Ventilatsiooni elektrikulu

[Külaline]

Tere,

Kolisime paar kuud tagasi majja, milles on Komfovent Rego 400V rootorsoojusvahetiga ventseade. Kuna seade on osutunud suureks elektriröövliks ja ma ei ole teemal asjatundja, siis paluks teie arvamust allolevate numbrite osas. Seade ise on paigaldatud ca 5 aastat tagasi eelmise omaniku poolt. On kahtlus, et siin on midagi valesti.

Sissepuhumine: 40% (l/min kahjuks ei tea)
Väljapuhumine: 40%
Sissepuhke temp: 22c (kontrollpaneelist seadistatud ja mitte mõõdetud)
Toa temperatuur: 22c
Õue temp: -5c
Elektrikulu: 36kwh päevas (!)

Sissepuhumine: 20% (min lubatud väärtus)
Väljapuhumine: 20% (min lubatud väärtus)
Sissepuhke temp: 15c (min lubatud väärtus)
Toa temperatuur: 21c
Õue temp: -4c
Elektrikulu: 15kwh päevas (!)

Alla 15kwh/päevas elektrikulu seadet käivitada ei saa. Seade on lülitatud talverežiimi, mis ilmselt rakendab elektrilist järelkütet. Suvise režiimiga töötab 10-15min ning seejärel lülutub automaatselt välja veateatega "sisend temp liiga madal". Eelnevalt on näha kuidas seadme enda mõõdetav temp langeb kiirelt nulli. Justkui rootor ei anna mingit lisasooja. Elektrilist soojendit kahjuks antud seadme kontollpaneelist justkui eraldi maha keerata ei saa. Kas kõik kinni või mitte midagi. Olen manuaali lugenud korduvalt. Kontrollpaneel C4 ei näi omavat erilist funktsionaalsust. Manuaali järgi on alates C4.1 kontrollpaneelist eco võimalus, mis võiks elektrikütte eemaldada. Meie soov on maaküttega maja kütta ja mitte valdava osa elektrist ventilatsiooni lasta.

Kummaliseks teeb asja seik, et ventilatsioonist tulev õhk on ka kõrgema sissepuhke temperatuuri puhul külm - kindlasti mitte üle 15c. Täpset tempi ei tea. Raske mõista, et kuhu 36kwh eest tehtud soojus kaob.

Seadme rihm ja filtrid vahetatud ning alles hiljuti lastud hooldajal kontrollida. Vigu ei tuvastatud. Veateateid vms kontrollpaneelil pole. Rootor liigub.

Kas selline elektrikulu on tänaste ilmade juures normaalne? Mis võiks olla probleem?

[laurit]

Mul on SunAir 500 (vanad AC mootorid jne) ning detsembris on kulunud: 28.08 kWh
Temperatuure ei oska öelda.

[Külaline]

Pane sisemise küttekehaga järjestiku 50-100W hõõgpirn ja elektrikulu väheneb kordades.
Pirn kinnita küttekeha ja rootori vahele.
ping

[Aer0]

36kwh/päev ei ole mōtet el.küttele kulutada kui maaküte olemas. Mul on maakütte kulu sellises suurusjärgus, ventseadme mootorite kulu KUUS on mul suurusjärgus 40-50 kwh, vendi lisakütet ei kasuta.

[kunn24]

Mul on nn tavaline ventagregaat ja kui mälu mind ei peta, siis on lisaküte välja lülitatud või tema lülituskriteerium hästi madalale sätitud, kiirused min peal (Vollox digit, 2.-l astmel) ja toimetab ilusti. Korra jäi mingil põhjusel seisma, siis oli näha, kuidas hügromeeter (õhu niiskumõõtja toas) üles ronis. Kui käima panin, siis mingi aja pärast oli jälle ok. Filtreid tuleb puhastada.

[mõte]

Kas on võimalik, et väljatõbe kanalid on umbes või väljaõmbe ventikas vigane/tolmu täis. Kui paned paberi riba väljatõmbe klapi juurde, kas õhuvoog liigutab paberit klapi poole.

[Külaline]

Aga teemaalgatja ju mainis, et hiljuti käis tehnik süsteemi hooldamas ja vigu ei täheldanud.
sellise elektrikulu saab põhjustada vaid õhu lisasoojendamine.

[pikk88]

Pane sisemise küttekehaga järjestiku 50-100W hõõgpirn ja elektrikulu väheneb kordades.
Pirn kinnita küttekeha ja rootori vahele.
ping

Valgusta natuke pimeduses elavaid kasutajaid mida see sajavatine pirn seal juurde annab? Soojust mis aparaadi andurid ära petab?

[meelis11]

Pane sisemise küttekehaga järjestiku 50-100W hõõgpirn ja elektrikulu väheneb kordades.
Pirn kinnita küttekeha ja rootori vahele.
ping

Valgusta natuke pimeduses elavaid kasutajaid mida see sajavatine pirn seal juurde annab? Soojust mis aparaadi andurid ära petab?

Oomiseadus.
Aga lahti seletatult: Kui paned selle järjestikku, siis kogu ahela takistus suureneb - tarbimine on maksimaalselt niipalju, kui on selle pirni võimsus. Tegelikult veel vähem, kuna ka küttekehal on takistus. Kui paned kaks 100W pirni jadamisi/järjestikku, siis need põlevad palju tuhmimalt ja ei tarbi 200W, vaid hoopis 50W

[Külaline]

Kas on võimalik, et väljatõbe kanalid on umbes või väljaõmbe ventikas vigane/tolmu täis. Kui paned paberi riba väljatõmbe klapi juurde, kas õhuvoog liigutab paberit klapi poole.

Katsetasin väljatõmmet. Panin 100% peale samaaegselt puhuma ja imema. Tuppa sissepuhumine oli käega kergesti tajutav ja tugev. Erilist väljatõmmet samas väljatõmbeavadest ei suutnud tuvastada. Kontrollisin kõiki avasid. Proovisin käe ja paberiga. Võibolla midagi oli, aga võibolla oli see vaid fantaasia. Ei ole jõudnud ventikat ennast veel kontrollida. On küll teatud tõenäosus, et siin võib olla midagi. Madal väljatõmbekiirus tähendab ilmselt madalat soojusvaheti efektiivsust, mis omakorda suuremat koormust kütte-elemendile ning elektrikulu. Tänud.

Järgmiseks katseks keerasin sissepuhumise temperatuuri 28c peale (eelnevalt oli 16c) ja mõõtsin tubades sissepuhumise avadest infrapunatermomeetriga (suvalise odava ja mitte väga usaldusväärsega) temperatuuri. Õhuvoo tugevus 35%/35%. 15min jooksul ei tõusnud temperatuur kraadigi. Kõik mõõtetulemused jäid 18 - 21c vahel (tuba samal ajal ca 21 - 22c). Seejärel lõpetasin katse. Ampermeeter näitas, et küttekeha oli katse ajal max võimsusel koormatud (1kw küte + 70w mootoritelt). Võimalik, et 15min ei olnud piisav tajutavaks temperatuuri tõusuks. Samas eeldaks, et nö soojapuhurist hakkab pigem kiiremini soe õhk tulema. Komfovendi juhtpaneel näitaks, et puhutava õhu temp tõusis 28c peale. Ka eelnevalt kui sissepuhumine oli seadistatud pikema aja vältel 22c peale ei tulnud ventilatsioonist 22c. Külmemate ilmade korral oli temp ilmselt alla 18c. Millest see võib olla tingitud? Justkui see soe ei jõuaks tuppa.

Täpsustus: max ööpäevane ventilatsiooni kulu on tegelikult kusagil 25.5kwh. Selgus, et eelnevalt õhku visatud 36kwh sees oli ka paar muud tarbijat. Min seadetega elektrikulu jätkuvalt 15kwh.

[Küülaline]

max ööpäevane ventilatsiooni kulu on tegelikult kusagil 25.5kwh

See ongi ju niipalju, et 1 kW küttekeha ja mootorid on 24 h pidevalt sees. Muide, W kirjutatakse suure tähega isand Watti auks ja samuti Celsius.

[Külaline]

max ööpäevane ventilatsiooni kulu on tegelikult kusagil 25.5kwh

See ongi ju niipalju, et 1 kW küttekeha ja mootorid on 24 h pidevalt sees. Muide, W kirjutatakse suure tähega isand Watti auks ja samuti Celsius.

Jah, võtab täpselt nii palju kui võtta saab. See ongi mure. Ei näe vajadust, et peaks olema 100% sees ja samas ka ei taju, et sellest kõigest midagi kasu oleks. Muide, numbri ja ühiku vahele tühikut ei panda .

[Küülaline]

Muide, numbri ja ühiku vahele tühikut ei panda

Muide, ikka pannakse:
https://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=9

Aga kui suur sul kogu elektri tarbimine koos küttega on ööpäevas? Selles mõttes, et mitu % see röövel kogu tarbimisest moodustab? Tähendab, et mugavuse eest tuleb maksta ja kõik.

[Külaline]

Pane sisemise küttekehaga järjestiku 50-100W hõõgpirn ja elektrikulu väheneb kordades.
Pirn kinnita küttekeha ja rootori vahele.
ping

Valgusta natuke pimeduses elavaid kasutajaid mida see sajavatine pirn seal juurde annab? Soojust mis aparaadi andurid ära petab?

Kui küttekeha ahel lihtsalt katkestada, siis läheb seade häiresse ja lülitab enda täitsa välja.
Hõõglamp soojendab soojuskiirgusega mingil määral seadme seinu ja rootorit, et kondentsi vältida.
Mul oli oma seadmega analoogne jama ja see lahendus oli kõige odavam.
Töötab juba aastaid 2tk 150W hõõglampi (et need kunagi läbi ei põleks) järjestikku sisseühendatud.
ping

[kunn24]

Veel kord, kontrolligu, et agregaadi filtrid oleksid puhtad ja äratõmbe osa toimiks, hetkel on mulje, et ruumist äratõmme ei toimi ja selle tõttu ei toimi ka soojustagastus. Äratõmbe toimimist saab selgelt kontrollida heitõhu tsirkulatsiooni pealt.

[Külaline]

Viga lahendatud.

Väljatõmme ei töötanud. Aitäh kõigile.

[xil]

Kui kogu maja tuimalt 24h ventileerida, siis on teine lugu, aga kui selektiivset ventilatsiooni kasutada, näiteks öösel vaid magamistuba, siis on ventilatsiooni vajadus 10h ja 45m3/h. Sel juhul tuleb soojustagastusega ventilatsiooni tasuvusaeg nii pikk, et soodsam on sisenevat õhku vajadusel otseelektriga soojendada (keskmine el.kulu aasta lõikes 6 EUR/kuu). Kõige parem muidugi, kui saab sisenevat õhku olemasoleva küttelahendusega (gaas, soojuspump) soojendada, siis läheb soojendamise rahaline kulu veel kordades alla.

[xil]

Pane sisemise küttekehaga järjestiku 50-100W hõõgpirn ja elektrikulu väheneb kordades.
Pirn kinnita küttekeha ja rootori vahele.
ping

Valgusta natuke pimeduses elavaid kasutajaid mida see sajavatine pirn seal juurde annab? Soojust mis aparaadi andurid ära petab?

Oomiseadus.
Aga lahti seletatult: Kui paned selle järjestikku, siis kogu ahela takistus suureneb - tarbimine on maksimaalselt niipalju, kui on selle pirni võimsus. Tegelikult veel vähem, kuna ka küttekehal on takistus. Kui paned kaks 100W pirni jadamisi/järjestikku, siis need põlevad palju tuhmimalt ja ei tarbi 200W, vaid hoopis 50W

On veel Kirchhoffi seadused ja energia jäävuse seadus: kui muidu on soojendamise kasutegur 100%, siis hõõglambi järjestikühenduse korral läheb osa energiat kasutuks lambi põletamiseks ning maksad elektri eest rohkem, kui sellest kasu saad.

[Prill]

Hõõglambile kuluvast energiast vist optimistlikult ~10% läks valguseks ja ~90% eraldus soojusena. Kuna ventilatsiooni torus me valgust ei vaja/tarbi, siis see ~10% läheb nagu kasutult raisku. Aga seda ~10% raisku minevat valguse kulu võib kompenseerida hõõglambi enda maksumus soojusttootva seadmena, mis sisuliselt ei maksa midagi (vähemalt vanasti oli hõõglambi maksumus sümboolne). Eriti võrreldes mistahes muu soojust tootva lahendusega, tennid jm, ning nende juhtimiseks termostaadid ja elektroonikalahendused, mis võivad maksta kümneid, kui mitte sadu eurosid.
Ei mäleta täpselt, aga minu ventagregaadile oli samuti võimalik soetada elektriline eel- ja/või järelküte ja selle lisavarustuse hinnaskaala oli seal paarisaja euro kandis. Selle paarisaja euro eest saab hõõglampe venttorus põletada ikka päris pikalt.

[meelis11]

Pane sisemise küttekehaga järjestiku 50-100W hõõgpirn ja elektrikulu väheneb kordades.
Pirn kinnita küttekeha ja rootori vahele.
ping

Valgusta natuke pimeduses elavaid kasutajaid mida see sajavatine pirn seal juurde annab? Soojust mis aparaadi andurid ära petab?

Oomiseadus.
Aga lahti seletatult: Kui paned selle järjestikku, siis kogu ahela takistus suureneb - tarbimine on maksimaalselt niipalju, kui on selle pirni võimsus. Tegelikult veel vähem, kuna ka küttekehal on takistus. Kui paned kaks 100W pirni jadamisi/järjestikku, siis need põlevad palju tuhmimalt ja ei tarbi 200W, vaid hoopis 50W

On veel Kirchhoffi seadused ja energia jäävuse seadus: kui muidu on soojendamise kasutegur 100%, siis hõõglambi järjestikühenduse korral läheb osa energiat kasutuks lambi põletamiseks ning maksad elektri eest rohkem, kui sellest kasu saad.

Asja point antud teemas oli pigem selles, et panned lambi tenniga jadamisi, saame piirata seadme/tenni küttevõimsust. See oli nagu workaround selleks, et tenni ei saanud füüsiliselt tagant ära ühendada, ilma et viga tuleks. Tenni ahelas peab vooluring terviklik olema, et seade veateadet ei annaks.
See kuipalju see pirn seal valgustab, ei olegi nii oluline - nagunii põleb tuhmilt jadaühenduses ja julgen arvata et sellises olukorras on "pirni kasutegur" vähem kui 10%. Aga antud kontektis 1kW parasiitkoormuse oleks saanud selle pirni abil viia alla 100W

[ping]

Pane sisemise küttekehaga järjestiku 50-100W hõõgpirn ja elektrikulu väheneb kordades.
Pirn kinnita küttekeha ja rootori vahele.
ping

Valgusta natuke pimeduses elavaid kasutajaid mida see sajavatine pirn seal juurde annab? Soojust mis aparaadi andurid ära petab?

Oomiseadus.
Aga lahti seletatult: Kui paned selle järjestikku, siis kogu ahela takistus suureneb - tarbimine on maksimaalselt niipalju, kui on selle pirni võimsus. Tegelikult veel vähem, kuna ka küttekehal on takistus. Kui paned kaks 100W pirni jadamisi/järjestikku, siis need põlevad palju tuhmimalt ja ei tarbi 200W, vaid hoopis 50W

On veel Kirchhoffi seadused ja energia jäävuse seadus: kui muidu on soojendamise kasutegur 100%, siis hõõglambi järjestikühenduse korral läheb osa energiat kasutuks lambi põletamiseks ning maksad elektri eest rohkem, kui sellest kasu saad.

Asja point antud teemas oli pigem selles, et panned lambi tenniga jadamisi, saame piirata seadme/tenni küttevõimsust. See oli nagu workaround selleks, et tenni ei saanud füüsiliselt tagant ära ühendada, ilma et viga tuleks. Tenni ahelas peab vooluring terviklik olema, et seade veateadet ei annaks.
See kuipalju see pirn seal valgustab, ei olegi nii oluline - nagunii põleb tuhmilt jadaühenduses ja julgen arvata et sellises olukorras on "pirni kasutegur" vähem kui 10%. Aga antud kontektis 1kW parasiitkoormuse oleks saanud selle pirni abil viia alla 100W

Siin on kellelgi kooliharidus nähtavasti puudulikuks jäänud.
Hõõgpirni hõõgniiti läbiv vool muutub 100% kiirguseks ja sellest kiirgusest ca 5% langeb nähtava valguse spektrisse, mida loetakse NÄHTAVA VALGUSE TOOTMISE kasuteguriks , ülejäänud energia vabaneb hõõgniidist soojuskiirgusena. Ka nähtavas spektriosas olev kiirgus omab soojuslikku toimet, pinnale millele see valgus langeb neeldudes pinnas, mitte ei kao olematusesse.

Kui tarvitada hõõglampi nii konvektsioon- ja kiirguslikuküttekehana siis tema kogu soojendamise kasutegur on 100% olenemata spektrist.
Kuna jadamisi ühendatud hõõgniitide temperatuur on madalam siis on kiiratava kiirguse nähtava spektri osa väiksem ja kiiratava kiirguse infrapuna spektri osakaal suurem, ehk nähtava valguse tootmise kasutegur on väiksem aga infrapuna kütte kasutegur on suurem.

Teatavasti on rootorsoojusvaheti küttekehal kaks otstarvet;
*) Soojendada sisenevat õhku
*) Soojendada rootorit, et edukamalt auruks väljuvast õhust rootorile kondenseerunud niiskus, ja vähendada soojusvaheti sisse niiskuse kondenseerumist.

Kui tubadesse sisenevat õhku pole vaja oluliselt soojendada siis agregaadi sisemuse soojendamiseks sobib kiirgusküte hästi.

Kuna teatavasti härmatis on infrapuna kiirguse jaoks "must", ehk infrapuna kiirgus neeldub härmatises ja soojendab härmatist kuni see veeldub, siis härmatise sulatamiseks on infrapuna kiirgus kõrge kasuteguriga.
(Olete kindlasti märganud, et ninaga maja poole pargitud auto esiklaas on vähem härmatisega kaetud. Majast kiirgav infrapuna kiirgus kiirendab härmatise aurumist.)

Jah, seadme külmumise vältimiseks, küttekeha ahela katkemisel, lülitub seade välja ja et mitte katkestada ahelat vähendame seda läbivat voolu, piisavalt et seade töötaks.

(Varemalt kasutati välikilpides, kondensaadi vältimiseks, seal põlevat hõõglampi.)
ping

[xil]

Ma ei tulnud selle pealegi, et keegi tahab hõõglambi vent.süsteemi sisse pusida (mitte välja järjestikku riputada). Kui juba vent.süsteemi ümberaretuseks läheb, oleks lihtsam küttekeha asendada, kasvõi eBayst suurema takistusega vidin osta.

[Külaline]

Ma ei tulnud selle pealegi, et keegi tahab hõõglambi vent.süsteemi sisse pusida (mitte välja järjestikku riputada). Kui juba vent.süsteemi ümberaretuseks läheb, oleks lihtsam küttekeha asendada, kasvõi eBayst suurema takistusega vidin osta.

Eelnevalt omaarust põhjendasin, et miks on just hõõgniidi kasutamine kasulikum kui madalatemperatuuriline takisti/küttekeha.
Ajal kui seda aretasin olid meil hõõglambid vabamüügil ja ei pidanud neid kaugelt tellima.
ping

[aer0]

Minu teada on meil hõõglambid endiselt müügil. Ainult, et ümbernimetatuna küttekehadeks. Nime poolest sobivad süsteemi SISSE

[Külaline]

Rootorsoojusvahetil on küttekeha peale soojusvahetit, ehk sissepuhke ees.
Pole seda kunagi kasutanud, sest milleks kütta otseelektriga.
Kui muidu ei saa, siis ühendage lihtsalt lahti.