Eramule soojustagastusega ventilatsioon

[trebla]

lappasin vanemaid postitusi..

.....
.....- saan kapi pealt pulti vaadates ülevaate temperatuuridest enne ja peale soojusvahetit, ehk näen, palju toast tuleb ja palju õue läheb, näen palju õuset tuleb ning kui palju rootor suudab seda üles soendada, saan valida temperatuure, kiiruse NING! kasutan taimerit (kokku vist 5 erinevat seadet), ehk tööpäeviti kella 08:00 - 17:00 läheb seade tööle min. kiirusel.

mis on siis olnud uhkemad temperatuuride vahed talvel külmaga...

ja milline oli tootlikkus (õhu vooluhulk) samal ajal..?

Hetkel, ilma el.kalorifeerita:
Õuest + 6 C -> tuppa +19 C
Toast +20 C -> õue + 9 C
Kasutegur 79% (puldi järgi), II kiirus.
Andurid on Pt100 (arvatavasti) ning ei ole päris täpsed, sest et toa temp. on kindlasti kõrgem, samas puudub toas võrdlev termomeeter. Õue oma ka - peaks pigem +3 C olema, mitte + 6C.

Toast õue minev õhk jahtub puldi andmete põhjal 11 kraadi ja soojendab õuest tuppa tulevat õhku 13 kraadi. Mina saan soojustagastusteguriks 13/11 = 118%

Või on õhuhulgad erinevad ja õue puhutakse rohkem kui tuppa tuleb - st hommikuks on majas vaakum?

Ma räägin, et vendimeestel on arusaamine energiast kuidagi teistsugune.
(nagu ka eelmises teemas viewtopic.php?f=10&t=13457&start=100)


Sry Oravaonu - läks jälle sinu küsimusest mööda, aga kui energia jäävuse seadus paika ei pea, siis jääb üle agregaati valida vaid hinna või välise ilu järgi...

[Külaline]

Asusin endale samuti soojustagastusega ventilatsiooni teemat selgeks tegema, objektiks 12 korteriga maja (kahekordne, enamik kortereid 44 m2, osad ühe- osad kolmetoalised). Variante olla 2: inventeri laadsed seadmed igasse ruumi või Fresh klappidest külm õhk sisse ning väljatõmbeõhk soojuspumba abil keskküttesüsteemile lisaks tagastada.

Lugedes ja ise teemat edasi mõeldes tekkis küsimus: kas ei saaks kasutada väiksematele majadele mõeldud rootorsoojusvaheteid, kokku näiteks kuus tükki, üks kahe teineteise peal asuva korteri jaoks. Paigaldada katuse alla. Hoones on vent lõõrid maja teljel olevates püstakutes ning WC-des. Väljatõmme teha WC-dest ja köökidest, värske ja soojendatud õhk sisse magamistuppa avanevatest lõõridest. Õhu ringlus kahetoalise korteri puhul: magamistuba -> elutuba -> koridor -> köök ja WC.

Vabandan ette, kui mõte väga puusse läks

[peakikerdu]

Tere,

kui soov sobivat ventilatsiooni lahendust leida siis kirjutage projekteerimised@gmail.com ehk leiame mingi lahenduse.

Asusin endale samuti soojustagastusega ventilatsiooni teemat selgeks tegema, objektiks 12 korteriga maja (kahekordne, enamik kortereid 44 m2, osad ühe- osad kolmetoalised). Variante olla 2: inventeri laadsed seadmed igasse ruumi või Fresh klappidest külm õhk sisse ning väljatõmbeõhk soojuspumba abil keskküttesüsteemile lisaks tagastada.

Lugedes ja ise teemat edasi mõeldes tekkis küsimus: kas ei saaks kasutada väiksematele majadele mõeldud rootorsoojusvaheteid, kokku näiteks kuus tükki, üks kahe teineteise peal asuva korteri jaoks. Paigaldada katuse alla. Hoones on vent lõõrid maja teljel olevates püstakutes ning WC-des. Väljatõmme teha WC-dest ja köökidest, värske ja soojendatud õhk sisse magamistuppa avanevatest lõõridest. Õhu ringlus kahetoalise korteri puhul: magamistuba -> elutuba -> koridor -> köök ja WC.

Vabandan ette, kui mõte väga puusse läks

[savent]

Soojustagastusega seadmeid leiab ka SIIT
Seinale paigaldatavad soojustagastusega Aerolife ja Aerovital
Pisut põhjalikumat ehitustööd nõudev soojustagastusega Aeromat VT WRG

Edu planeerimisel!

[rokikas]

Vabandan ette, kui mõte väga puusse läks

Mõte kõlas täitsa mõistlikult.

[Külaline]

Vabandan ette, kui mõte väga puusse läks

Mõte kõlas täitsa mõistlikult.

Oma plaanides esimese suurema möödapanekuna avastasin selle, et seadmed on mõeldud siseruumidesse paigutamiseks - või on ka selliseid mudeleid, mida saaks katuse alla välistemperatuuri kätte paigaldatavaid?

[Külaline]

Oma plaanides esimese suurema möödapanekuna avastasin selle, et seadmed on mõeldud siseruumidesse paigutamiseks - või on ka selliseid mudeleid, mida saaks katuse alla välistemperatuuri kätte paigaldatavaid?

EDIT: sellised seadmed leitud, nt Spirit UNI. Nuputame edasi.

[Rostfrei]

lappasin vanemaid postitusi..

.....
.....- saan kapi pealt pulti vaadates ülevaate temperatuuridest enne ja peale soojusvahetit, ehk näen, palju toast tuleb ja palju õue läheb, näen palju õuset tuleb ning kui palju rootor suudab seda üles soendada, saan valida temperatuure, kiiruse NING! kasutan taimerit (kokku vist 5 erinevat seadet), ehk tööpäeviti kella 08:00 - 17:00 läheb seade tööle min. kiirusel.

mis on siis olnud uhkemad temperatuuride vahed talvel külmaga...

ja milline oli tootlikkus (õhu vooluhulk) samal ajal..?

Hetkel, ilma el.kalorifeerita:
Õuest + 6 C -> tuppa +19 C
Toast +20 C -> õue + 9 C
Kasutegur 79% (puldi järgi), II kiirus.
Andurid on Pt100 (arvatavasti) ning ei ole päris täpsed, sest et toa temp. on kindlasti kõrgem, samas puudub toas võrdlev termomeeter. Õue oma ka - peaks pigem +3 C olema, mitte + 6C.

Toast õue minev õhk jahtub puldi andmete põhjal 11 kraadi ja soojendab õuest tuppa tulevat õhku 13 kraadi. Mina saan soojustagastusteguriks 13/11 = 118%

Või on õhuhulgad erinevad ja õue puhutakse rohkem kui tuppa tuleb - st hommikuks on majas vaakum?

Ma räägin, et vendimeestel on arusaamine energiast kuidagi teistsugune.
(nagu ka eelmises teemas viewtopic.php?f=10&t=13457&start=100)


Sry Oravaonu - läks jälle sinu küsimusest mööda, aga kui energia jäävuse seadus paika ei pea, siis jääb üle agregaati valida vaid hinna või välise ilu järgi...

Aga äkki siis juba tsiteeriks kõike ning ka seda, et kusagile vaevusin kirjutama, millised andurid temperatuuri mõõdavad...
Ning äkki leiad ka läbi raskuste selle koha, kus on räägitud lisa kalorifeerist...

[Zbe]

Tere
Ei ole olemas ühtset ja head lahendust mis sobib kõigile .
Kõik oleneb väga paljudest aspektidest ,eramajade puhul kindlasti kui palju on seal ümruskonnas puuküttega maju millest tulenev suits ei ole mitte hea kui see teile tuppa tuleb samuti millise koha peal on õhuvõtt kas on lähedal suuri puid . olete te suure sõidutee lähedal või on teil kõrval mingi tootmine konkreetselt filtri klassi valikul on sellel väga oluline.
Mis puudutab kottfiltrit või paneel filtrit siis ühte sama mõõtu raamile saab tellida erineva kottiarvu ja pikkusega filtreid mille pndala võib olla vöga erinev (kui filter silme ees lihtne tema pindala kokku arvutada ) .Erinevatel seadmetel on ka erinev õhuhulk seega ka erinev energiakulu .Õhufiltril loetakse 1 PA 1 eur aastas energiakuluks (rusikareegel )
20 30 eur aastas on suurusjärk mida tarbib vannitoa völjatõmbe väike vendikas kui see töötaks 24 7 –
Lisaks mootorite energiale on ka seadmes mingi kütekeha samuti Peaks see ka olenema vnt torude pikkusest ja kas seda on 1 m või 200 m ei saa olla üks kulu ö
Filtrikangas on reeglina G3 või G4 seda mina soovitaks aastas 3 või 4 korda vahetada
G4 on väljaviske filter tema võttab kinn ainulti suured osakesed , Kindlasti soovitan seadme tootja käest uurida mis filtrite algtakkistus ja lõpp takkistus see on selle filtri eluiga . Mida suurem see on seda pikkem on eluiga . Ja usun et seadme müüja oskab ka tgavara komplekti hinna öelda
Võibolla kui siis silma järgi hinnata selle järgi kui filter väljaspoolt on puhas on teil hea filtiklass ja see filter võib veel tööd teha aga kui on nii seest kui väljast must on vaja ruttu filtrit vahetada .
Mina usaldaks seadme passi ja sealseid juhiseid -
Kes tahab filtrite töö põmõttete kohta rohkem teada leiab siit http://www.camfil.ee/content/filtertehnoloogia

Soojusvaheti sooja tgastatavust mõõdetakse mitu protseni ta annab sooja tagasi .
Seda ei saa mõõta sisse tuleva õhu soojuse järgi .
Saab aga nii et kui ruumist välja läheb 20 kraadi ja õues välaviske toru juures on 10 kraadi on järelikult tagastus 50%-
Sissepuhkel on ka alati mingi kütttekeha mis soojendab seda osa mida ei suuda soojusvaheti tagastada..
Soojustagastuse protsente arvestatakse mingi standardi järgi ja kuskil laboris .
See on mingte kindlate reeglite järgi (sise temp välis temp õhukiirus jne ) See ongi erivev erinevate tingimuste juures. Kui ühes ventileeritavas alal on kümme inimest kes küttavad sauna ja teevad pliidil süüa on ju ruumis toodetav sooja kogus suurem .mis läheb välja js prtsentuaalne kogus mis tuleb sisse ka suurem aga õhuhulk ikka sama Ühesõnaga palju faktoreid .
Mina olen aru saanud et natu võimsam seade madalalamal kiirusel tavaliselt ökonoomsem .
Paneelmajast I fress klapp ja vannitoa ja köögi väljatõmme .
See lahendus , Fress klappid lasevad niipalju välis õhku tuppa kui ventilaator kõõgist või vannitoast välja viskab ehk olemas mingi õhuvahetus .
Inventer tüüpi lahendus ajab ruumis õhku ringi . Ehk siis on ainult kütte või jahutus seade .’’ Ei vii niiskust välja ega too ka hapniku sisse jne..
Parem oleks mõlemad lahendused koos .
Aga veel parem oleks panna mingi vent seade see muidu eeldaks ruumi torude jaoks aga see tagaks mingi kindla puhastatud õhu koguse igasse korterisse . ( see jääe muidugi ei kütta ega ka jahuta )
Konsultterida mõne projekteerijaga see ei tohiks kallis ka olla .
Alati mõistlik kuulata enne otsustamist paari eri arvamust ja siis ise otsustada .

[trebla]

............

Aga äkki siis juba tsiteeriks kõike ning ka seda, et kusagile vaevusin kirjutama, millised andurid temperatuuri mõõdavad...
Ning äkki leiad ka läbi raskuste selle koha, kus on räägitud lisa kalorifeerist...

Hetkel ma kommenteerisin seda kohta kus oli mainitud nii kalorifeeri kui andureid:

Hetkel, ilma el.kalorifeerita:
Õuest + 6 C -> tuppa +19 C
Toast +20 C -> õue + 9 C
Kasutegur 79% (puldi järgi), II kiirus.
Andurid on Pt100 (arvatavasti) ning ei ole päris täpsed, sest et toa temp. on kindlasti kõrgem, samas puudub toas võrdlev termomeeter. Õue oma ka - peaks pigem +3 C olema, mitte + 6C.

Kui aparaadi kasutegur on 79 % aga tablool oleva info põhjal peaks olema 118% siis näidu viga on
(118-79)/79 = 49% ehk mis kasu on näitudest mis annavad poole võrra erineva tulemuse?

Või räägitakse ikkagi sujuvalt paralleelselt mingitest muudest energiatest?

Soojusvaheti sooja tgastatavust mõõdetakse mitu protseni ta annab sooja tagasi .
Seda ei saa mõõta sisse tuleva õhu soojuse järgi .
Saab aga nii et kui ruumist välja läheb 20 kraadi ja õues välaviske toru juures on 10 kraadi on järelikult tagastus 50%-

Andke andeks - see ei ole energiatagastus tavamõistes. Toas +20. õues -20 õue puhutakse null kraadi ja ongi tagastus 100% ?
Kui agregaatide parameetreid sellise metoodikaga väljendatakse, siis ei tohiks kasutada üldlevinud mõistet 'kasutegur' vaid tuleks sellele anda mingi muu nimi, et inimesi mitte eksitada. Sellepärast ma räägingi, et energiast saavad vendimehed kuidagi teisiti aru.

Päikesepaneelide võimsuse ühikuks näiteks pole mitte vatt (W) vaid - võimsus testkiirgusel (Wp) - tegelikes tingimustes saab tunduvalt vähem vatte kätte .. Erinev termin ja erinev ühik aitavad segadust vältida..
Tavaloba juures lähevad sassi ikkagi.

Selle soojustagastuse juures aga pole märganud, et sellisele erinevusele tähelepanu juhitaks..

Vabandust, aga siin ventilatsiooniteemas esindan ma tavainimest kes saab kasutatatvatest terminitest aru tavainimese seisukohast ja huvidest lähtuvalt.

Soojustagastusprotsendi all eeldaks õuepuhutava õhu poolt sissepuhutavale õhule üleantava soojushulga suhet õuest võetava õhu toatemperatuurini soojendamiseks vajalikku soojushulka.

[rokikas]

Inventer tüüpi lahendus ajab ruumis õhku ringi . Ehk siis on ainult kütte või jahutus seade .’’ Ei vii niiskust välja ega too ka hapniku sisse jne..

Möh Millest sa räägid.
Üldiselt oled pika jutu kirjutanud sellest millest sa suurt ei taipa. Aga noh eks üritamine samuti midagi väärt.

Või on õhuhulgad erinevad ja õue puhutakse rohkem kui tuppa tuleb - st hommikuks on majas vaakum?

Siit sealt võib lugeda jah et kogused ei ole võrdsed. Pigem vist seadistatakse seadmed tiba alarõhku majas tekitama kui täpselt võrdseks sissepuhkega. Mitte vaakum ei teki vaid lisaõhk tuleb ustest/akendest/pragudest jne.

[Külaline]

Soojustagastusprotsendi all eeldaks õuepuhutava õhu poolt sissepuhutavale õhule üleantava soojushulga suhet õuest võetava õhu toatemperatuurini soojendamiseks vajalikku soojushulka.

Nii ei saa, sest välistemperatuur on muutumises ja sellega koos vajalik soojushulk.
Kaks muutujat- välistemperatuur ja temperatuur soojusvahetuse tagajärjel.
Loogika ütleb, et mida madalam välistemperatuur (suurem temp. vahe), seda suurem soojusvahetis ülekantav energiahulk (suurem soojusvaheti võimsus). Küll ei tähenda see kõrgemat siseneva õhu temperatuuri. Kasuteguri mõiste rakendamine on siin üldse keeruline. Mis on 100%? Millisele temperatuurile tuleks heitõhk jahutada, et saaks öelda- tagastus 100 protsenti? Konstantsetel temperatuuridel on Sul õigus.
Imelik.

[Külaline]

Pigem sobiks kasutada sisend - ja väljundenergia võrdlust ?.
Imelik.

[rokikas]

Mis on 100%? Millisele temperatuurile tuleks heitõhk jahutada, et saaks öelda- tagastus 100 protsenti?

Toast väljatõmbesse + 20 C. Õuest sissepuhkesse - 20 C. Tuppa sissepuhkest + 20 C. Õhukogused mõlemal suunal võrdsed. Seda ilma lisakütet kasutamata.
Midagi sellist peaks vist olema soojusvaheti 100% kasutegur. Praktikas ilmselt siiski võimatu.
Aga ehk vendispetsid parandavad kui eksin.

[Imelik]

Et jahutada heitõhk -20C -ni? Ma püüdsin oma arust öelda, et see nii ei toimi. Rääkimata veel rõhkudest, niiskussisaldusest jne.

[Rostfrei]

Lõppkokkuvõtets juba suht pointless teema Mina olen oma seadmega rahul, lisa kalorifeeriga energia kulu 150 kW/h talvel kuus, ainult rootoriga 50 kW/h kuus, 160 m2 värske õhk. Mind ausalt see kasuteguri peeneks ajamine ei morjenda.
Ok, pange kilovattidele loogeline joon ette (muidu ei jõua jälle vingu lugeda - kust te selle aja üldse vingumiseks leiate?), ei mõõda sekundi ja vati täpsusega
Aga kui hing ei anna rahu, eks tehke selgeks, kuidas kasuteguri arvutamine käib http://www.heru.se/

[Külaline]

Millist süsteemi valida..... ja kas oleks keegi Tartu kandis?

Mina olen oma seadmega rahul, lisa kalorifeeriga energia kulu 150 kW/h talvel kuus, ainult rootoriga 50 kW/h kuus

Üldse ei "vingu" ja sarnased pragmaatilised (not pointless) vestlused ei ärata üldse tähelepanu.
Antud teema kohta mul midagi lisada kahjuks/õnneks pole. Milleski süüdi?
Imelik.

[siimsusi]

Toast väljatõmbesse + 20 C. Õuest sissepuhkesse - 20 C. Tuppa sissepuhkest + 20 C. Õhukogused mõlemal suunal võrdsed. Seda ilma lisakütet kasutamata.

Ehk siis tavainimese mõttes võiks 100% soojustagastus olla selline, kus õue väljuv ja õust võetav õhk on samade õhukoguste (ja niiskuste) juures võrdse temperatuuriga. Sama käib ka tuppa puhutava ja toast võetava õhu kohta.
Ehk siis õhk vahetub, aga energia jääb kõik hoonesse.

[rokikas]

Ehk siis õhk vahetub, aga energia jääb kõik hoonesse.

See see ideaal oleks jah. Kahjuks praktikas vist võimatu (puht mehaanilisi soojusvaheteid silmas pidades ja soojuspumpi jne. tehnoloogiaid kõrvale jättes.). Seda kasuteguri protsenti vist siis arvestataksegi selle ideaaliga võrreldes.

[Rostfrei]

Ma ei viitsi otsida seda loogikat, kuidas hakatakse määrama kodumasinate energia klasse järgmisest aastast, aga nagu tänapäeval, A+++ klass jne, see kaob. Tekib asemele mingi võrdlus mingi seadmega. Ehk just, hakatakse võrdlema.

[Zbe]

Inventer tüüpi lahendus ajab ruumis õhku ringi . Ehk siis on ainult kütte või jahutus seade .’’ Ei vii niiskust välja ega too ka hapniku sisse jne..

Möh Millest sa räägid.
Üldiselt oled pika jutu kirjutanud sellest millest sa suurt ei taipa. Aga noh eks üritamine samuti midagi väärt.

Või on õhuhulgad erinevad ja õue puhutakse rohkem kui tuppa tuleb - st hommikuks on majas vaakum?

Siit sealt võib lugeda jah et kogused ei ole võrdsed. Pigem vist seadistatakse seadmed tiba alarõhku majas tekitama kui täpselt võrdseks sissepuhkega. Mitte vaakum ei teki vaid lisaõhk tuleb ustest/akendest/pragudest jne.

Eelmistes postitustes võrreldi mida teha kas soojuspump Fress klapp või vent seade ?
Nendel kolmel lahendusel on täiesti erinev mõju sisekliimale . Kes tavalisselt esimese korraga matusu ei jaga sellele teist korda .

Ventilatsiooni seade puhub õuest õhku sisse ja välja ja mingi osa väljaminevast soojusest kasutatakse ka öra sissepuhutava õhu soojendamisel .(vahetab kindla kohuse õhku öüpäevas )
Fress klappi töö aga oleneb suuresti mida tehakse ruumides kui on näiteks kamin mida tihti köetakse võtab ahi kogu õhu fress klapist ja kui tehakse süüa köögiväljatõmme imeb värske õhu väljast sisse .
Kulu poolest hästi ökonoomne kuid sobivus oleneb väga paljudest aspetidest .
Soojuspump aga ei too õhku sisse ega viska välja tema ainult kütmiseks või inventer tüüpi pumba puhul ka jahutus võimalus . Soojuspump on kütte viis mitte aga ventilatsiooni seade .
Peaks olema lihtne .
Minu poolt 100 % soovitus kui valite ventilatsiooni seadet vaadake et filtri klass oleks võimalikult kõrge ja et filter ei oleks väga väikse pindalaga .

[Veikko]

Kas keegi kokku puutunud ventilatsioonitorustikuga mis sobiks valmis eramusse lakke ja jääb nähtavale(puudub pööning).

[Külaline]

Kuna aknad on enamus ajast suvel lahti ja õhk vahetub väga kiiresti, siis tundus vendi sees hoidmine täitse kasutu. Nii on juba teist suve vent umbes neli kuud täitsa väljas. Linnast väljas elades ei ole ei müra, ega tolmu ohtu. Kokkuhoid pole muidugi suur aga aastate peale väike abi ikka.

[Oravaonu]

Vent seade nüüd paigas ( Vallox 110SE) ja küsimus, kust saab sellele agregaadile soodsamalt filtreid ? Originaalfiltrite komplekt maksab 33€ +KM ( üks F7 ja kaks G4) uurisin ka Saaremaalt Nordic- Filtersist ja sealt tuli veel kallim... Oskab keegi soovitada, kust võiks veel küsida vaadata.....

[trebla]

otsi parem kuskilt jupp filtrikangast ja lõika ise...
Tolle pappfiltri viskasin ühe vendimehe soovitusel kohe minema... õietolmu allergikuid meil peres pole.


Ma küsiks pigem seda, kas toda soojusvahetit võib nõudepesumasinas pesta?