Ventilatsiooni poolt õhu kuivatamine - miks?

[ventileerija]

Kõik ütlevad, et soojustagastusega ventilatsioon kuivatab õhku, eriti talvel külma ilmaga, vajalik on lisaniisutus, niiskustagastus vms. Kui võrrelda seda soojustagastuseta ventilatsiooniga (st ainult sundväljatõmme märgadest ruumidest, sisse aknapiludest ja seinaklappidest), siis kas seda probleemi on oluliselt vähem? Kui, siis miks täpsemalt?

Õhk on talvel kuivem väljas niikuinii tõesti, aga miks seda siis lihtsalt väljas jalutades nii drastiliselt ei tunne. Ühesõnaga - kust see kuivatamine üldse täpsemalt tuleneb - plaatsoojustagastusega aparaadi tööpõhimõttest? Või õhu soojendamisest? Muidu öeldakse, et just õhu jahutamine kuivatab seda.

[Külaline]

Kõik ütlevad, et soojustagastusega ventilatsioon kuivatab õhku, eriti talvel külma ilmaga, vajalik on lisaniisutus, niiskustagastus vms. Kui võrrelda seda soojustagastuseta ventilatsiooniga (st ainult sundväljatõmme märgadest ruumidest, sisse aknapiludest ja seinaklappidest), siis kas seda probleemi on oluliselt vähem? Kui, siis miks täpsemalt?

Õhk on talvel kuivem väljas niikuinii tõesti, aga miks seda siis lihtsalt väljas jalutades nii drastiliselt ei tunne. Ühesõnaga - kust see kuivatamine üldse täpsemalt tuleneb - plaatsoojustagastusega aparaadi tööpõhimõttest? Või õhu soojendamisest? Muidu öeldakse, et just õhu jahutamine kuivatab seda.

sul ei ole vaja teada põhitõdesid aparaadi tööst vaid põhitõdesid füüsikast https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95huniiskus .

Toas on soe õhk ja sooja õhku mahub rohkem niiskust. Ventilatsioon viibki toast välja sooja ja niiskema õhu ning toob asemele külmema või teistsuguse niiskussisaldusega õhu. Toas õhutemperatuur tõstetakse kütte abil kõrgemaks , suhteline õhuniiskus langeb (kuna õhk paisub ja mahutab rohkem niiskust) ja see õhk viiakse jälle ventilatsiooni abil toast välja.

Kuna see protsess on pidevalt toimiv , siis kaobki pikapeale ruumist õhuniiskus, nö kuivatatakse ruum, õhuniiskus kondenseerub seadmes ja lastakse üldjuhul kanalisatsiooni, nutikam seade tagastab niiskuse sissepuhutavasse õhku.

[ventileerija]

Kõik ütlevad, et soojustagastusega ventilatsioon kuivatab õhku, eriti talvel külma ilmaga, vajalik on lisaniisutus, niiskustagastus vms. Kui võrrelda seda soojustagastuseta ventilatsiooniga (st ainult sundväljatõmme märgadest ruumidest, sisse aknapiludest ja seinaklappidest), siis kas seda probleemi on oluliselt vähem? Kui, siis miks täpsemalt?

Õhk on talvel kuivem väljas niikuinii tõesti, aga miks seda siis lihtsalt väljas jalutades nii drastiliselt ei tunne. Ühesõnaga - kust see kuivatamine üldse täpsemalt tuleneb - plaatsoojustagastusega aparaadi tööpõhimõttest? Või õhu soojendamisest? Muidu öeldakse, et just õhu jahutamine kuivatab seda.

sul ei ole vaja teada põhitõdesid aparaadi tööst vaid põhitõdesid füüsikast https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95huniiskus .

Toas on soe õhk ja sooja õhku mahub rohkem niiskust. Ventilatsioon viibki toast välja sooja ja niiskema õhu ning toob asemele külmema või teistsuguse niiskussisaldusega õhu. Toas õhutemperatuur tõstetakse kütte abil kõrgemaks , suhteline õhuniiskus langeb (kuna õhk paisub ja mahutab rohkem niiskust) ja see õhk viiakse jälle ventilatsiooni abil toast välja.

Kuna see protsess on pidevalt toimiv , siis kaobki pikapeale ruumist õhuniiskus, nö kuivatatakse ruum, õhuniiskus kondenseerub seadmes ja lastakse üldjuhul kanalisatsiooni, nutikam seade tagastab niiskuse sissepuhutavasse õhku.

Tänud, igati loogiline, midagi sellist ma ka kahtlustasin. Päriselt ei vasta see sellele küsimuse osale, kas lihtsam sundväljatõmbe süsteem on ikkagi kuidagi teistmoodi, ja vähem kuivatav? Ma ei näe, et füüsikaliselt peaks vahet olema, kas sissetõmme on tehtud keskselt läbi soojusvaheti ja efektiivsemalt eelsoojendatud, või tuleb otse fresh-klapist kaudu väljast külm õhk, mida soojendatakse toas radikate abil aeglasemalt.

[Külaline]

Tänud, igati loogiline, midagi sellist ma ka kahtlustasin. Päriselt ei vasta see sellele küsimuse osale, kas lihtsam sundväljatõmbe süsteem on ikkagi kuidagi teistmoodi, ja vähem kuivatav?

Vastab ju , füüsika sellest ei muutu. ventileerimise mõiste sellest ei muutu ka kuidas sa seda lahendad kas keskse seadmega või saja auguga seinas ja ühe auguga laes .

Vahe tuleb sisse kontrollis , mil määral sa saad mingi süsteemiga ventileerimise intensiivsust ja energiakulu kontrollida ja siin on kesksel seadmel ja automaatikal rohkem võimalusi. Kuivatamine sõltub ikkagi sellest kui intensiivselt mingit ruumi köetakse ja ventileeritakse , süsteemist sõltumata . Seega vähem kuivatab selline ventilatsioonisüsteem mis töötab õige intensiivsusega ja võibolla oskab ka niiskust tagastada.

[jaakl]

Seega vähem kuivatab selline ventilatsioonisüsteem mis töötab õige intensiivsusega

Kas niipidi ei ole - vähem kuivatab see mis töötab väiksema intensiivsusega, ja mida vähem õhku vahetub seda "parem" niiskuse mõttes? Kuna eriti soojusvahetiga sundventilatsioon pannakse käima normipõhise õhuvahetusega, ja norm on päris suur, siis "huugab ta täiega" ja sellepärast on tulemuseks värske, aga kuiv õhk. Nokk kinni, saba lahti. Niiskusvahetust korteri ja väikese eramu jaoks sobivatel ventseadmetel pahatihti võimalik vist pole, see on rohkem suuremate ja oluliselt kallimate seadmete lõbu?

[Külaline]

Kas niipidi ei ole - vähem kuivatab see mis töötab väiksema intensiivsusega, ja mida vähem õhku vahetub seda "parem" niiskuse mõttes? Kuna eriti soojusvahetiga sundventilatsioon pannakse käima normipõhise õhuvahetusega, ja norm on päris suur, siis "huugab ta täiega" ja sellepärast on tulemuseks värske, aga kuiv õhk. Nokk kinni, saba lahti. Niiskusvahetust korteri ja väikese eramu jaoks sobivatel ventseadmetel pahatihti võimalik vist pole, see on rohkem suuremate ja oluliselt kallimate seadmete lõbu?

Õige ei pruugi tähendada normikohast, õige tähendabki intensiivsust mis tagab sulle optimaalseima õhuvahetuse. Seadmeid saab reguleerida, sisse ja välja lülitada jne ja vent ei pea töötama koguaeg, kõrgema võimsusega jne vaid võiks pigem sõltuda siseõhu kvaliteedist .

Niiskustagastusega soojusvaheteid saab mõningatele seadmetele eraldi osta ja need vist võimaldavad ~60% niiskuse tagastust ja kuna see ei ole 100% , siis aeg ikkagi tekitab 40% defitsiidi iga kuupmeetri õhu kohta. Ma ei ole insener ja ei oska nendele küsimustele täpsemalt vastata.

Millistele seadmetele täpselt sellist soojusvahetit pakutakse ei ole mul ülevaadet ja see kas need seadmed on kellegi jaoks suured, väikesed, odavad, kallid tuleb endal ise selgusele jõuda ja ei olene otseselt füüsikast. Ning ka selles peab ise selgusele jõudma kas niiskustagastusega soojusvaheti üldse oma eesmärki mingi nõutud intensiivsuse juures täita suudab.

[aero]

Minu teada projekteeritakse vent ruumide suuruse (mahu) järgi ja päris suure varuteguriga sest enamik vendiseadmeid õhu kvaliteeti (co2 hulka) mõõta ei oska. Aga on vaja tagada, et ka suguvõsa kokkutuleku korral kõigil midagi hingata oleks.

Kui ma ei eksi siis paremad süsteemid mõõdavad andurite kaudu co2 kontsentratsiooni ruumis ja valivad vendi võimsuse selle info põhjal.

Keegi siin kirjutas, et tema vent kasutab signalisatsiooni infot - kui maja on valves siis läheb vent min. võimsusele (või päris nulli?). Sellest oleks ka palju abi. Omalgi on plaanis uurida kas saaks oma vendi niimoodi signaga siduda.