"Harju sein" ja maja soojemaks?

[xjan]

Tere

Küsiks teie arvamust, et mida teha nö. Harju seintega - kandev konstruktsioon kivi, sees puit, mille vahel laast-saepuru vanemas 1960ndate majas. Kuna väga ei tahaks sissepoole lisasoojustut paigaldada (ruum väiksem), siis kas effekti võiks anda mõne tänapäevasema materjali kasutamine saepuru asemel - mida üldse tohib kasutada? Milline on variant kui üldse, et väljast fassaadi soojustada?

Tänud asjaliku info eest juba ette.

[Kalvis]

Ikka kindel lahendus on panna väljapoole soojustus. Kui aga saepuru välja vahetada siis paneks asemele vahtplasti.

[baumax]

Vahtplastist kaks korda soodsam tuleb klaasvill, lambda natuke väiksem kuid kui kannatab siis panna vähe paksemkiht. Aga tõsi ta on, et väljaspoolt oleks kõige kindlam uus soojustus panna, ei kaota siseruumis midagi.

[xjan]

Leidsin sellise vana artikli: http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=4629, kuid päris selgust ikkagi ei saa. Kas sellele saepurule peno väljas kahju ei tee, mureks just võimalik niiskus jne? Sissepoole soojustust panna (va. saepuru väljavahetamine) ei tundu ka mulle hea mõte.

[avantimer]

Tere
Ehk oleks mõistlik seina vahele vahtu süstida ja ei muutuks ka väline ilme majal.See küll suht kallis ettevõtmine,aga tasub kindlasti end ära.
Avantimer OÜ

[xjan]

Väljast soojustamine paistab olevat ikkagi enamuse arvamus. Samas - tegemist on täiskeldriga hoonega ning selleks, et kaotada külmasild vundamendi ja valatud I korruse põranda juures tuleks ka vundamendi sokkel soojustada siis + muidu jääb väljanägemine kentsakas? See jällegi saan aru tekitab lisaprobleeme vundamendile (paekivivundament, väljast tsementkrohviga kaetud, hüdro ilmselt ei miskisugust.

Lisaks küsimus - kui maja tellissein on hetkel lubikrohviga kaetud, siis kas selleks, et välissoojustus peale kleepida tuleks vana krohv kõik eelnevalt eemaldada?

Millisesse asetusse peaksid jääma aknad, st neid peaks tooma väljapoole, et oleks kena vaadata? Hetkel kahe raamiga puitaknad, välimine raam on ca 10cm peal välisseinast (sein ise siis 250mm tellis + 150mm puitkarkass).

[rokikas]

(sein ise siis 250mm tellis + 150mm puitkarkass).

Palju plaanid väljapoole soojustust lisada.

[xjan]

kõhutunne ütleb, et 100mm võiks olla miinimum, 50 rohkem töö rõõm ja raha raisakamine ja üle 100mm vast ka ei tasu.

[Kalvis]

xjanile:
Vaevalt nüüd sul sellel majal tuukri tänava üleujutused igapäevased on. Seega, kui praegu pole keldrisse tulnud vett siis pole enam vahet, kas sul on hüdro sellel keldril või ei ole. Seega selle hüdrotõkke pärast pole muretseda vaja.

Krohvi osas nõu anda ei taha, kui ta pude on siis eemaldada. Samas midagi katastroofilist pole, kui jääb, las mõni pädevam insener vastab ses osas.

Aknad on kenamad kui tuuakse väljapoole, muidu vangla välimus. Paljudele ei meeldi lisakulu siseviimistlustööde näol ja eelistavad "vanglat".

[xjan]

Alar Piirfeld: "Probleemi olemus hakkab sellest, kas vundamendil on hüdroisolatsiooni või ei. Pakun välja, et ca 95 % väikeelamutel see puudub. Hüdroisolatsioon hakkab pihta vundamendi taldmikualusest hüdroisolatsioonist ning jätkub maapinnas vertikaalse hüdroisolatsiooniga, kusjuures kogu isolatsioon peab olema ühtses kihis ilma vahedeta. Juhul, kui see on olemas on mõtet hakata mõtlema vundamendi ja soklisoojustuse peale. Vastasel juhul on see ehitusfüüsikaline lollus."

http://www.ehitusabi.ee/index.php?op=fo ... 709&page=3
http://www.tarmatrade.ee/File/soklitesoojustamine.pdf

Arvestades ülaltoodut + asjaolu, et tegemist on arhitektuurselt väärtuslikuks tunnistatud ehitisega, mille renoveerimisel on oma sõna öelda ka TKVA-l (n. aknad taastada/säilitada ja need peaks kindlasti normaalsügavusel olema + säilitamist väärivad ka mõned fassaadidetailid - eendid jms), siis kui isegi saaks seinad soojustatud väljast, aknad väljapoole liigutatud + ka need fassaadidetailid säilitatud jääb ikkagi mure sokliga.

Ideeliselt võiks osasid keldriruume kasutada n. sauna ja eesruumi rajamiseks, kuid siin tundub lahendus olema "õhuvahe keldriseinaga jne" (http://www.puuinfo.ee/artiklid/pdf/saun ... tamine.pdf), sest väljast soojustada ju ei ole mõtet - niiskus/veeaur tekitab probleemi, kuna teostatud on omal ajal kõigi eelduste kohaselt vaid põranda hor. hüdroisolatsioon.

Seega - seest olemasolev soojustusmaterjal kohendada + n. 5cm tselluvilla (niiskussiduvuse omadustelt analoogne saepurule/höövlilaastule kuid parema soojusefektiga) lisaks või täielikult tselluvillaga olemasolev höövellaast-saepuru asendada tundub ainuõige lahendus. Päris tänapäevast soojapidavust ei saavuta, kuid paremaks saab ikka ja ei riku olemasolevat.

Õige?

[Kalvis]

Ma jään oma arvamuse juurde, sest väga paljudel lähisugulastel on keldrid ehitatud nõukaaegselt ilma igasuguse hüdrota (vundamendi üleminek põrandale on hüdroga tehtud) ja pooled on ka takkajärgi soojustanud keldri (vundamendi), probleeme pole olnud. Ka ei tea teoreetiliselt tänaseni peale rohke niiskuse võimaluse keldris muudest probleemsetest ohtudest, kuid kelder on ehitatud kivist ja ei mädane ega ei hallita seal mitte miskit. Ja rohkest niiskusest ka pole mingit jälge, kuigi niiskust on rohkem kui eluruumides. Võimalik, et A.P. mõtles juhtumit, kus keegi plaanib keldris elamist, kuid samas on tema ütelused väitnud, et see on viimane asi, mis keldrisse teha. Seega pead täpsustusi temalt küsima, mis ta soovis või mõtles.

[Külaline]

Tere. Äkki suudab keegi adekvaatselt vastata, miks on vaja keldrit, mis on 50 aastat külm olnud, järsku vaja nüüd soojustada. Minu pea ei võta! Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[xjan]

Keldri soojustamine - n. siis kui sinna soov rajada sauna vms

Minul tuli see pigem siin küsimuseks, kuna pakuti, et soojusta aga väljast - see tähendaks ka sokli soojustamist, et visuaalselt "kena" jääks ja asjal veidi mõtet oleks.

[Kalvis]

Oma keldri kohta, mille soojustamine on seeaasta plaanis ette võtta, võin öelda põhjuse - Kelder ei hoia sooja ja soe põgeneb välja. Kusjuures sisse tulnud "külm" suutis korra keldris torud jäässe külmutada. Palju neid inimesi siin foorumis on, kes võivad uisud jalga panna ja keldris uisutada.
Kusjuures sai kiirkorras soojustamiseks lund keldri ümber kühveldatud, see aitas, kuid sooja tuleb keldrist ikka mehemoodi, nii et lumi sulas ära.
Muidugi ei ole plaanis vundamendi tallani vaid maapinnani, sest peakoht probleemiks on just vundamendi pealpoolne sokkel. Maja ise on soojustatud ja pideval küttel. Ja teised soojustasid enam vähem samal põhjusel, ei rohkem kui vaid maapinnani. Teine põhjus oli sokli ilu visuaalsuses.

[Külaline]

Tere. 1. Kelder ei hoia sooja. Miks ta seda 50 aastat peale valmimist tegema peaks?? 2.Torud külmuvad. No selle vastu on tunduvalt lihtsamaid ja odavamaid vahendeid välja mõeldud (nt torukoorik ja küttekaabel) 3. "sooja tuleb keldrist ikka mehemoodi" ?? No miks peab keldrit kütma? Kütta võiks ikka eluruume. 4. Sokkel kenamaks. No selleks on 3-4 korda odavamaid lahendusi olemas (nt krohv+värv).
Tundub, et ainukene põhjus on "Ja teised soojustasid enam vähem samal põhjusel" süüvimata tegevuse mõttekusse. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Kalvis]

Keldri kütmine külmumise vältimiseks puhuriga on üsna karmilt rahakoti pihta käiv asi. Vot, kui sokkel soojustada, pole enam kütta vaja. Vanasti oli energiahind teine ja maju ehitati teisiti.
Krohv ja värv jäägu uutele ehitajatele või neile, kel ei ole keldrit.

[arvaja]

Tere
Külmumise vastu torudele on lahenduseks ikka küttekaabel, torukoorik hoiab ainult mingi aja külmumist ära. Soojustamisega on lood samad, vaja on mingit küttekeha, keldrisse näiteks bullerjanka. Ostad mõne kasutatud ja üles panemine pole ka just konte murdev. Elektriga tuleb arve mingit 100 eurot, olenevalt ruumi suurusest. See on juhul, kui kasutad õli radiaatorit, aga puhur, see ikka kallim ja ka kuhu jääb tuleoht.

[Külaline]

Tere. Ju siis olen nii kõva peaga insener-ökonomist, et peale mitmeid tehnilisi ja majanduslikke selgitusi ikka ei saa aru miks peab keldrit kütma. Mina kütan eluruume, hiirte mugavuste peale ei mõtle. Seega, kütke ja soojustage keldrit edasi - midagi ebaseaduslikku selles pole. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[sashaobrok]

Torukoorik hoiab päris pikalt kuna torul on endal loomulik küte - voolav vesi.

[Kalvis]

Mul ikka õnnestus voolav vesi lasta torus ära jäätada. Kui keegi arvab, et voolav vesi ei külmu siis külmub kindlasti.

[rokikas]

Ideeliselt võiks osasid keldriruume kasutada n. sauna ja eesruumi rajamiseks, kuid siin tundub lahendus olema "õhuvahe keldriseinaga jne" (http://www.puuinfo.ee/artiklid/pdf/saun ... tamine.pdf), sest väljast soojustada ju ei ole mõtet - niiskus/veeaur tekitab probleemi, kuna teostatud on omal ajal kõigi eelduste kohaselt vaid põranda hor. hüdroisolatsioon.

Mõni võimalus on ikka veel.
http://www.finnfoam.fi/index.php?page=0 ... b500d81f76 (eeldab drenaasi olemasolu)
http://www.finnfoam.fi/index.php?action ... 6f583f881b
http://www.finnfoam.fi/client/frontpage/estonia.pdf (kohati tiba segaselt tõlgitud)
http://www.spu.fi/korjausrakentaminen_kellari
http://www.paroc.fi/channels/fi/do-it-y ... lar_re.asp
Mina keldriseina soojustamisel võimalusel väldiks puidu kasutamist.


Seespoolt vaadates selline sein - 150 villa + 250 kivi + 100 peno tekitab aurutõkke teemale mõeldes minus kõhedust. Kuna kivisein jääb soojustuse keskele siis sellist lahendust julgeks teha ainult pädeva inseneri ametlikule heakskiitvale hinnangule tuginedes.
Kui sisemine puitkarkass oleks (mida ta ei pruugi ilmselt olla) 60 cm. sammuga siis kaaluksin midagi siit - http://www.finnfoam.fi/index.php?page=1 ... add87711d6
http://www.spu.fi/korjausrakentaminen_ulkoseina
Kui karkassivahel kasutaks siiski villa siis lisaksin võimalusel sisse veel midagi neist - http://www.finnfoam.fi/index.php?page=a ... 3ad1114104
http://www.spu.fi/eristeet_asennus_anselmi_wilhelmi

[quest]

SPU info on olemas ka eestikeelsena nt. seina kohta http://spu.fi/valissein_renoveerimine. http://spu.fi/edasimjad_ja_jaemjad