Vent vanasse majja

[vaenerott]

Heiii, aidake palun veidi nõuannetega.

Kuna soojustagastusega vent süsteem osutub liiga kalliks ja samas ka keeruliseks välja ehitada vanas majas, siis plaanin teha lihtsalt väljatõmbe vendi koos freshidega.

Välja tõmban köögist, esikutest ja vannitubadest? Sisse (freshidega) tuleb siis magamistubadest ja elutubadest.

Kas väljatõmmatava võin panna kõik ühe ventilaatori peale? Ventilaatori juurest (garaazis) jaguneb siis kõik laiali kahte vannituppa, kahte esikusse ja kööki?
Mis ja kuidas seda ventilaatorit peaks juhtima? Mingi niiskusandur? (igasse ruumi ei saa seda panna, kuna välja ehitatud)Töötab kogu aeg? Mis kiirusel?
Freshid ka mingi süsteemiga võiksid avaneda? (patareidega)?

Suurimad tänud abistajatele!

[teemaalgataja]

Oehh.
Abi keegi?

[officer]

Köögis vast ikka eraldi pliidikubu? Freshid hakkavad siis tööle, kui ruumis tekib (ntx.väljatõmbest) hõrendus, et siis nagu saavutada rõhkude tasakaal....

[rein113]

Tee jah puhtaõhuklappidega süsteem ja kogu aeg (või siis, kui inimesed on majas) töötav väljatõmbeventikas, mis kogub kõik väljatõmbetorud kokku, ja mis paigalda võimalikut kaugele tubadest, katusele, ventkorstna otsa. Iga ruumi õhuvahetuse intensiivsust ehk omavahelist suhet saab reguleerida plafooni väljatõmbeava seadmisega. Arvesta ka sellega, ja leia vastav lahendus, et iga ava välisseinas on ka välishelide läbikostmise koht.

"Välja tõmban köögist, esikutest ja vannitubadest? Sisse (freshidega) tuleb siis magamistubadest ja elutubadest." ?
Esikutest vast ei ole mõtet, sest seal pole see oluline, inimesed seal ei ela, ja välisuste avamine töötab juba ise "freshina". Muidu aga OK.

[sashaobrok]

Esik on väga hea koht kust välja tõmmata. Pidevalt märjad riided, jalanõud ja õhuvahetust vajav koht.

[rein113]

Jah, õige, kui on tegu suletud ruumiga. Ma miskipärast pidasin mõttes silmas uksega sulgemata esikut.

[Külaline]

... Esikutest vast ei ole mõtet, sest seal pole see oluline, inimesed seal ei ela, ja välisuste avamine töötab juba ise "freshina". Muidu aga OK.

Nagu Sasha... mainis, siis kindlasti ka esikusse väljatõmbe auk. Küll tundnud kinnises esikus "juustuhaisu" ja imestanud, et esikusse pole raatsitud teha väljatõmbe auku. Välisuste avamine ei toimi freshina. Kui ikka 4-5 liikmelise pere iga liikme päev otsa jalas olnud kingad-saapad õhtul jalast ära võtta ja jätta tuulduma ööseks kinnisesse esikusse, siis hommikul ei ole esikus kõige meeldivam aroom ja nii see hakkab olema päevast päeva ja koos üleriietega.

Urmas

[teemaalgataja]

Ja juhtima siis panen lihtsalt mingi lüliti/regulaatoriga, millest saan kiirust reguleerida?
Mingid niiskusandurid vms on vist mõttetud ja läheb asi keeruliseks ära?

[teemaalgataja]

Köögist kubu ju ei tööta kogu aeg. Seega võiks või isegi peaks ju ikka eraldi väljatõmme ka seal olema?

[rein113]

Jah, köögi väljatõmme tuleb samuti teha, loomulikult, ja täiesti omaette toruga katusele. Selle kasutamine on seotud köögis toimetamisega, et lõhnad ja rasvaaurud majast välja vedada, ning maja üldisel õhuvahetamisel seda arvestada ei saa.

Ma ei ole vendi spets, uuri mõnelt insenerilt, lähteandmed on maja kubatuur, torustiku pikkus ja keerukus, hästi dimensioneeritud torustiku korral on võimalik ühe kiirusega ventika kasutamine (pane igaks juhuks ka mürasummuti sinna otsa). Muide, võimalik on ka, et korsten tuulise ilmaga toimib loomuliku tõmbega, pane selle otsa ka tuulega pöörduv tõmbeparandaja.

[teemaalgataja]

All korrusel on köök 17 m2, esikud üks 5 m2 ja teine 8 m2 ning vannituba 7 m2. Need siis ruumid, kust peaks väla tõmbama. Köögist läheb avatult elutuppa ja elutubadest magamistubadesse. Need kolm ruumi on kokku 45m2.

Saan panna ühe toru peale köögi väljatõmbe ja sealt edasi 8m2 esikusse.
Teise toru peale läheks kõige pealt 7 m2 vannituba ning sealt edasi 5 m2 esikusse.

Mis läbimõõduga torud peaks vedama?

[aero]

Täpselt oskab sulle öelda vendi projekteerija. Ehk on abi sellest, et umbes sama pinnaga magamistubade korrusele joonistati mulle sissepuhe tubadesse 100-sega ja väljatõmme 80-ga, tubadest kaugemal läheb (projekt) üle D125-le ja lõpuks D160-le. Ehitaja soovitas D80 üldse ära jätta ja alustada 100 pealt. Projekteerijale sobis. Ütles, et 80 oli ta pannud materjali hinnast lähtudes ja loomulikult on jämedamad mõõdud mõistlikumad. Muidugi süsteemi üldist loogikat järgides.

Summutid olid projektis 900mm-sed (160 toru peal). Vendi ehitaja soovitas panna 1500-sed. Panime ja ei kahetse. Enne magamistubade sissepuhkeid on lisaks veel pehmed summutid.

Kinnises esikus väljatõmmet pole, juustuhaisu ka mitte. Julgen arvata, et teatud tingimustel pole väljatõmmet tingimata vaja. Näiteks kui padumärgi üleriideid esikusse ei jäeta ja pikad töö- ja koolipäevad veedetakse vahetusjalatsites.

[teemaalgataja]

Äkki on lihtsam kõik torud teha plafoonideni 125 mm-sega? On 125-seid plafoone?

[teemaalgataja]

Ja kas väljatõmbe vendi torud tuleb isoleerida? Kubu oma loomulikult, aga teised?

Kas tavalisest silikaat tellis seinast saab kuidagi Makita lööktrelliga 2470 (saan ka ilma löögita panna) puurida läbi mingi augu ca 130 mm? Trellil on SDS ots. On tööriistarentides pakkuda midagi sinna otsa?

[Külaline]

Silikaat on pehme. Rendis on avapuurid olemas. Küsi rentijalt kas su trell jaksab. Kui vaid üks ava vaja teha siis saad ka nii, et lased rea auke väikese puuriga ja meisliga, haamriga viimistled.

Väljatõmme ma oletan et peaks välismüra pärast mingis pikkuses isoleeritud olema. Seinast kuni summutini äkki.

[Külaline]

meisliga, haamriga viimistled.

Või kui piigifunktsioon ka olemas siis sellega.

[teemaalgataja]

Oehh, ei tahagi keegi nõu anda?
Küsimusi kordades rohkem kui vastuseid.

[Tänak]

Ja kas väljatõmbe vendi torud tuleb isoleerida? Kubu oma loomulikult, aga teised?

Kas tavalisest silikaat tellis seinast saab kuidagi Makita lööktrelliga 2470 (saan ka ilma löögita panna) puurida läbi mingi augu ca 130 mm? Trellil on SDS ots. On tööriistarentides pakkuda midagi sinna otsa?

Kui väljatõmbetorustik on köetud tsoonis, siis ei pea isoleerima.

Soojustagastusega vent tundub esmapilgul kallis, kuid tasub end ära loetud aastatega. Isegi kui kütad puudega ja puud oma metsast, ikkagi tasub ära. Kokkuvõttes umbes 15% vähem kütmist.

[keemik]

Hakkasin ka soojustagastusega venti aretama. Siis aga arvutasin kulud kokku torustikule, karniiside ehituseks (lae alla ei mahu torustik ära), agregaadile (korralik agregaat, mida raatsiks ja tahaks ka töös hoida) ja leidsin, et aastas 2 ruumi puude säästmist tähendab seda, et ma ei teeni kunagi seda tagasi. Lisaks see, et agregaat päeval ei pea töötama (pole kedagi kodus), ohtul köevad ahjud, mis ventileerivad ise. Seega, töötaks see masin ehk 7 kuud aastas (suvel ja kevadel sooviks aknaid lahti hoida ja linnualaulu kuulata) ja 10 tundi ööpäevas (magamise ajal, kus ainevahetus on niigi aeglasem).

Nååd teen freshklapid (eelmise omaniku poolt augud tehtud), mis on tolmufiltrite ja mårasummutusega. Väljatomme vetsust ja vannitoast ja keldrist (radooni tottu). Ventilaator läheb keldrisse ja heitohk läheb soojuspumba soojusvahetile. Saan ka osaliselt soojust ära kasutada.

Ma ei åtle paha sona soojusvahetusega tsentraalse agregaadi vastu, aga ma kulutan selle 5000 eurot pigem reisimisele ja kulutan aastas 2 ruumi puid rohkem. Uutes, 100% ohutihedas majas, kui raha on piisavalt, leian, et soojusvahetiga agregaat on igati omal kohal.

[Hiid]

Mina ei viitsi ka seda juustu mööda tube ringi ajada. Lisaks vaheta neid filtreid igal aastal.
Juust Vilpega minema ja kui õhk muidu asemele ei tule, siis aknast ikka
http://www.etsnord.com/P-katuseventilaatorid