsete materjalide puhul vajalikul jäätumise kontrollil ei olnud
niiskustehnilised difusioonitestaastad võrreldes Ülenurme/Tõravere 1970-2013
kliimaga piisavad, leitud kriitilised aastad olid tunduvalt lähemal jäätumise vältimise
piirväärtusele. Selle kriteeriumi järgi on 50mm iQ-T lisasoojustus antud
konstruktsiooni puhul (esialgse seina soojusläbivus U≈1W/(m²∙°K)) maksimaalne
lubatav, suurema soojustakistusega kapillaaraktiivse soojustuse kihti ei tohiks
kasutada.
Tulemused näitavad, et ehitusniiskus võib seinas põhjustada pikki kõrge suhtelise
niiskusega perioode. Enamikul mõõteperioodist eksisteerisid olemasoleva seina ja
lisasoojustuse vahel hallituse kasvuks sobilikud soojus- ja niiskustingimused.
Seega tuleb soojustustööde aeg lähtuvalt materjali iseloomust sobivalt planeerida
ning tagada ehitustööde kvaliteet, et täita konstruktsiooni kõrgendatud suhtelise
niiskuse tasemete lubamise eeltingimused.
Kõik soojustuslahendused tõstsid seina sisepinna temperatuuri ning soojuslikku
mugavust võrreldes soojustamata seinalõiguga märgatavalt ning ühtlasi langes
pinnapealse suhtelise niiskuse tase ja hallitusoht. Tarindi soojusläbivus langes
soojustatud seinalõikudes olenevalt materjalist ja selle paksusest 2-3 korda.
Enne materjalide konkreetsesse hoonesse sobivaks tunnistamist on täiendavalt
vajalik läbi analüüsida 2D sõlmed (välisseinte sõlmed lagedega, siseseintega,
66
avatäidetega jms) ning kontrollida koolihoones teiste võimalike
seinakonstruktsioonide olemasolu (nende leidumisel ka mõju soojustuse
toimivusele).
Teiste seinakonstruktsioonide analüüsimisel tuleks silmas pidada, et tarindi soojusja
niiskustehnilist toimivust mõjutavad suurel määral olemasoleva konstruktsiooni
omadused – materjalide parameetrid tuleb võimalikult täpselt välja selgitada.
Samuti sai kinnitust detailsete arvutusmeetodite rakendamise vajalikkus – pelgalt
veeaurudifusiooni ja soojusjuhtivuse meetodit kasutades jääks kriitilised olukorrad
leidmata ja toimivus neis tingimustes kontrollimata. Kuna suhtelise niiskuse
kontrolliks leitud kriitilised aastad olid käesolevas töös materjalide kaupa erinevad,
siis on alust arvata, et ka muude konstruktsioonide seespoolse lisasoojustuse
toimivuse tõendamisel tuleks iga juhtumi kohta läbi viia sarnane kliimaanalüüs.
Vasta