Ventilatsiooni arvutamine

[Valge]

Tere

Esimese hooga ei jäänud silma vajalikku teemat. Milline on rusikareegel vent klappide paigutamisel ruumi? Kindlasti on olemas mingi valem, mille tulemusel on võimalik välja arvutada, kui suur peab olema värskeõhuklapi suurus kuumeetri kohta.

Konkreetselt rääkides, siis mul on mitme tasapinnaga maja, kus üheski seinas pole läbivat värskeõhuklappi pandud. Küll aga on majal kolm korstent: 1. kahe lõõriga, mõlemad vent lõõrid; 2. nelja lõõriga, kolm nendest vent lõõrid; 3. nelja lõõriga, kaks nendest vent lõõrid. Ehk siis väljatõmme on olemas. Ilma, et hakkaksin lihtsalt huupi seintesse auke tegema, tahaksin oma tegevuses lähtuda mingist loogikast.

Parimat

Valge

[keemik]

Kuna sul loomulik väljatõmme pole konstantne (sõltub temperatuuride vahest jms), siis nii sa ei saa arvutada. Aga ma pakuks, et kuni 15 m2 toale teed ühe augu ja on OK. Mul vähemalt on, endal samuti värskeõhu klapid ja loomulik väljatõmme + ahi.

[Valge]

Kuna sul loomulik väljatõmme pole konstantne (sõltub temperatuuride vahest jms), siis nii sa ei saa arvutada. Aga ma pakuks, et kuni 15 m2 toale teed ühe augu ja on OK. Mul vähemalt on, endal samuti värskeõhu klapid ja loomulik väljatõmme + ahi.

Loogiliselt võttes peaks ju vahe olema, kas selle 15 ruuduse toa kõrgus on 2 meetrit või 3,5 meetrit. Mõlemal juhul kasutada ühesuurust värskeõhuklappi, pole vist pädev?

[keemik]

Kas ma olen öelnud, et ma olen pädev? Ma andsin vihje, et sellist süsteemi ei mõtet arvutada (loomulik reguleerimatu väljatõmme). Andsin ka vihje, et mis toimiks TAVAolukorras (3.5 meetri kõrgune tuba on veidi ebaharilik) ja mis toimib mul 2.6 m toakõrguse juures.

[Valge]

Kas ma olen öelnud, et ma olen pädev? Ma andsin vihje, et sellist süsteemi ei mõtet arvutada (loomulik reguleerimatu väljatõmme). Andsin ka vihje, et mis toimiks TAVAolukorras (3.5 meetri kõrgune tuba on veidi ebaharilik) ja mis toimib mul 2.6 m toakõrguse juures.

Sorry, ei pidanud silmas sinu pädevust või mittepädevust, vaid püstitasin küsimuse.

Ja ka järgmine küsimus - kas äratõmmet peaks reguleerima/piirama?

[keemik]

Vastus oleneb sellest, kelle käest uurida. Mina plaanin pikas perspektiivis mingi reguleeritava väljatombe tekitada, et ei ventileeriks liiga palju ja saaks sooja ohku ära kasutada näiteks soojuspumbaga. Aga hetkel pole see kindlasti prioriteet.

[Valge_1]

Vastus oleneb sellest, kelle käest uurida.

Mingi objektiivsus võiks ju nendes asjades olla. Kuigi olen tähele pannud ehituse puhul ka muudes asjades seda, et kui küsida kolmest kohast arvamust, saad 2-3 erinevat vastust.

Mina plaanin pikas perspektiivis mingi reguleeritava väljatombe tekitada, et ei ventileeriks liiga palju ja saaks sooja ohku ära kasutada näiteks soojuspumbaga. Aga hetkel pole see kindlasti prioriteet.

Ideaalis võiks selle atmosfääri kütmise ära lõpetada. Pean silmas nii värskeõhu äratõmmet kui keskkütet. Kuidas aga seda saavutada, et maja kasutab kõik tekitatud soojuse ära, on iseküsimus.

[Valge]

Kui maja on kolme poolkorrusega:
1. koridor, wc, pesupesemis-kuivatamisruum;
2. koridor, avatud köök elutuppa, kabinet;
3. koridor, kolm magamistuba, wc-vannituba.

Kus peavad olema äratõmbed (avad korstna vent lõõrides) ja pealepuhked (värskeõhuklapid aknaraamides)?

Mõned märksõnad, mis netist silma jäid:
a. õhk liigub puhastest saastunud ruumide poole;
b. õhk ei liigu sissepuhkeavast otse väljatõmberesti;
c. ruumi õhk on välisõhu suhtes alarõhu all (takistab niiskuse tungimist hoonesse);
d. sissepuhe ja väljatõmme peavad olema tasakaalustatud.

Väljatõmbeventilatsioon
Süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet sansõlmedest, pesuruumist ja köögist. Ventilaatori võib paigaldada nii katusele, pööningule kui ka igasse ruumi eraldi. Välisõhk kompenseeritakse elu-, töö-, magamistubade ja kabineti kaudu, kasutades värskeõhuklappe või akendesse monteeritud tuulutusreste.

Kui majas on 8-meetrine korsten, siis võib öelda, et väljatõmbega tõenäoliselt probleeme pole? Mistõttu võiks ka sellisel juhul rakendada sama põhimõtet, et värskeõhuklapid kabinetti, elu-, ja magamistubadesse ning äratõmbed niisketesse ruumidesse a'la WC, vannituppa ja köögikubusse? Et põhimõte on see, et õhk liiguks niiskete ruumide suunas, mitte niisketest ruumidesse maja peale?

Kuidas on õhu liikumisega korruste vahel? Jah, soe õhk läheb üles, aga kuidas on lood äratõmbega, kas 3nda korruse äratõmme mõjutab kuidagi alumisi korruseid ja vastupidi, kas esimese korruse äratõmme võib mõjutada kolmanda korruse õhku?

[Hiid]

ammuks need moodsad ventilatsioonisüsteemid meil kasutusele tulid?
Pane igale poole väljatõmme, kuhu saad ja ongi kõik. Ega üle oma varju ju ei hüppa.
Kohtadest, kus tahad näha värske õhu pealevoolu, sinna paned fresh klapi.
Kui kusagilt tõmbab liiga hästi ära, siis seal keerad väljatõmmet koomale. Kus nii hästi ei ventileeru, seal hoiad ava pärani.....

[Valge_1]

ammuks need moodsad ventilatsioonisüsteemid meil kasutusele tulid?
Pane igale poole väljatõmme, kuhu saad ja ongi kõik. Ega üle oma varju ju ei hüppa.
Kohtadest, kus tahad näha värske õhu pealevoolu, sinna paned fresh klapi.
Kui kusagilt tõmbab liiga hästi ära, siis seal keerad väljatõmmet koomale. Kus nii hästi ei ventileeru, seal hoiad ava pärani.....

Ma ise mõtlen asja lahendad selliselt, et äravoolud jäävad niisketesse ruumidesse (WC, vannituba, pesuruum) ja köögi kubusse ning pealevoolud tulevad elutubadesse (elutuba, kabinet, magamistoad).

Küsimus on, kui suured pealevooluklapid on vaja tubadesse paigaldada? Kui võtame näiteks 10 m2 toa, siis kui suur peab pealevooluklapp olema? 15 cm?

Kusagilt on kõrvu jäänud, et pealevoolu ja äratõmbe avade pindala suhe peaks olema 1:2 pealevoolu kasuks (pealevoolu avad kokku liidetuna 2x suurema pindalaga). On see pädev?

Kas äravooluklappe on ka tõmberegulaatoriga?

[Valge]

Vaadates ventilatsiooni normatiivarve, siis seal pole ära toodud esiku, köögi, garderoobi, vannitoa, pesuruumi, WC, majandusruumi välisõhu hulka, vaid on märgitud siirdeõhk. Ja siirdeõhu definitsioon: siirdõhk on alarõhu toimel ruumi tulev õhk, mis kompenseerib väljatõmbe. Samuti pole seal ära märgitud väljatõmbe hulka elutoa, magamistoa, esiku ja söögitoa kohta. Ehk siis eluruumides liigub värske õhk sisse elu- ja magamistubadest, välja kubust ja niisketest ruumidest.

Magamistoa koefitsient m2 kohta on 0,7 l/s*
*Magamistoas arvestada väilisõhuhulgaks inimese kohta 6 l/s
Elutoa koefitsient m2 kohta on 0,5 l/s

Selle järgi peab 20 m2 elutoas olema vähemalt 10 l/s freshklapp. Ja kahe inimese magamistoas ei pääse alla 12 l/s.

Vannitoa väljatõmme peab olema 15 l/s, WC 10 l/s ja köögis 20 l/s.

Loodetavasti lugesin tabelit õigesti.

[Külaline]

Vaadates ventilatsiooni normatiivarve, siis seal pole ära toodud esiku, köögi, garderoobi, vannitoa, pesuruumi, WC, majandusruumi välisõhu hulka, vaid on märgitud siirdeõhk. Ja siirdeõhu definitsioon: siirdõhk on alarõhu toimel ruumi tulev õhk, mis kompenseerib väljatõmbe. Samuti pole seal ära märgitud väljatõmbe hulka elutoa, magamistoa, esiku ja söögitoa kohta. Ehk siis eluruumides liigub värske õhk sisse elu- ja magamistubadest, välja kubust ja niisketest ruumidest.

Magamistoa koefitsient m2 kohta on 0,7 l/s*
*Magamistoas arvestada väilisõhuhulgaks inimese kohta 6 l/s
Elutoa koefitsient m2 kohta on 0,5 l/s

Selle järgi peab 20 m2 elutoas olema vähemalt 10 l/s freshklapp. Ja kahe inimese magamistoas ei pääse alla 12 l/s.

Vannitoa väljatõmme peab olema 15 l/s, WC 10 l/s ja köögis 20 l/s.

Loodetavasti lugesin tabelit õigesti.

Loogiliselt mõeldes siis kui on kasutatud "mitte haisevaid" ehitusmaterjale siis põrandapind õhku ei "kuluta".
Õhku kasutavad ruumis viibivad inimesed, loomad, taimed jne.
Ehk kui 300m2 majas viibivad 2 inimest siis õhuvahetus võiks 12l/sek olla.
Muidugi olukord muutub kui on ohtralt keemiat eritavaid materjale kasutatud.

[Külaline]

Ventilatsiooni vajadus ei sõltu ju ei ruutmeetritest ega kuupmeetritest, vaid ainult ruumis viibivate inimeste arvust.

[vuuk]

Ma ei ole ventilatsioonispets, aga mingil määral olen üritanud muudel ehitamisega seonduvatel teemadel silma peal hoida.
Ühinen teemaalgataja arvamusega selles osas, et arvutamistel ( enne lõikamist seitse korda mõõda) on mõtet.
Samas arvan, et teema ei ole lihtne. Poolik ja lõpuni mittetäiuslik ventilatsioonisüsteem võib tagada küll ruumi piisavalt värsket õhku, aga soovides säästa ventilatsiooni kaasabil energiat, peab ikkagi asuma arvutama või siis teadma rusikareegleid. Samas ainult torude läbimõõtudega ka väga palju ära ei tee. Energiat aitab kokku hoida tark soojustagastusega süsteem. Samuti usun, et loll ehk puudulikult kavandatud ja ehitatud soojustagastusega süsteem võib olla problemaatiline nii tervise seisukohalt kui efektiivsuselt.

[pikk88]

Eks see õhuvajadus on ka mingil määral individuaalne. Sattusin hiljuti Maarjamõisa haiglasse, seal peaks ju olema ventilatsiooni osa viimseni välja arvestatud ja projekteeritud. Ma ise pole omaarust just väga nõudlik värske õhu osas, kuid olles kolmekesi nelja inimese palatis siis võinuks minupärast aken 24/7 tuulutusasendis olla. Kahekesi oli minul paras ka kinnise aknaga, kuid kui palatikaaslast käis tema naine külastamas, siis tolle esimeseks liigutuseks oli aken avada, sest polevat piisavalt õhku mida hingata. Ehk liigub siin ka inimesi, kes seda hoonet ehitasid-projekteerisid ja oskavad asja kommenteerida?

[Valge]

http://forum.tempt.ee/uploads/3288_Sooj ... tsioon.pdf

Ventilatsiooni normatiivarvud.
Vastavalt normidele on WC-st vajalik väljatõmme suurus 10 l/s ( 36 m³/h) , vannitoast 15 l/s
ning köögist 20 l/s (kui pliita kohal kohtäratõmme). Samuti on eluruumides normeeritud
1 m² põrandapinnale antav välisõhu kogus, mis elutoas peaks olema vähemalt 0,5 l/s ning
magamistoas 0,7 l/s. Arvestades ruumi kõrgusega 2,5 m oleks seega vajalik elutoas
0,7 kordne ja magamistoas 1 kordne õhuvahetus tunnis !

Küttebilansis arvesse võetud , normist väiksem nn. optimaalne ( 65%) õhuvahetus on
põhjendatud hoonetes tarbitud soojusenergia analüüsist tulenevaga. Samuti lubab
ventilatsiooni norm eelpooltoodust väiksemat õhuvahetust juhul kui ruumi ei kasutada
sihtotstarbeliselt s.t. ruumidesse eralduv saasteainete ( s.h. niiskus, inimeste ja loomade
ainevahetusest tingitud saastained) kogus on tunduvalt väiksemad arvutuslikust . Näiteks
võib (soojussäästu seisukohalt – tuleks) väiksemat õhuvahetust kasutada juhul kui suures
korteris viibib 0 - 2 inimest Köögi pidev normikohane (20 l/s) ventileerimine, selle mitte
kasutamisel oleks otsene soojuse raiskamine , sest antud koguse välisõhu ülessoojendamiseks
küttesüsteemi abil kulutatakse ~500W (välisõhu temperatuuril 0*C , -22*C on kulutus
kahekordne).

Välisõhu temperatuuri tõusmisel -20*C -5*C väheneb korteri õhuvahetus 57-59%

Lõpetuseks mõtlemisainet – Kui toatemperatuuri tõstmine (välisõhu temperatuuril 0*C) 1 *C
võrra suurendab lisasoojustatud 5 korruselises elamus ruumi küttetarvet ~ 5% siis korteri
1,5 kordsel üleventileerimisel , millest korteriomanik ei pruugi aru saadagi , suureneb ruumi
küttetarve ~27%. Kui korter on 1,5 korda alaventileeritud tekib 22%, soojussääst , mida
võiks kulutada toatemperatuuri tõstmiseks ~4 *C võrra ilma korteri ,,küttelimiiti“
ületamata.


http://www.ekvy.ee/attachments/article/ ... imisel.pdf

[Külaline]

Tean ka mitmeid inimesi kes väidavad, et "pole õhku" kuigi soojustagastusega vent töötab. Hommikul ärgates on silmad paistes ja nina kinni. Aga kui vent välja lülitada, suletud magamistoa uksega ja kas kinnise või tuulutusasendis aknaga seda probleemi pole. (Tuulutusasendis aknaga on hommikul toa õhu niiskusprotsent väiksem kui töötava vendiga.)
Ehk probleemi on keeruline mõista ja mõõta kui pole aru saada, et mis asi siis toimib häirivalt.
Võibolla tuleb õhu ionisaatorit kasutada?

[Valge]

Üks mõttetera, mis veel silma on jäänud - magamistoas ei tohiks värskeõhuklapp olla pea kohal, sest siis tekib inimesel tunne nagu tuul tõmbaks kogu aeg.

[Valge_1]

Tean ka mitmeid inimesi kes väidavad, et "pole õhku" kuigi soojustagastusega vent töötab. Hommikul ärgates on silmad paistes ja nina kinni. Aga kui vent välja lülitada, suletud magamistoa uksega ja kas kinnise või tuulutusasendis aknaga seda probleemi pole. (Tuulutusasendis aknaga on hommikul toa õhu niiskusprotsent väiksem kui töötava vendiga.)
Ehk probleemi on keeruline mõista ja mõõta kui pole aru saada, et mis asi siis toimib häirivalt.
Võibolla tuleb õhu ionisaatorit kasutada?

Mõtlesin natuke selle peale. Miks inimesed kodudes tuulutamiseks aknaid üldse lahti teevad - kas selleks, et värsket õhku saada või värsket ja toatemperatuurist jahedamat õhku saada? Kas jahedam värske õhk mõjub kuidagi varskemini kui soe värske õhk? Toenoaliselt küll. Vähemalt minule tundub nii ja just sellel põhjusel teen mina enamus kordi aknaid lahti. Isegi soojustagastusega vent toas.

[aero]

Ma arvan, et jahedam õhk mõjub subjektiivselt värskemana kui toasoe õhk. Mulle meeldib jahe magamistuba. Küte on magamistoas aastaringselt nullis ja tänu sellele kraad-paar jahedam kui mujal. Tahaks veel veidi jahedamat, tavaliselt teen enne magama minekut mõneks minutiks akna lahti.

[Valge]

Ma arvan, et jahedam õhk mõjub subjektiivselt värskemana kui toasoe õhk.

Usun ka aga mingil põhjusel inimene soovib seda. Ja tunneb, et see on "just see õige".

[Külaline]

Arvesta sellega, et ventilatsiooni lisamisega ka küttekulud suurenevad. Samas ei tasu selle pealt kokku hoida kui ikka õhuvahetus liiga kehv on. Mina küll mingit otse õuest tulevat külma õhku omale tuppa ei tahaks, kindlasti peaks seda enne tuppa jõudmist kuidagi kütma.

[Valge_1]

Uitmõte

Mul on 70ndate-80ndate aastate maja, kus on kokku kolm korstent. Nendest kaks on 4-lõõri korstnad (2 kütte, 2 ventlõõri) ja üks 2-lõõri korsten (2 ventlõõri). Kas ma ei saaks neid lõõre kuidagi aru kasutada soojustagastusega ventilatsiooni tekitamiseks?

Näiteks 2-lõõri korsten, kus mõlemad lõõrid on ventlõõrid. Ühendades nii ülevalt, kui alt lõõrid omavahel ja tekitades süsteemi sundventilatsiooni ning õhufiltri.

On sellist/sarnast asja kunagi tehtud?

[Valge_1]

Ja veel. Miks ei suunata suitsugaase soojustagastusega ventilatsiooni agregaati? Olenevalt kütteallikast on see väga suur kütteväärtus, millega saaks ventilatsiooni õhu ära ka kütta. Näiteks pelletil on suitsugaaside temp ca 150 kraadi. Kui kasvõi osa sellest soojusenergiast suunata ventilatsiooniõhu temperatuuri hoidmisele, siis tõenäoliselt keskkütet poleks väga vajagi maja kütmiseks. Lisada süsteemi automaatika, võiks idee kohaselt saada suht ökonoomse lahenduse.

[Rostfrei]

Ja veel. Miks ei suunata suitsugaase soojustagastusega ventilatsiooni agregaati? Olenevalt kütteallikast on see väga suur kütteväärtus, millega saaks ventilatsiooni õhu ära ka kütta. Näiteks pelletil on suitsugaaside temp ca 150 kraadi. Kui kasvõi osa sellest soojusenergiast suunata ventilatsiooniõhu temperatuuri hoidmisele, siis tõenäoliselt keskkütet poleks väga vajagi maja kütmiseks. Lisada süsteemi automaatika, võiks idee kohaselt saada suht ökonoomse lahenduse.

Pelleti suitsugaasi temp. 150 kraadi viitab väga-väga viletsale katla kasutegurile, võiks katla välja vahetada.