Ventilatsioon majale

[Eestikinnisvara]

feb-is naerdi mind fressklappide jutuga välja, soovitati maja mitte juustuks puuride, vaid akendel tihendid ära võtta..

sellist jama on raske kommenteerida

[tiit001]

sellist juttu tln-a forelli tn-l mulle räägiti..

kuigi jah se fressika värk ikka tundub mulle ka nats selline hädavarjant .etem ikka vist se ühest kohast värske õhuvõtt ja siis suunadselle sinna kuhu vaja.. muidugi võin ka eksida(tegelt pole eriti selle ventilatsiooni värgiga üldse kursis)
kuna enda pooleli oleval majal ka vaja venti ,otsin isikut kes seletaks asja lahti ja aitaks süsteemi toimima panna.

[mel777]

olen 2a jooksul tähele pannud, et need Forelli tn FEB-i müüjad on lihtsalt ennasttäis jobud - kui lihtinimene läheb midagi küsima, siis vaadatakse sind nagu lolli, vastused on ülbed ja sarkastilised.
Kõige parem teenindus ja kompetents on FEBis, mis asub Tallinnas Paldiski maanteel - BRC vastas. Asjalikud müügimehed ja hea kiire teenindus.

[Pildistaja]

Sõltub muidugi konkreetsest majast, kuid laias laastus kulub normidejärgse õhuvahetuse tagamisel õhu ülessoojendamiseks ligi 50% kogu hoone kütteenergiast. Ventilatsiooniagregaadi kasutamine võimaldab sellest 50-80% hoonesse tagasi suunata. Nii et tõsisemal juhul räägime me ventilatsioonisüsteemi abil hoone küttekulu vähendamisest isegi 40%. Keskmise eramu aastane energiakulu suurusjärk on täna Eestis ~30 MWh. Sõltuvalt kasutatavast küttelahendusest kulub sellele raha 15-30 000 kr aastas. Ventilatsiooniagregaadi abil kokkuhoitav raha võib seega aastas ulatuda ka üle 10 000. Kõik sõltub muidugi konkreetsest hoonest. Huvi äratamiseks opereerisin siin üpris optimistlike (kuid kindlasti mitte ebareaalsete) numbritega.
Nagu eelpool juba korduvalt on märgitud, algab hea lahendus läbimõeldud tervikust. Maja koosneb näiliselt erinevatest osadest, nagu seinad ja katus ja põrand ja küttesüsteem ja veevärk jne. Päris sageli olen kohanud ehitajaid, kes niimoodi etappidena ka majale lähenevad. Teeme seinad valmis, siis vaatab, mis saab küttesüsteemist. Kütta panin paika, tore, nüüd on aega hakata mõtlema, kuidas õhuvahetus organiseerida...
Kvaliteetne ja optimaalne lahendus algab plaanimisest. Enne kui kopp maase lüüa peaks kõik paberil (tänasel päeval küll enamasti arvutiekraanil) koos võimalike alternatiivide kaalumisega läbi mängitud olema, nii et näiteks piirete soojuspidavus ja küttesüsteem ja ventilatsioonisüsteem on kavandatud koos töötama. Nii saab optimeerida nii ehitusele, kui hilisemale ekspluatatsioonile kulutatava. Läbimõeldud tehniline lahendus on ju ka näituseks passiivmaja võtmesõna.

[külaline54]

Huvitav, et teil siin maakütte müüjad freshid välja naeravad. Meil on maaküte ning vent pakuti ka neilt, koos projektiga ja puha ning justnimelt freshide peal. muud varianti üldse ei pakutudki. Tegemist siis IVT-ga.

[Rostfrei]

IVT on jah fresh austaja, ehitusmessil Tartus nendega juttu ajades sama teema. Agregaat pidi tolmu sisse puhuma, fresh mitte (nagu agregaadil ei oleks tolmu filtreid ) jne.

[Kogemus]

Ei ole guru aga see eest on 4 aastat kogemust freshidega elamus (90 m2, kaks korrust, avatud trepihall).
I korrusel köök+2 tuba+ WC, koridor ja II korrusel dušširuum+2 tuba+avatud hall). Hoones on ahiküte.
Projektijärgne ventilatsioon läbi akendes olevate freshide ja katusel ventilaator Tfer 160, 6-astmeline regulaator (hoian 3-4 peal).

Esimeses etapis jõudsin valmis ainult vanale majale (1959) II korruse väljaehituse, I korrusel oli kohatine kerge iluravi, soojustada ja aknaid I korrust ei jõudnud vahetada. Nüüd planeerin juurdeehitust ca 40 m2.

Siit ka mõte minna ikkagi üle agregaadiga seadmele. Miks?

1. Freshidega süsteem aitas oluliselt hoone õhuvahetust (hea et sellegi panin ) aga teine korrus on umbne . Seda on kohe tunda, kui liikuda II korrusele. Õhu kvaliteet on teine. Ma ei saa vahest magada- tunnen õhupuudust. Seda on öelnud ka teised.
Muidugi siin võib olla osaliseks mõjutajaks, et kogu I- korruse soe õhk tuleb avatud trepihallist II korrusele.

2. Külm õhk tuleb II korruse freshidest (Biobe) põrandale. Ehitaja suutis need paigaldada akna alaserva (pidi minema ülesse serva) aga see vist ei oleks oluliselt mõjutanud.
Akende klaaspaketi alaserv on teatud juhtudel niiske? (kehvad aknad, palju õhuniiskust -samas vent. töötab korralikult?)

3. Akende fresh on tegelikult puuritud ava aknaraamis, millel on ees putukavõrk ja heli tuleb sealt hästi läbi.
Elan rahva liikumisele akende taga tänaval elavalt kaasa. Muide 1959 aastal valmistatud 2-raamilisteI I-korruse akendel seda probleemi ei ole? Kuid oletan, et ka üheraamiline klaaspaketiga aken on heli jaoks ikkagi lahja (olen kogenud). Planeerin panna tulevikus alla korrusele 2-raamilised aknad.

Ei oska kommenteerida õhutusklappe, kus on filtrid (heli, tolm)? TN on need pisut paremad.
Kui raha või agregaadi jaoks ruumi ei ole, siis paneksin need akende kohale.
Aga teemad: soojuse kulu, süsteemi tasakaalustatus, külm õhu sissepuhe - jääksid.

4. Sooja läheb üsna palju kaduma ja see on tuntav. Lisaks on II korrusel oluliselt palavam.
Sundventilatsiooniga annaks proportsioone parandada. Soojuse rahaline mõõde.
Loomulikult ei tasuks sinna juhtida köögikubu, WC ja tõenäoliselt köögi vent (olen ka kuulnud vastupidist).
Rootorsoojusvahetid(suurem kasutegur) ei ole päris õhutihedada, plaadi korral seda probleemi ei ole.
Praktiline kogemus oli mul omal I korruse WC-ga, kus poti õhutus oli juba vanast ajast korstna lõõri ja suutsis teatud ilmaga (suvel) visata haisu uude II korruse halli (sama lõõr)- ehitasin ümber, vaatamata võimsale ventilaatorile, mis ei peaks seda lubama

5.II- korruse ühes toas(13 m2) on väljatõmme aga teises(9 m2) ei ole väljatõmmet s.t. vent. peaks toimima ukse alt ja halli väljatõmbest.
Aga tegelikult ei toimi ja seda öösel, jäta uks ööseks lahti.
Vaatamata, et ukse all on 15mm ava (lävepakke ei ole)
Vahepeal oli juba plaan et ühendan 50 mm toruga pööningul ka selle toa väljatõmbega ära.
Seega teatud väljatõmme igasse magamisruumi, kui soov on vahest ust sulgeda - minu soovitus.
Kuigi oluline on, et hoonest väljatõmme oleks niisketest ruumidest (WC, köök, dušširuum, panipaikadest-alarõhk) - et sealt ei pressiks haisu, niiksust, tolmu tubadesse. Seega vajalik on vendi. projekt (ruumide väljatõmbed, sisspuhked, seadmed, torude läbimõõdud - täpselt paika panna oskab ka vilunud ehitusmees), mis ei ole kallis võrreldes hoone ehitusega.

Tomm

[kalkulaator]

Tegelikult kulub õhuvahetuse soojendamise peale korteris 20-30% kütteenergiast. Muu soe läheb seinte, akende lae jms. peale.
Kui kaaluda freshklapi või soojustagasti vahel, tuleb nende kulukuse vahe ekspluatatsioonis ca. 18% küttekuludes (eeldades seadme kasuteguuriks 60%). Ehk siis 750m3 gaasi kohta aastas 800kr hinnavahet. Soojustagasti maksab ca 14K + topelttorustik ja plafoonid. Kokku ca 25K ja tasuvusaeg 30 aastat. Mitu seadet selle aja jooksul tuleb välja vahetada?

Niiet siiski max 20% on võimalik plaatsoojusvahetiga küttekulus võita, mitte 40%.

Sõltub muidugi konkreetsest majast, kuid laias laastus kulub normidejärgse õhuvahetuse tagamisel õhu ülessoojendamiseks ligi 50% kogu hoone kütteenergiast. Ventilatsiooniagregaadi kasutamine võimaldab sellest 50-80% hoonesse tagasi suunata. Nii et tõsisemal juhul räägime me ventilatsioonisüsteemi abil hoone küttekulu vähendamisest isegi 40%.

[kalkulaator]

[Kylaline kylast]

Kas arvestasid sisse ka ventagregaadi voolutarbe ja filtri vahetuse? Filter pole kuuldavasti odav asi.
Kui filter maksab ca. 500 (arvatavasti kallim) siis 30 aasta peale kulu 15000.
Kokkuvõttes rahaliselt mõttetu tõmblemine.

Tegelikult kulub õhuvahetuse soojendamise peale korteris 20-30% kütteenergiast. Muu soe läheb seinte, akende lae jms. peale.
Kui kaaluda freshklapi või soojustagasti vahel, tuleb nende kulukuse vahe ekspluatatsioonis ca. 18% küttekuludes (eeldades seadme kasuteguuriks 60%). Ehk siis 750m3 gaasi kohta aastas 800kr hinnavahet. Soojustagasti maksab ca 14K + topelttorustik ja plafoonid. Kokku ca 25K ja tasuvusaeg 30 aastat. Mitu seadet selle aja jooksul tuleb välja vahetada?

Niiet siiski max 20% on võimalik plaatsoojusvahetiga küttekulus võita, mitte 40%.

Sõltub muidugi konkreetsest majast, kuid laias laastus kulub normidejärgse õhuvahetuse tagamisel õhu ülessoojendamiseks ligi 50% kogu hoone kütteenergiast. Ventilatsiooniagregaadi kasutamine võimaldab sellest 50-80% hoonesse tagasi suunata. Nii et tõsisemal juhul räägime me ventilatsioonisüsteemi abil hoone küttekulu vähendamisest isegi 40%.

[i]

Kas te selle peale olete mõelnud, et fresh klapp on tegelikult auke täis maja. Mõne mehe ebatihedalt ehitatud puitkarkassmaja ongi üks suur fresh klapp. Loogiline oleks maja ikka 100 prossa õhukindel teha, freshid on ju selle loogika vastand. Aru ma ei saa sellest, kui ostetakse suure investeeringu eest maakütteseade ja pannakse freshid. tehakse suur algkulutus, et küttekulusid kokku hoida ja siis võetakse otse külm õhk tuppa. Tehke proovi, keerates sissepuhkeplafoonilt kate eest ära ja seiske näoga vahetult vastu õhujuga ja nüüd sama ilma katteta freshi ees. Ühel juhul pluss 20 , teisel juhul miinus 5. See freshklapp on passiivmaja kiviaeg.

[Kylaline kylast]

See jutt on omamoodi õige, aga kogu lugu taandub ikkagi sundventilatsiooni seadmetesse, nende hooldamise ja seadme tarbitava lisaenergia juures tehtud suure alginvesteerinugu tasuvuse juurde.
Kõhutunne ytleb, et kolmekymne aasta lõikes rahaliselt erilist vahet pole, kas paned eramusse värskeõhuklapid koos väljatõmbega või keeruka sundventilatsiooni.
Sundventilatsioon on sobilik suurematesse eramutesse (250m2 + ) või tootmis-yhiskondlikesse hoonetesse.

Kas te selle peale olete mõelnud, et fresh klapp on tegelikult auke täis maja. Mõne mehe ebatihedalt ehitatud puitkarkassmaja ongi üks suur fresh klapp. Loogiline oleks maja ikka 100 prossa õhukindel teha, freshid on ju selle loogika vastand. Aru ma ei saa sellest, kui ostetakse suure investeeringu eest maakütteseade ja pannakse freshid. tehakse suur algkulutus, et küttekulusid kokku hoida ja siis võetakse otse külm õhk tuppa. Tehke proovi, keerates sissepuhkeplafoonilt kate eest ära ja seiske näoga vahetult vastu õhujuga ja nüüd sama ilma katteta freshi ees. Ühel juhul pluss 20 , teisel juhul miinus 5. See freshklapp on passiivmaja kiviaeg.

[Pedaal]

miks te taandate kogu asja tasuvuse peale ? - kas üldse tasub eleda sureme ju nii kui nii. ela kord ja ela hästi.
kui inimene tunneb õhu liikumist toas ehk külma mis tuleb läbi "juustuaugu" ei kompenseeri see tasuvus ohtu tervisele !
on ka muid tegureid.

[tiit001]

a miks vastupidi ei tehta, et igasse tuppa veaks laepealt torud ja puhuks otse õuest värsket õhku sisse ja niisketes ruumider on klapp, millest vana õhk välja läheb?

[ponkskar]

Aru ma ei saa sellest, kui ostetakse suure investeeringu eest maakütteseade ja pannakse freshid. tehakse suur algkulutus, et küttekulusid kokku hoida ja siis võetakse otse külm õhk tuppa.

Ise teemat ei jaga, aga ma olen aru saanud, et väljatõmbe ja SP vendi puhul mõelma puhul tagastatakse toast väljatõmmatav sooja õhu energia, aga ainult erinevatesse "kohtadesse". SP puhul puhutakse tuppa soe õhk, mis siis jahutab toas olevat õhku vähem ja väljatõmbe vendi puhul tagastatakse toast väljatõmmatud soe õhk küttesüsteemi.

[i]

tunnistan, et kirjutasin oma arvamuse natuke emotsioonide pealt, et tõepoolest mõlemal juhul väljaviskeõhust soojusenergia tagastatakse. lihtsalt raske mõista, et kasutades nii eesrindliku energia saamis viisi nagu maaküte, samas ventlahendus on poolik e. säästulahendus. soojusvaheti annab juurde elukvaliteedile ja palju. sellepärast ju inimesed valivad ka maakütte, et mitte halupuudega mässata, isegi kui omal puud metsas. maaküttele ka võrreldes tahkekütuse katlasüsteemiga investeering mingi 100 kilo suurem, läbi laenuraha võimalik, et 150-200 kilo suurem aga ikkagi on mugavusenõue nii suur, et tehakse see kulutus aga näed edasi on soov freshidega minna. ma arvan, et inimesed ei tea, millest ilma jäävad, kui lasevad maaküttemeestel agregaadi koos freshidega endale kiirelt maha müüa. samas ei taha ma kedagi solvata - igalühel oma rahakott. soojusvahetiga raha kokku hoida nimetamisväärselt ei tasu loota.

[Külaline]

Veel võiks märkida, et meil enim kasutatavad freshid on seinas ka olulised külmasillad. Üks asi on paigaldus, teine nende klappide endi ehitus. Ehituselt on nad külmad, ka suletud olekus.

taastaja

[tiit001]

ei tule se maaküte midagi tahkeküttest oluliselt kallim, mõtlen tahkekütte puhul ikka korralikku keskkütte süsteemi koos katlamaja, korstna ja puudehoidmis ruumiga jne. kiviahju keset maja jah vist saad odavamalt..

[kalkulaator]

Mulle tundub, et soojusvahetite müüjatel ei lähe hästi ja on vaja muud ventsüsteemid maha teha.

Soojusvahetiga sissepuhke-väljatõmbesüsteemil lisandub ehituskuludele tõesti filtrivahetus, tegelikult isegi 2x aastas. Lisaks tuleb torustik ehitada nii, et kõik osad oleks puhastamiseks ligi pääsetavad. Vastasel juhul koguneb tolm ja õhk kaotab kvaliteedi.

Õhuklappidel pole häda midagi. Korralik klapp on aknaga samas mürapidavusjärgus. Ka on korralikul klapil pestav filter.
Õigesti paigaldatud klapi ja õigesti reguleeritud väljatõmbe korral ei ole mingisugust külma õhu liikumist tunda.
(see - "puhub külma" on loll jutt)
Külmasild on tõepoolest, kuid kuna klapi kaudu tuleb niikuinii külm õhk sisse, pole seda võimalik vältida. Õigesti paigaldatud/soojustatud klapp ei muutu konstruktsioonile külmasillaks. Katuseakendel eon näiteks juba sisse ehitatud õhukanalid, mis samamoodi on ju põhimõtteliselt külmasillad.

Selge on, et kusagilt peab värske õhk tuppa pääsema. Selleks on 2 varianti:

1. Soojusvaheti, mille ehitusmaksumus ja hoole on kallis ning eeliseks 20% küttekulude säästu (investeering, mis hakkab tagasi tooma 30 aastaga)
2. Õhuklapid + sundväljatõmme, mida on odavam ja lihtsam paigaldada/hooldada, kuid küttearved tulevad suuremad. (maksad järk-järgult)

Loogika on sama, kui osta maja kas laenuga või elada üürikorteris. Kuna hinnavahe ca 800kr aastas 20-30 aasta jooksul, siis see ei pane küll veel soojusvahetit (mis on selle ajaga juba vanaraud) ostma.

Tasuvusaeg on soojusvahetil kümneid aastaid. Õhu kvaliteedis vahet pole (eeldusel, et kütte ja väljatõmbega ei hakata koonerdama).
Võrdlus viletsalt ehitatud/auke täis majaga on kohatu, sest klappide puhul on tegu teadlikult ja õigesti tehtud avadega. On oluline vahe, kas õhk tuleb sisse õigest kohast või nagu viletsal ehitajal juhtus.
Tegelikult õhuklappe poleks vaja, kui akendel osaliselt tihendid ära jätta. Sellega aga tuleb sisse tolm ning tõenäoliselt suureneb ka müra. Ka on reguleerimine keerulisem.

Loomulikult kui ehitatakse uut elamist ja sinna on võimalik mõistlik torustik teha, tasub soojusvaheti ära, sest eramaja ehituse maksumuses moodustab see väikese osa. Või kui soovitakse passiivmaja (mille ehitusmaksumus meie kliimas viib mõtted jällegi tasuvusajale)
Korteri renoveerimisel aga on mõistlikum kasutada klappe.

[Pedaal]

soojusvaheti ?

räägime asjadest nende õigete nimedega - soojusvaheti on ventilatsiooniagregaadi üks osa - lisaks leiab sealt
ventilaatoreid, õhuklappe, küttekalorifeere, jahutuskalorifeere, niisutust ja kuivatust jne. jne. (loomulikult mitte igas seadmes neid kõiki)
soojusvahetid on tavaliselt kas: pöörlev - rootor, plaat ehk kuubik või vedelik-vedelik enamasti siis vesi-glükoolilahusega

ja kui võrrelda siis võrdleks ehituses näiteks kas majas on puuküttega ahi või kaasaegne küttesüsteem - olgu ta siis kas põrandakütte või radikatega.

ehk need asjad on nii erinevad et neid ei saa võrrelda.
Huvitav - miks ei lahendata "juustuaukudega" näiteks koole, lasteadu, büroomaju, kaubakeskuseid, tootmishooneid jne. ?
ei tõesti ega agragaat ei olagi igasse korterisse vajalik aga enne mõelge kui hakkate oma maja augustama.

PS - ei ole ma seadmete maaletooja, ega müüja või paigaldaja.

[element]

Tere

Mis arvate sellisest lahendusest.
Paneks igasse tuppa fresh klapid .
Igasse tuppa veaks ühe vent.toru, kustkohast siis hakkaks katuseventilaator õhku välja tõmbama.
Ei tahaks palju investeerida ning vent.agregaati paigaldada.

Mõtle sellepeale, et sa tõmbad +20 kraadist õhku välja, näiteks 100l/s ja õues on -20 näiteks.
selleks, et see 100l/s -20 kraadipealt +20 kraadi peale saada läheb sul vaja energiat (kõhutunde järgi panen) 9kW tunnis
Kui 1 kWh maksab kroon ja vent töötab 24/7 - siis kulub raha 216 krooni päevas ainuüksi õhu soojendamiseks. Noh aga loodame, et sellist külma väga tihti ei tule ja ventika võib ju vahepeal seisma ka jätta

[trebla]

Kas arvestasid sisse ka ventagregaadi voolutarbe ja filtri vahetuse? Filter pole kuuldavasti odav asi.
Kui filter maksab ca. 500 (arvatavasti kallim) siis 30 aasta peale kulu 15000.
Kokkuvõttes rahaliselt mõttetu tõmblemine.

Ventagregaadi (Ilmava Digit) voolutarve kiirusel 1 on 42 W http://www.vallox.com//documents/Ohjeet ... digit2.pdf
(samas hõõglampe säästulampide vastu ma pole veel vahetanud... peaks miskit ette võtma küll, I k laes üks 300W halogeen +900 W tavalisi hõõglampe veel lisaks)

Filtri eest osatakse küsida jah päris palju, aga ega kõike ei pea maksma, mida küsitakse. Ostsin 200 krooni eest 2 m2 täpselt sama filtrikangast (OÜ Filtrimees vist) ja nüüd u. järgmised 7 aastat jälle hooleta - iga nelja kuu tagant käärid kätte ja valmis. Juba originaalfiltrile poodi järele minemine maksaks rohkem. (tolle pappfiltri soovitas vendispets ära visata - õietolmuallergikuid meil pole)

[trebla]

miks te taandate kogu asja tasuvuse peale ? - kas üldse tasub eleda sureme ju nii kui nii. ela kord ja ela hästi.
kui inimene tunneb õhu liikumist toas ehk külma mis tuleb läbi "juustuaugu" ei kompenseeri see tasuvus ohtu tervisele !
on ka muid tegureid.

Tasuvusaeg võib olla ka loetud päevades...
10 aastat tagasi ütles naise sõbrants (kes oma maja pool aastat enne meid valmis sai) esimest korda meile tuppa sisse astudes spontaanselt "teil on ikka tunda, et on olemas ventilatsioon".
Selle lausega oli minu naise jaoks agregaat end sel hetkel juba ära tasunud......

[vent]

a miks vastupidi ei tehta, et igasse tuppa veaks laepealt torud ja puhuks otse õuest värsket õhku sisse ja niisketes ruumider on klapp, millest vana õhk välja läheb?

Tere!
Nii saab muidugi, lae pealt külma õhu vedamisel tuleb torud isoleerida kindlasti ära+filter panna.
Teeb enam-vähem sama välja, mis Fresh klapid ja wc väljatõmme, valmis majas raskem teostada.
Kas olete saandu oma maja ventilatsiooni lahendatud? Pakuks abi!

[onusnooker]

Eks need filtrikomplektid on olnud erineva hinnalangusega , mäletan, et siis kui aparaadi ostsin 2007a vist oli siis lisaks pakuti filtrikomplekti 600+km papist ja mingi peenfilter(mida müüakse ka suure tükina e. ise lõikamisvõimalusega) Nüüd juba hind 200+km oli ja peenfiltreid 1tk.asemel lausa 2tk karbis. Enda aparaadil vahetan filtrit korra aastas.