Sundventilatsioon ja kuiv õhk

[1-2-3]

Eramajas (ca 170 m2) on soojustagastusega sundventilatsioon (plaatsoojusvahetiga) ja põrandaküte.
Talvel vajub õhuniiskus toas alla 25%, mis muutub juba ebameeldivaks.

Igasse tuppa väikese teisaldatava (ultraheli)õhuniisutaja ostmine pole ka nagu lahendus - maksumus kokku juba päris kopsakas, tihe ja pidev veepaagi täitmise vajadus, teevad müra (1 majapidamises olemas ja pole mõtet väita, et need vaiksed on).

Kas kellelgi on kogemusi mingi tsentraalse ventilatsiooni sissepuhkeõhu niisutussüsteemiga eramajas, millega kütteperioodil õhku niiskemaks saaks?

[Ping]

Ega "kuiva silma sündroom" ja astma´gi kaugel pole?
Kõige ökonoomsem variant on vent välja lülitada ja vajadusel ventileerida akende kaudu. Avada vastasküljel aknad ja tuuletõmbega vahetada paari minutiga tubades olev õhk välja, mitte jätta pikaks ajaks akent poikvele.
Panna elamisse mitmele poole niiskusmõõtjad.
Köögi ja san.ruumide vent lülitada sisse ainult siis kui seda vaja on.
Vee aurustumine õhu niisutamisel neelab ka soojusenergiat ja suurendab küttekulu. Eramu niisutamiseks on ööpäevas mõnikümmend liitrit kallist dest. vett vaja. Kraanivesi ultraheli niisutitesse ei sobi sest selle tagajärjel lendub ka vees sisalduvad soolad ja katlakivi sadestub toas kõikidele pindadele ja neid on praktiliselt võimatu puhastada.

[Külaline]

Kas kellelgi on kogemusi mingi tsentraalse ventilatsiooni sissepuhkeõhu niisutussüsteemiga eramajas, millega kütteperioodil õhku niiskemaks saaks?

Pikemas perspektiivis aitaks ventseadme vahetamine sellise vastu mis suudab õhuniiskust kontrollida ja niiskuse sissepuhkele tagastada. Lühemas perspektiivis lihtsalt kruti madalamaile tasemele , ventileerid liiga palju ja tundub, et su maja on nagu suur "kuivatuskapp". Eluruumides võiks õhuniiskus jääda 45 - 60% vahele, siis on inimesele mugav.

[1-2-3]

Maja on uus ja tänapäevaseid energiatõhususe norme arvestades ehitatud, seega ventilatsiooni täitsa välja lülitamine pole eriti mõeldav. See eeldaks mitte vajadusel vaid pidevat akende kaudu tuulutamist ja ilma kütmist.

Ventseade oskab õhuniiskust kontrollida (Dantherm HCV) ja vastavalt sellele ka võimsust reguleerida, kuid kui lasta seadmel vastavalt õhuniiskusele võimsus valida, siis töötaks ta terve talve miinimum võimsuse peal aga see ei taga jällegi piisavat õhuvahetust (õhk muutub umbseks).

Nokk kinni, saba lahti . . .

[Külaline]

Veidi võib ehk leevendust saada: pärast dushi all käimist ära pane vannitoa venti tööle, vaid jäta uks lahti ja lase sealt niiskus tubadesse; köögis kartuleid keetes (st söögivalmistamised, kus tekib palju auru ja vähe haisu) ära kubu kasuta; kuivata toas resti peal riideid.

[Ping]

Laisk poismees ütleb, et "hea kraanikauss peseb ise nõud puhtaks".
Tee katse-
*) pane must supi-/pudrupott kraanikaussi ja lase vesi potti voolama ja jälgi mis potis juhtub. Teoreetiliselt mingi aja pärast saab pott puhtaks.
*)Pane must supipott kraanikaussi, lase vesi sisse ja tõmba lapiga pott puhtaks, kalla vesi välja ja lase uus vesi potti.
Kumma variandiga on vee/energia kulu väiksem potti puhtama vee saamiseks?
Ega ma ole ventseadme (omalgi rootoriga olemas) vastane aga peab arusaama kuidas protsessid käivad et vajadusel neid juhtida ja ega füüsika vastu saa. Pidev ventseadme töötamine sarnaneb poti pesemisele kraanikausis voolava veega.
Ise küsisid, et kellel on kogemusi. Enamus inimestest (ka arstid) ei oska sisekliimale tähelepanu pöörata. Hea kui keegi huvi tunneb.
Kui valida on halva ja veel halvema vahel siis peab ise valima kas tervis või raha...

Maja on uus ja tänapäevaseid energiatõhususe norme arvestades ehitatud, seega ventilatsiooni täitsa välja lülitamine pole eriti mõeldav. See eeldaks mitte vajadusel vaid pidevat akende kaudu tuulutamist ja ilma kütmist.

Ventseade oskab õhuniiskust kontrollida (Dantherm HCV) ja vastavalt sellele ka võimsust reguleerida, kuid kui lasta seadmel vastavalt õhuniiskusele võimsus valida, siis töötaks ta terve talve miinimum võimsuse peal aga see ei taga jällegi piisavat õhuvahetust (õhk muutub umbseks).

Nokk kinni, saba lahti . . .

Ühe uuringu järgi pole kooli klassiruumis ventilatsiooni pidev töö vajalik.
Klassiruumi ventilatsiooniks piisab kui see lülitub sisse 15min peale tunni algust ja tunni lõpus välja. Lisaks ka õhu liikumiskiirus üle 15cm/sek tekitab külmatunnet mille kompenseerimiseks peab ruumi temperatuuri tõstma.
Tööstushoonete jahutamiseks kasutatakse õhu niisutamist ja niisutamisel kasutatava vee aurustumisel neelduv energia jahutab ruume.

[Küülaline]

Maja on uus ja tänapäevaseid energiatõhususe norme arvestades ehitatud, seega ventilatsiooni täitsa välja lülitamine pole eriti mõeldav

Oleme ehitusega välja jõudnud, et suvel jahuta ja eralda niiskust, talvel küta ja niisuta, aknaid ei tohi avada ei suvel ega talvel, et hingata saaks peab ventilatsioon kogu aeg töötama. Nagu Marsil elaks.

[Külaline]

Ventseade oskab õhuniiskust kontrollida (Dantherm HCV) ja vastavalt sellele ka võimsust reguleerida, kuid kui lasta seadmel vastavalt õhuniiskusele võimsus valida, siis töötaks ta terve talve miinimum võimsuse peal aga see ei taga jällegi piisavat õhuvahetust (õhk muutub umbseks).

siis ju järelikult ei oska piisavalt hästi seda kontrollida. umbsuse vältimiseks pead lihtsalt graafikut muutma ja ruume ventileerima tsüklite kaupa, võid paigaldada ka fresh klapi lisaks kuskile seina või aknaraamile.

[rein113]

Kui on tegu äsja projekteeritud hoonega, siis miks vendi insener seda ei lahendanud? Tulemus, st õhu suhteline niiskus ei ole ju inimeste jaoks normaalne, ?

[Ping]

Kui on tegu äsja projekteeritud hoonega, siis miks vendi insener seda ei lahendanud? Tulemus, st õhu suhteline niiskus ei ole ju inimeste jaoks normaalne, ?

Eeesti Vabariigis pole praegusel ajal ÜHTEGI seadusandlikku numbritega akti mis kohustaks ehitajat tagama eluhoones sisekliimat!
On küll määrusi ja soovitusi aga need pole seadusliku iseloomuga ja enamus ei kehti ei korteri ega eramu kohta.
Ainuke võimalus oleks, kui oleks ehitajaga tehtud leping, et ehitaja tagab teatud sisekliima näitajad antud hoones ekspluatatsiooni ajal.
(Tahtsin ise ühes uues kortermajas sisekliima teemal arendajaga saagi käima tõmmata, et tervisele kahjulik. Tellisin sisekliima uuringu TÜ Keskkonna laborist (arvasin, et mu enda mõõduriistad pole täpsed). Ja selgus, et seadusliku alust midagi nõuda pole võimalik.)

[Ping]

Seaduse järgi ei vastuta arhitekt Eestis MITTE MILLEGI eest mis pole konkreetselt lepinguga kokkulepitud.

[Külaline]

Kui on tegu äsja projekteeritud hoonega, siis miks vendi insener seda ei lahendanud? Tulemus, st õhu suhteline niiskus ei ole ju inimeste jaoks normaalne, ?

Kui tegemist ei ole just sisekliima osas erinõuetega hoonega (a'la arhiivihoone vms), siis ükski ventilatsiooni projekt hoone ruumides õhu niiskussisalduse reguleerimist ei käsitle.

[Külaline]

Tere. Kuiv õhk on ventinseneridele väga hästi teada. Aga mõstlikku lahendust (normi järgse tuule tuhina taustal) neil pakkuda pole. Muudaks pilti avaramaks!
1. Miks on vaja õhuvahetust 0,5 korda/h, 22 l/s? Arvestades inimese hingamissagedust ja kopsumahtu piisaks 1 l/s. No hea küll, lisame veel paar liitrit ehitusmaterjalidest immitseva saasteainete jaoks.
2. Miks on vaja 24/7 töötavaid vent.seadmeid? Ühelt poolt tohutu propaganda energiasäästu teemadel (et jumalapärast 40 W pirn ei põleks), teiselt poolt arulage vent.seadme käitamine ajal kui seda pole vaja ja mitmekordelt üledimensioneeritud võimsusega.
3. Ajutise kõrgemat reoõhku (pannkoogi kõrbehaisu või kapsasupi lõhna) oskasid juba vanavanaemad õue suunata - läbi avatud akna. Selleks ei pidanud 24/7 mingi vent kuskil pöörlema.
4. Õhuvahetuse intensiivsus on konstantne olenemata, kas korteris elab üksik vanainimene või 5 liikmeline noorpere.
5. Soojustagastusega vendi jaoks on vaja ka "toitu" ehk siis sooja õhku, mida saaks küttesüsteemi tagasi juhtida. Kui sooja õhku pole piisavalt, siis soojustagastusega sedamete efektiivsus langeb, tekib juba küsitavus selle majanduslikust otstarbest
Vastust küsimusele "miks" tuleks otsida tsunftisidemetest: riiklike nõuete kehtestajad - projekteerijad - seadmete müüjad - paigaldajad - hooldajad. Probleemi leevendamiseks kasutatakse sabotaazivõtteid ventsüsteemi vastu, mis ei ole aga normaalne lahendus. Lisaks niiskuse (õigemini juba kuivuse) probleemile lisandub sellisele üledimensioneerimisele ka kütteenergia raiskamine.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Et kõigis ruumides probleem lahendada ja mitte hakata poolikuid lahendusi aretama, vaheta seda välja. See on ainuke kindla peale lahendus, pealegi hooldusvaba. Vanast seadmest saad ehk pool raha tagasi ja uue ostad niiskustagastusega.

[Külaline]

See, et ventinsenerid ei oska lahendust pakkuda näitab nende olematut taset, käib küll, kogu aeg nii tehtud.
Ja kas krt mina klient, pean insenerile selliste võimaluste olemasolu selgitama ja põhjendama?
Ja nagu ikka ei näha tervikut, tehakse oma kindel ots ära ja pakaa.
Niiskustagastuse ja kontrolliga seade peaks olema standard varustuses ja selline probleem puuduks.
Parematel tootjatel on need sortimendis olemas.

[sashaobrok]

Palun leidke üks hoone, mis on moodsal ajal projekteeritud ja ehitatud ja kus ei oleks kuivusprobleeme talvel kuiva ilmaga. Enne ärge jahuge palun, et "tegelikult saaks küll".
Palun üks konkreetne näide!

[Ping]

Pole küll viimasel ajal kõiki seadmeid uurinud aga ma pole küll ühtegi väiksemasse eramusse sobivat täieliku niiskuse kontrolliga vent seadet näinud. On olemas niiskuse taseme (%) jälgimisega ja osalise niiskuse tagastamisega (isegi paberist soojusvahetiga) agregaate aga selliseid mis ka niiskust vajadusel lisaksid pole trehvanud. Siin on probleem ka sissepuhke torustiku keerulisemas (kallimas) ehituses, nimelt ei tohi sissepuhkesse lisatav niiskus torudes kondenseeruda. Sest nendes torudes võib hakata elama kuri bakter kes võib tekitada "Leegionääride tõbe" ja mitmeid muid bakteriaalseid hädasid tervisele.
Ise arvan, et vent peab tagama hoone asukate poolt tarvitatud õhu väljavahetamise vastavalt vajadustele, kahjustamatta elanike tervist. Kui ikka hoones on hais sees siis vendiga haisuvastu võitlemine on nii nagu musta kastruli kraanikausis voolava vee all pesemisega - kunagi saab puhtaks, teoreetiliselt. Kui suurest koristamisest kasu pole siis tähendab on hoone ehitusel kasutatud pahasid materjale ja need tuleks välja lõhkuda (nagu ühe koolimaja põranda teema).
Omal on rootorsoojusvahetiga seade. Selle juhtimiseks lisasin niiskusandurid, aegrelee ja distantslüliti. Kui niiskus langeb eluruumides alla 45% siis lülitub vent aegreleega määratud lühikestele tsüklitele. Pesuruumis niiskuse tõustes üle 55% lülitub ka vent tööle. Pliidi juures lüliti kubu väljatõmbe ja sissepuhke sundlülituseks.
(Kui keegi soovib niiskust mõõta oma elamise erinevates kohtades siis soovitan vähemalt 2 mõõduriista osta sest need on suht aeglase mõõtetsükliga ja ühega ebamugav jälgida. Niiskus erinevates hoone osades, nii põrandal kui ka laeall võib tunduvalt erineda. Seega peaks üks mõõteriist alati ühe koha peal olema ja teisega mõõta erinevaid kohtasid. Kahtluse korral saab riistad võrdluseks kõrvuti panna. Sest olenevalt mudelist võivad neil numbrid alla 25% ära kaduda.
Kui mõnes ruumis on anomaalselt kuiv õhk siis seal võib olla kontrollimatu õhu sissepuhe - tuule-/aurutõke puru või aken valesti paigaldatud.
Kui niiskus suurem siis on vent valesti häälestatud või veelekked piiretes.)

(Usun, et oma uuringute ja tegevuse tulemusel olen juba vähemalt ühe inimese astmast terveks teinud. Hoolige oma lastest, nad ei oska näha/karta ohtusid.)

[Külaline]

Sel aastavahetusel sai Rootsis ühes kämpas oldud, kus vent töötas 24/7 ja ainsaks kütteks olid elektriradikad. Keskmine toatemperatuur ca 23 kraadi. Pärast esimest ööd oli kõigil meist nina kinni. 3 päeva pärast ei saanud enam üldse normaalselt olla. Esialgu üritasime kompenseerida/tekitada niiskust juurde vannitoa ukse lahti jätmisega (pärast dušši all käimist) - läks natuke paremaks. Palju paremaks läks siis kui vendi välja lülitasime. Ca päevaga saime akendele isegi kondensaadi. Kokku olime seal kämpas 10 päeva. Lõpuks selgus, et tsükkel, mil vent töötab ainult pärast hommikusi toimetusi kuni ca lõunani on optimaalseim.
Ehk antud teemaalgatajale soovitaksin ikkagi vendikat tsüklitena kasutada. Kõige lihtsam lahendus.

[Renno]

Teema küll aasta vana aga kui tohib küsida siis mis seinamaterjal majal ja mis soojustus? Kas probleem sai lahenduse ?

[Hiid]

Palun leidke üks hoone, mis on moodsal ajal projekteeritud ja ehitatud ja kus ei oleks kuivusprobleeme talvel kuiva ilmaga. Enne ärge jahuge palun, et "tegelikult saaks küll".
Palun üks konkreetne näide!

tule vaata, sa tead, kus mu häärber on
Hästi maksta selle eest, et õhk oleks kehva, peab ikka oidu olema......

[sashaobrok]

Ma ei pea ju selleks kohale tulema - kui sa vaid lihtsalt teeksid pildi oma tubasest niiskusmõõdiku näidust kui õues on stabiilselt nädal aega miinuskraadid olnud.

[Hiid]

siis tuleb vähe oodata

[Külaline]

Huvitav et viimasel ajal on väga kuivaks muutunud, momendil 39%, toas riided kuivasid. Eile oli isegi 32%, mis on kuivem kui mistahes ajal talvel. Temperatuur on 25 C. Sundventilatsioon puudub.

[dumbuser]

Täiesti kogemata on hetkel selline asi nagu põud, kui märganud pole.

[Külaline]

Huvitav et viimasel ajal on väga kuivaks muutunud, momendil 39%, toas riided kuivasid. Eile oli isegi 32%, mis on kuivem kui mistahes ajal talvel. Temperatuur on 25 C. Sundventilatsioon puudub.

Nagu Hiid soovitab, tee aken lahti