odav, aga hea ventilatsioon majale

[chevy]

Saime majafirmast hinnapakkumise, aga seal ventilatsiooni koha peal ainult kohutavalt kallis sundventilatsioon. Milline oleks kõige odavam variant, mis samas ajaks asja ära? Olen kuulnud mingitest fresh klappidest ja niisketest ruumidest väljatõmbest ja mingist 24h töötavast katuseventilaatorist.... aga täpsemalt ei tea midagi... Aidake palun rumalat. Ja kas plastaknaid ka mingite õhutusribidega tehakse ja kas need ribid siis toimiksidki nende fresh klappidena?! Aitäh, kes viitsivad vastata!

[Jaan]

Sissepuhe aknafreshide kaudu ja väljatõmme ventilaatori abil oleks mõistlik ja odavaim lahendus.

[Pildistaja]

Kindlasti ei tohi lootma jääda selle peale, et vahel saab ju akent lahti ka teha või õhutamise peal hoida, et küll siis ka õhuvahetus tagatud on. Õhuvahetuse olulisust ei tohi mingil juhul alahinnata, sest vastasel korral võib väga palju probleeme tekkida.
Ruumi õhk peab vahetuma minimaalselt 2 tunni jooksul. Kui seda ei toimu, siis esimeseks märgiks on talvel niiskuse kogunemine hoonesse.
Selle tulemusena hakkavad niiskuma konstruktsioonid, halveneb seinte soojuspidavus, tekivad hallitus ja seened.
Vast aitab probleemide kirjeldamisest.

Lahenduseks on ka väljatõmbeventilaator ja sisselaskeklapid. Samas kui see hea ja kallis sundventilatsioon sisaldab ka soojusvahetit, mille abil välja tõmmatavast õhust antakse soojus tagasi sissepuhutavale värskele õhule, siis vähendab see jälle päris oluliselt küttekulusid. Väljatõmbeventilaator tõmbab toaõhu koos seal sisalduva soojusega majast välja ja asemele tuleb värske õhk õuest, mida tuleb siis üles soojendama hakata.

[tonis]

"õhk peab vahetuma minimaalselt 2 tunni jooksul".

Miks ta vahetuma peaks?

Kas ta peaks vahetuma ka pühapäeviti, öösiti, AK ajal või siis kui kedagi kodus pole?

See rahvasuus levinud "normatiiv" kehtib siiski vaid konkreetsete sisendandmete põhjal. Mitu inimest, mitu m3 maja mahtu, mitu vannituba jne?

[Pildistaja]

Kui Tonis tahtis tähelepanu juhtida, et õhuvahetus ei ole oluline ruumide puhul, kus inimesed enamasti ei viibi, siis nõustun igati, et seal tuleb ventialtsiooni dimensioneerimisel lähtuda ruumi funktsioonist ja teistest eeltingimustest.

Kui aga rääkida eluruumidest, siis minu kogemus ütleb, et pigem kipuvad inimesed ventilatsioonivajadust alahindama ning sellega kaasneb palju probleeme. Ja eluruumide jaoks on see 0,5 korda tunnis just paras orjentiir, millest lähtuda.

[tonis]

Tahtsin juhtida tähelepanu sellele, et 4 inimest eritavad niiskust ja CO2-te 2x rohkem kui 2 inimest, ja nelja inimese mõju niiskustasemele 50 m3 ruumis on 2x väiksem kui 100 m3 ruumis. Inimeste arv ja ruumide maht võib ju kordades erineda.

Kas freshklapist tulev külm õhk ebameeldiv ei ole? Mulle isiklikult ei meeldi toas liikuvad erineva temp-iga õhumassid. Tsentraalsel sundvendil saab lisaks soojusvahetile ka sissetuleva õhu eelsoojendust kasutada, näiteks keskkütte soojuskandja põhist.

~2 a tagasi reklaamis end üks kohalik firma, kes pakkus sissetuleva õhu eelsoojendamise lahendust maapinna abil. Lahendus nägi välja umbes selline, et vundamendi alla tehakse süvend-ruum, kus on temp ka talvel + kraadides. Teatud tingimustel võib sellega sissetuleva õhu kütmise kulu kuni 2x kokku hoida. Kes mäletab lahenduse nime, firma nime või kodulehe aadressi?

[Pildistaja]

Tundub, et me Tonisega suht ühel meelel ja rohkem sõnastuse üle siin vaidleme.
Parim lahendus on jah korralik ventilatsioonisüsteem, mis on ökonoomsem ja kasutusmugavuselt parem, aga paraku küllaltki kulukas.

Loomulikult on erineva suurusega ja erineva kasutajate arvuga ruumidel erinevad ventileerimisvajadused, aga kuivõrd paljud inimesed ventilatsioonivajadust üldse ei adu, siis nende jaoks selline detailne lähenemine moondub pahatihti arvamuseks, et ega minu maja puhul muud vaja polegi, kui vahel akent lahti teha ja ongi ventileeritud. See on aga kurjast. Nii ongi lihtsam rääkida mingist reeglist a la 0,5 korda eluruumi õhutust tunnis, siis on sellest kõigil lihtsam aimu saada. Kes detailsemalt asjaga tegeleb see ka täpsemalt vastava lahenduse saab.
Minu vastused olid ajendatud teemaalgataja küsimusest.

See maapinna abil sissepuhkeõhu ettesoojendamine hakkas küll mullegi huvi pakkuma. Kuigi esimese hooga kipun skeptiliselt suhtuma, sest jääb arusaamatuks, kust see ettesoojenduseks vajalik energia sinna saab. Kui keegi asjast midagi teab, siis uuriks isegi huviga.

[tonis]

Energia tuleb maapõuest ja päikeselt. 2-3 m sügavusel on ka talvel plusskraadid. sellele see lahendus põhines. kui väline temp on -20 ja tubane +20 ja maapind suudaks sissetõmmatava õhu soojendada näiteks 0 kraadini, langeks õhu soojendamiskulu 2x. Ilmselt on seda reaalsuses raske saavutada.. täpselt ei mäleta, võibolla üritasid nad maapinda soojendada ka suvise jahutusega. st suvel süsteem jahutab sisseetõmmatavat õhku, sest maapind on jahedam kui õhk, ning seeläbi ka soojendab maapinda. mu mälu arvab et joonistel oli mingid "õhuruumid" tehtud maja alla, kus siis toimus maapinna / õhu soojendamine/ jahutamine. talve esimesel poolel toimiks lahendus kindlasti, kuid kui suur peaks olema õhuga kokkupuutuva maapinna mass, et ta enne kevadet ise maha ei jahtu.

mul on väike kahtlus, et firma on jäädavalt kadunud ja koduleht maha võetud. kui keegi suudaks meelde tuletada firma nime, siis http://www.archive.org/ aitaks ehk hädast välja.

[tonis]

Võibolla õnnestuks lahendust turgutada nn soojusvaheti lisamisega, näiteks "jahutaks" selles kambris maha kanalisatsioonivee ja sundvendi väljuva õhu.

[Külaline]

Enne kui arutama hakkata ,kas vent on vajalik või mitte, tuleb teada kui tihe on maja kas üldse on vaja lisa õhku sissepuhkena jakui paned "fresh".
Ja talvel on väljas -25 kraadi kas lased selle tuppa? Pealegi laseb see ainult ca 7-10 l/s õhku läbi.sSelleks, et teada,kas sul on vaja venti pead otsima oma ala asjatundja on olemas omad normid ja põhimõtted mille eiramine maksab pärast kallilt kätte.Ma olen teinud 6-ele majale nii
projekti kui ka paigaldanud.Vastavalt vajadusest on ka mootori(ventika)
valik erinev . See sõltub jällegi trassi pikkusest ja takistustegurist jne.Põhimõtteliselt olen viinud mustadest ruumidest (wc,du
Et vältida "vigu" tuleks projekt tellida mujalt kust töö. Sest firma teenib ka materjali pealt.pealegi võid tellida kümme erineva hinna ja tulemusega projekti ja nad kõik on õiged. Ja kui oled saanud projekti mis rahuldab siis küsi hinnapakkumised ja otsusta.

[restauraator]

Energia tuleb maapõuest ja päikeselt. 2-3 m sügavusel on ka talvel plusskraadid. sellele see lahendus põhines. kui väline temp on -20 ja tubane +20 ja maapind suudaks sissetõmmatava õhu soojendada näiteks 0 kraadini, langeks õhu soojendamiskulu 2x. Ilmselt on seda reaalsuses raske saavutada.. täpselt ei mäleta, võibolla üritasid nad maapinda soojendada ka suvise jahutusega. st suvel süsteem jahutab sisseetõmmatavat õhku, sest maapind on jahedam kui õhk, ning seeläbi ka soojendab maapinda. mu mälu arvab et joonistel oli mingid "õhuruumid" tehtud maja alla, kus siis toimus maapinna / õhu soojendamine/ jahutamine. talve esimesel poolel toimiks lahendus kindlasti, kuid kui suur peaks olema õhuga kokkupuutuva maapinna mass, et ta enne kevadet ise maha ei jahtu.

mul on väike kahtlus, et firma on jäädavalt kadunud ja koduleht maha võetud. kui keegi suudaks meelde tuletada firma nime, siis http://www.archive.org/ aitaks ehk hädast välja.

antud süsteemi ei julge kommeteerida .......ja maksumus??? võib olla tõesti on keegi vanade talupoegade leiutatud kelder-hoidlate eelsoojenduse-jahutuse põhimõttel töötavat süsteemi edasi arendanud ?

[restauraator]

Saime majafirmast hinnapakkumise, aga seal ventilatsiooni koha peal ainult kohutavalt kallis sundventilatsioon. Milline oleks kõige odavam variant, mis samas ajaks asja ära? Olen kuulnud mingitest fresh klappidest ja niisketest ruumidest väljatõmbest ja mingist 24h töötavast katuseventilaatorist.... aga täpsemalt ei tea midagi... Aidake palun rumalat. Ja kas plastaknaid ka mingite õhutusribidega tehakse ja kas need ribid siis toimiksidki nende fresh klappidena?! Aitäh, kes viitsivad vastata!

Kirjelda palun rohkem oma olemasolevat elamist( on teil korter, eramaja,ridaelamu, mitu korrust, mis küttesüsteem ja millised korstnad, ventilatsioonisahtid jne. ). Kõik need asjalikud vastajad oskavad teile siis kindlasti palju paremat nõu anda.
Lugupidamisega restauraator.

[Prim]

Maasoojusega ventilatsiooni variant on http://www.maasoojus.tk . Kirjelduse järgi üsna massiivne ehitus põranda all, hind ei saa siis ka väga odav olla. Teine asi, mis päris selge pole, on temperatuuri langus vundamendi piirkonnas. Kui talvel on välistemperatuur -20 ja madalam ja sellise temperatuuriga õhku juhitakse põranda alla, kas maa külmuma ei hakka? Maakütte soojusvaheti on hajutatud tunduvalt suuremale pinnale. Ja vundamendi aluse külmumine võib huvitavaid effekte tekitada...

[tõnis]

Nonii, süsteem on identne, kuid koduleht on teine ja mul on ka väike kahtlus, et ka "leiutaja" on teine. Leiutaja tituleerib end vendifirma töötajaks, kuid kodulehel puudub igasugune süsteemi dünaamika kirjeldus. Esimene küsimus oleks, kuidas muutub süsteemi kasutegur talve jooksul?

Reklaamartikkel: http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1639&c_tpl=1012

[Robinson]

Eesti on Euroopas 3 kohal radooni sisalduse suhtes. TM ehituse lisas oli väga huvitav artikkel. Radoon on radioaktiivne gaas, mis imbub maa seest. Eestis on valdu ja piirkondi, kus see "teatud asjaoludel" imendub intensiivsemalt kui mujal. Kasutades mingit maa seest vundamendi soklitest õhusüsteemi, tekitate endale TUGEVA riskimomendi!

Inimesed mõelge veidi peaga.

Maailmas on kindlaks tehtud, et suurema radoonisisaldusega piirkondades on hullumaja inimeste tervisega. Ka Eestis on 2-3 piirkonda sellist!

See ei ole utoopia ega müstika!

[Hiid]

Mis piirkonnad need eestis kõige hullemad on?

[Pildistaja]

ehh, algsest teemast oleme küll juba kole kaugele jõudnud...

http://www.envir.ee/kiirgus/image/radoon.gif

[Prim]

Kas keegi viitsis üldse vaadata, millest jutt on? Õhk võetakse seina kõrguselt õuest, sama õhk, mida te hingate. Soojenduseks lastakse ta läbi maa sees oleva konstruktsiooni - betoon ja roostevaba toru, mis on hermeetilised ja kirjanduse põhjal radoonile läbitamatud. Samal ajal kindlustab selline süsteem pideva sundõhuvahetuse ruumis, mida ei anna võrreldagi aknapiludest luhvtitamisega. Majanduslikult võib sellise süsteemi ehitamine kallis olla, aga mingi radoonikolliga hirmutamine pole küll kohane.

[Ruth]

Paigaldage Aereco. Infot Rotoflex Group OÜ-st 5108311.
Süsteem töötab õhuniiskusele.
Luguge http://www.rotoflex.ee -lk on täiendamisel!

[Külaline]

Selline firma kui Airmaker MSR OÜ

Jõudu