Ehitusfoorum

Lugedes siin soojustuse alafoorumis erinevaid teemasid, on peamine küsimus – kui palju soojustust on paras. Kahjuks on enamus vastuseid väga ebamäärased. Samas on piirdetarindi soojusjuhtivuse ligikaudne arvutus suht lihtne ja igaühele, kes ise ehitab, jõukohane. Järgnev ei pretendeeri absoluutsele tõele, on väga ligikaudne, ei võta arvesse külmasildu, paigaldusvigu, sise- ja välispinda jne aga annab mingigi vastuse küsimusele kuipalju soojustust on vaja.
Piirde soojusjuhtivust tähistatakse tähega U ja ühikuks W/m2K ehk kuimitu vatti liigub läbi piirde ühe ruutmeetri, kui temperatuur piirde eri pooltel erineb üks kraad. See nn U-arv arvutatakse:

U = 1 / R

Kus R on piirde soojustakistus, see omakorda

R = R1+R2+R3.....

Ehk tarindi moodustavate erinevate materjalide soojustakistuste summa.
Iga materjalikihi soojustakistus arvutatakse:

R = d / l

Kus d on materjalikihi paksus meetrites ja l (lambda) materjali soojusjuhtivus.
Tänapäeval loetakse minimaalseks soojustust, mis on võrdne seinas 20cm, kaldlaes 25cm ja laes 30cm mineraalvilla kihiga seega soojustakistus
Seinas R= 0,2 / 0,04 = 5,
Kaldlaes R= 0,25 / 0,04 = 6,25,
Laes R= 0,3 / 0,04 = 7,5

Ja u-arv omakorda:

Seinas U = 1 / 5 = 0,2
Kaldseinas U = 1 / 6,25 = 0,16
Laes U = 1 / 7,5 = 0,13

Mida väiksem on U-arv seda parem. Materjalide soojusjuhtivus on enamasti tootekirjeldustes leitav aga algatuseks
Kivivill 0,034 – 0,05
Klaasvill 0,035 – 0,06
Vahtplast 0,033 – 0,04
Tselluvill 0,041
Kanepivill 0,04
Termovaht 0,033
Fibroliit 0,063
Klaasvilltuuletõke 0,034
Puit 0,12 – 0,14
Kipsplaat 0,23
OSB 0,13
Minerit 0,25
Tempsi plaat 0,35
Kergkruus 0,09 – 0,16
Fibo3 0,2
Fibo5 0,24
Aeroc 0,11
Aeroc ecoterm 0,09
Silbeti plokk 0,1 – 0,12
Silikaatkivi 0,7 – 0,8
Betoon 1,7 – 2,0
Teras 45 – 55

Ja lõppu üks näide. Arvutame U-arvu seinale, seest välja – kips 13mm + 50mm klaasvilla + 250mm fibo3 + 100mm klaasvilla + 13mm tuuletõke

R= 0,013/0,23 + 0,05/0,04 + 0,25/0,2 + 0,1/0,04 + 0,013/0,034 = 5,44
U= 1/5,44 = 0,18

Seega veidi alla 0,2 ehk miinimumnõue on täidetud
Head arvutamist

PS. Sellised postitused tekivad, kui ehitaja oma põhitööd teha ei saa vaid arvuti taga näppe keerutab. Vabandan.

Tänan, Sind, Uus kasutaja !!!

Super töö !!!!!!!!!!!
Lihtsalt ja loogiliselt ära seletatud.

Arvutasin oma konstruktsioonid läbi ning sain kinnitust, et olen õigel teel.

KÜSIMUS.
Kui palju peaks võtma 22 cm (õõnespaneeli) soojusjuhtivuseks ?

Ära oled unustanud sise ja välisseinte pindade emissiooni/kiirgustakistused. Õnneks suurendavad need soojustakistust.
Ka oleksid võinud lisada väga olulise valemi Q=U*A*dT, kus A on seina (põranda, katuse, akna, ukse) pindala ja dT on sise ja välistemperatuuri vahe. Saadud soojakao watid on olulised soojakao kui ka paljude muude kütte ning majandusarvutuste aluseks.

Lisaarvutusi
võimsus korda aeg saab energia, see rahaga läbi korrutada saab kulu rahaliselt
katla võimsus korda aeg >= hoone soojuskao korda ajaga - nii saab katla võimsuse kätte
Q=c*m*dt (c vee erimahtuvustegur, m vee mass küttesüsteemis, dt vee ja hoone temp. vahe) saab leida akupaagi vajaliku suuruse.

Ei unustanud, nagu sissejuhatuses mainisin, on see vaid väga ligikaudne lähenemine. Iseehitaja, kel puudub erialane ettevalmistus, ei vaevuks väga keerulist arvutuskäiku läbi tegema. Samas on selles alafoorumis ridamisi teemasid stiilis a la mul on sellisest plokist sein, kui ma panen sinna n cm villa, vahtu, kas on hea? ja vastused samas klassis et pane 100mm, äh pane parem 200, on parem jne. See, kes on valmis oma maja soojustusele kulutama kümneid ja kümneid tuhandeid, peaks olema suuteline pool tunnikest paberi, pliiatsi ja kalkulaatori seltsis veetma selmet hiljem halada.

Need lisatakistustegurid on väga elementaarsed. Pole raske lisada üks Rs tapeedi või seinavärvi juhtumil ning teine näiteks krohvi juhtumile.
Väga tihti on tegemist liitseinaga, sees kivi ja väljas vahtplast. Sel juhul leitakse see R=Rs+ d1/l1+d2/l2+Rv ja olekski kõik. Rs ja Rv on emisiooni ja neeldumistegurid, mis võetakse valmis teguritena tabelist (leiab vabalt netist)

Aga kuidas võtta arvesse õõnespaneeli ?

Õõnespaneeli U arvu saad teada selle tootjalt.

kõik tore. Kuidas saaks aga arvutada maja soojapidavust, kui tegu on vana majaga ja ei ole päris kindel, kuidas on soojustatud, kas aknad peavad sooja ja kas näiteks saepuru, mida kunagi on soojustuseks kasutatud, ikka on veel oma ülesannet täiel määral täitmas...
Kas sellisel juhul võiks teha sedasi:
Lülitada radikad välja, oodata natuke, et need enam soojad pole.
mõõta temperatuur toas
oodata paar tundi ja vaadata kas ja kui palju temp toas langeb?

Huvitav, kui palju sellise tulemiga teha saab?

To Mukk. Kui sinu maja soojakulu on aastas üle 130 kw m2 kohta siis ongi juba kehv maja. Kust kohast kaob soe, telli termopildistus ja asi selge. Lihtsalt arvutuse saad ju teoreetiliselt teha kui tead konstruktsioonide läbilõikeid. Kuid amortisatsioon ja ehituskvaliteet on teinud juba oma töö.

Milline oleks vana-hea "narva-ploki" soojusjuhtivus?

Sama asi peaks olema silbet plokk, selle soojusjuhtivustegurit vaata:
http://www.silbet.ee/plokk_new_physic.shtml

Kui maja on vana siispole mõistlik soojustuse arvutusega eriti jännata vaid tipa tapa soojustama hakata. Sellistel majadel mõõdetakse soojapidavus otse (termokaamerad, suitsudega jne.)

Väike küsimus
Kui arvutasin oma U arvu välja...
Lisades poole rohkem soojustust kahanes ka see u arv poole võrra...
Aga reaalselt ju mingist hetkest seda soovitud lisasoojust ma enam ei saa?
Pannes siis näiteks 100mm lisaks veel 400mm
Siis U arv selle 100mm lisamisega kahanes väga kõvasti aga kui arv läheb juba 0, allapoole siis iseenesest see number väga palju ei kahane samas kui lisada poole rohkem soojustust kahanes ka arv poole rohkem...
Saab keegi aru mida ma küsida tahan?

Üks näide... ilma soojustuseta u arv ja siis lisades soojustust... ehk siis lisades 2.5cm kahanes u arv 20x ja kui 50cm siis 385x

ilma 30,8
20x 2,5cm 1,52
78x 10cm 0,394
117x 15cm 0,262
154x 20cm 0,199
385x 50cm 0,08



Ja palju põrandate U arv olla võiks?

Selle näiteks toodud arvutusrea võib kokku võtta ühe triviaalse lausega
Seina soojusjuhtivus on pöördvõrdelises seoses soojustuse paksusega
ehk paksem kiht on soojem
ehk kui valemis
y = 1/x
x läheneb lõpmatusele, läheneb y nullile ja vastupidi.
Milline osa sellest probleeme valmistab?

Praktikas loetakse piisavaks seina U-arvu alla 0,2, passiivmajadel alla 0,1 ja sealt edasi ei ole enam rahalises mõttes otstarbekas, lisatud kihid ei "teeni ennast tasa". Soojus väljub ka uste, akende, ventilatsiooniõhu kaudu, maja ei ole termos.

Aga palju põranda U arv olla võiks?

Küsiks veel ,et palju on hea soojustusega U arv ja palju oleks vähe kehvema soojustusega U arv...
Või siis kuidas hinnata seda kui U arv on 0,35 või kui U arv on 0,67 Ilma soojustuseta oleks U arv 9...
Kas see 0.67 on ka veel ok või mitte...?

põrand asub pinnasel...

Põranda oma arvutad nagu eespool toodud, puudub välispinna emissioonitakistus, kuid dT või maapinna temperatuuri võtad midagi nulli lähedalt.

Kalvis kirjutas:Põranda oma arvutad nagu eespool toodud, puudub välispinna emissioonitakistus, kuid dT või maapinna temperatuuri võtad midagi nulli lähedalt.

Arvutasin esimeses postituses toodud valemite järgi... need dT jms valemid jätsin hetkel kõrvale...

Aga küsisin ju hoopis ,midagi muud...mitte ,et kuidas arvutada vaid mis see arvutamine mulle annab...

U arv otse ei anna midagi, kuid Q juba annab (millegipärast sa seda just ei tahtnud).
Iga toa Q järgi dimensioneeritakse selle ruumi radiaatorid või põrandakütte vajalik toru samm ja pikkus. Kõikide ruumide Q kokku annavad maja Q, mille järgi valitakse nii katel, kui akupaak või soojuspump. Samuti on vaja Q või U väärtusi kütteautomaatika regulleerimisel. Ja lõpuks rahaliselt: Q korda aeg annab sulle küttekulu rahas kui kütaksid elektriga (katla kasuteguri ja kütteväärtusega mängides ka kütte otsese kulu).

Aga mul ju pole vaja hetkel radikaid paigaldada...
Vaid tahaks olemasolevat betoonpõrandat(liivapinnasel) soojustada. Aga põrandapinda ei taha eriti üldse tõsta... Seega sooviks teada kui suurt rolli mängib 50mm peno asemel 100mm peno...või hoopis 75mm...

Kuid Q teedki majandusarvutuse. Leiad kui paned 5 cm vahtplasti põranda Q. Korrutad kütteperioodi ajaga läbi ja saad kWh. Selle korrutad elektrihinnaga läbi, saad palju põrand sulle kahjumit aastas tekitab. Edasi suurendad paksuse 15 või 20 cm. Leiad U ja siis Q ja siis raha. Samuti vaatad kui palju maksab paksem kiht vahtplasti. Edasi on maitseasi, kas leiad aastatepikkuse tasuvusaja või mis iganes. Igatahes tasuvusaeg ei tohi olla pikem kui eeldatav põranda vastupidavus järgneva mahalõhkumiseni. Ka üle 20 aasta on juba liiga pikk. Nii teed seinte, uste ja akendega.

Tagasihoidlik küsimus tolle kavala arvutuskäigu ja ventilatsiooni suhte kohta?

Arvutasin siin, et mu valmivast majast kaob nii 3678 W soojusenergiat läbi seinte, põrandate, lagede, akende ja uste (kas 2 kordse puitalumiinium pakettakna u arv võib olla nt 1,5?), kui on temperatuuri vahe on 20 kraadi (keskmine aastane kütmisvajadus.) Aga lugesin siin üht kavalat raamatut, kus poole lausega on mainitud, et soojuskadu jaotub erinevalt: seintest 10, lagedest 10%, põrandast 5, akendest ustest 15. Aga nüüd ventilatsioonist 40??? (viimane 20 on soevesi.) Kas sellest peaks järeldama, et kui küsimus on ainult maja kütteks vajaminevast seadmest, siis peaks korrutama tolle saadud 3,678 kahega (ventilatsiooni "kütmine") ja siis veel 2-ga (arvesatdes, et halvimatel päevadel on temperatuur miinus 20 ja temepratuuri vahe on 2 korda suurem.) Ehk mu arvestuslik kütteallikas peaks olema vähemalt 15 kW (pluss veel 2-3 kW varu.) Olen ma õigel teel?

Kunagi keski ehitaja üts, et selline rusikareegel normaalselt soojustatud majale on 0,1 kw/m2 kohta. Selliselt arvestadaes tuleks soojusallikas 23 kW. Küsims tekkis ainult sellest, et mulle pakutakse õhk-vesi soojuspumpa mille maks võimsus kütta on 16 kW ja nüüd hakkasin veic põdema, et kas sest ikka külmadel talveõhtutel piisab (eriti veel, kui ta miinus 15 c annabki aint 12 kW välja.)

0 kraadi talveks keskmiseks kütteperioodi välistemperatuuriks liiga soe ei ole? Ma eesti kliimas paneks täna -5 vähemalt.
Soojusseadmed dimensioneeridki -20 järgi. Või ehitad lisakütteallika igaks juhuks.

Kui on nt puitkarkassmaja, siis esimeses postituses toodud arvutust ei saa kasutada. See on homegeensete kihtide korral. Enamikele küsimustele, mida siin kohata võis, leiab nt EV standarditest.

Kalvis kirjutas:0 kraadi talveks keskmiseks kütteperioodi välistemperatuuriks liiga soe ei ole? Ma eesti kliimas paneks täna -5 vähemalt.
Soojusseadmed dimensioneeridki -20 järgi. Või ehitad lisakütteallika igaks juhuks.

A miks sa arvad, et -5. 2008 aasta keskmine õhutemperatuur Tallinnas oli aasta lõikes 7,2 (keskeestis pool kraadi alla.) 2007 oli vastav number 6,8. Aastate lõikes EHMI andmetel on vastav number eestis +5.

Kunagi oli reklaam - kuue kuuga trammijuhiks või trollijuhiks, ei mäleta. Soojustehnika inseneriks tundub foorumi abiga küll rutem saavat.

Ariedo kirjutas:

Kalvis kirjutas:0 kraadi talveks keskmiseks kütteperioodi välistemperatuuriks liiga soe ei ole? Ma eesti kliimas paneks täna -5 vähemalt.
Soojusseadmed dimensioneeridki -20 järgi. Või ehitad lisakütteallika igaks juhuks.

A miks sa arvad, et -5. 2008 aasta keskmine õhutemperatuur Tallinnas oli aasta lõikes 7,2 (keskeestis pool kraadi alla.) 2007 oli vastav number 6,8. Aastate lõikes EHMI andmetel on vastav number eestis +5.

Kütteperioodi keskmisest on jutt.