kahhelkivi vs krohv ahju peal

[pan]

kui võrrelda kahhelkiviga kaetud ahjusid krohvitud ahjudega, kas on ka mingi vahe võimsuses ja soojenemise kiiruses? või on vahe vaid kosmeetiline?

ja kuidas on vahe firmaahjude ja tavaliste tellisahjude vahel? noh kas punasest tellisest ahi või nt tulikivi-nunnauuni-kotitakka? olen kuulnud, et firmaahjude kivid on paremad ja segu on samuti parem kui tavaline krohv... seega kas soojenemise kiirus ja soojushoidmine on kiiremad, ühtlasemad, pikemad või on jällegi vahe tavaahjudega vaid kosmeetiline?
ja kas erinevatel firmaahju brändidel on mingi vahe paremuse-halvemuse osas?

[teadja]

Eks ahju võimsus oleneb ikka ahju suurusest ja sellest,mis seal sees on.
Kõige paremini kiirgavad sooja ikka glsuurpott ahjud.siis juba kiviahjud.
See,et moodulahjud ja nn.firmaahjud on paremad,on selge müügimehe
jutt.Mis neil hea on.on hind!!!Või tahab keegi vastu vaielda?Edu!

[pan]

nagu ütlesin, et väidetavalt on neil kivid paremad ning segu parem. parema soojusjuhtivusega, parema soojushoidmisega.

argument, et "tüüpiline müügimehe jutt" pole siinkohal kuigi informatiivne. sama tüüpiline müügimehe jutt (potsepa poolelt siis) on see, et need moodulahjud on üks jama ja ise laotud ahjud kindlasti paremad. üks selline ise laotud ahi mul siin on, mis läheb soojaks ainult eest ja hommikuks on külm. muidugi potseppasid on nii- ja naasuguseid, kindlasti on ka selliseid, kes hea ahju valmis teevad, aga moodulahju puhul on vähemalt mingisugune kvaliteedi garantii. et selles osas ootaks mingit pisut põhjendatumat arvamust ühe või teise paremuse osas. ning teretulnud oleksid ka arvamused erinevate ahjubrändide osas, et kas kellelgi on häid-halbu kogemusi erinevate firmadega?

aga kuidas on sellega, et kas kahhelahi vs krohvitud pind? kumb kiirgab paremini sooja? kas ahi tasub igalt poolt kahhelkiviga üle lasta või pole sel suurt vahet soojuse andmise seisukohast?

[restauraator]

pan.
Sa esitad küsimusi millele keegi ei oska lambist vastata. Kas üks on hea või halb või teisest parem oleneb sellest mida konkreetselt vajad. Millised on su nõudmised ahjule ja kui suured-, soojapidavad on need ruumid milles elutsed. Tahad kiiresti sooja(vanasti nn kontoriahjud), tahad püsivalt madalamat temperatuuri( hästi soojustatud onn), kuuma ahju(enamasti vanem sara) jne. Tee see asi ise kõigepealt endale selgeks või usalda pottseppa, kui selle leiad?

ps. kui mõni ahi teisest paremini sooja kiirgab, siis see ei pruugi veel alati igal pool kõige parem olla.

[pan]

vabandused. selgitan pisut olukorda lahti. on siin vana ahi, mille lammutan maha, et ehitada uus. tõenäoliselt tellin uue firmast, ehk nn moodulahju. silma jäänud ahjusid on kahte tüüpi - pooleldi krohvitud ja üleni kahhelkiviga kaetud. krohv/kahhel on odavam kui lihtsalt kahhel. sellest tekkis küsimus, et kas neil kahel on ka mingi funktsionaalsuse vahe või on vahe puhtalt kosmeetiline. kui täiskahhel midagi juurde annab, siis laseksin selle panna, kui aga vahe on ainult välimuses, siis pole sellel mõtet.

erinevate ahjude osas on ilmselt jah võrdlusi keeruline teha, selleks peaks mingi testi tegema vms, seega antud küsimus oligi rohkem suunatud mitte konstruktsioonile, vaid materjalidele - et kuidas on firmaahjudel kasutatavad materjalid võrreldes ahjutellisega või glasuurpottidega. kas firmaahjude kivid on paremad ahjutellisest või on vahe marginaalne. et kas selles osas üldse leidub mingit objektiivset informatsiooni või on see kõik vaatepunktist sõltub "müügimehe jutt" ?

maja ise on ca 100m2 suurune kahekordne maja, 7a vana kuid maja soojuspidavus pole suurem asi. ülemisel korrusel kütab maja soojuspump, alumise korruse jaoks oleks siis ahi. eelmine potsepa tehtud ahi ei suutnud alumist korrust ära kütta, kuna läks aeglaselt soojaks (küttis korstent), soojaks läks ainult eest ning jahtus kiiresti. seega minu mõttekäigu eeldus on olnud, et firmaahju konstruktsioon peaks olema juba algselt korralikult välja töötatud, seega peaks soojenema kiiremini, ühtlaselt ning ka soojuspüsivus peaks olema mõnevõrra parem.

kuid ka firmaahjusid on nii- ja naasuguseid, seega proovin leida optimaalset lahendust antud olukorda. kas krohvitud või kahhel? kas üks või teine firma? igatahes praegu välja vaadatud ahi on poolkrohviga, 1100kg ja 1950cm kõrgune, 71cm laiune. köetav pind on ca 50m2.

täiskahhel ahi läheks umbes 15k kallimaks, seega huvitakski see, et kas selle raha eest saab ainult ilu või on ka ahju funktsionaalsus parem?

[TiitPaju]

Kui soojapidavus pole kiita, siis soovitan pottahju. Siin on piisavalt palju erinevate ahjutüüpide omadusi lahatud, varu natuke aega ja loe. Usun saad vastuse oma küsimustele.
Lisaks on kodusoe.ee foorumis palju lugemist.
Päikest, Tiit

[Leevi]

1100kg ahjuga 50 ruutmeetrit ära ei küta. Tegemist on osaliselt õhkkütet pakkuva ahjuga? Kui niis, siis heal juhul kütab ka, aga ainult siis kui tuli all. Massi, kuhu sooja salvestada, ahjul ju pole.

Kui rääkida moodulahjust, mille kasuks näid olevat otsustamas, siis ei ole vast erilist vahet, kas viimistlus on tehtud krohvi või plaatidega. Aga plaaditud moodulahi ei ole kohe kuidagi kahhelahi. Kahhelahi on ikkagi glasuurpottahi. Nagu soomlastel on kaakeliuuni ja kaakeloitu uuni.

[pan]

ei, see 15k kallim ahi ongi nimelt kahhelahi. vähemalt nii on hinnakirjas kirjutatud.

uurin igatahes kodusoojus.ee-d ka pisut, tänud lingi eest!

[kaminahi]

kui võrrelda kahhelkiviga kaetud ahjusid krohvitud ahjudega, kas on ka mingi vahe võimsuses ja soojenemise kiiruses? või on vahe vaid kosmeetiline?

ja kuidas on vahe firmaahjude ja tavaliste tellisahjude vahel? noh kas punasest tellisest ahi või nt tulikivi-nunnauuni-kotitakka? olen kuulnud, et firmaahjude kivid on paremad ja segu on samuti parem kui tavaline krohv... seega kas soojenemise kiirus ja soojushoidmine on kiiremad, ühtlasemad, pikemad või on jällegi vahe tavaahjudega vaid kosmeetiline?
ja kas erinevatel firmaahju brändidel on mingi vahe paremuse-halvemuse osas?

Tulikiviahi- Soomes väljaarendatud looduslikust materjalist ahi.Soomes kasutatakse teda lisakütte ahjuna, meil reklaamitakse kui erilist ahju unikaalsest materjalist.
Erisoojus kJ/kg C on tulikivil võrdne tellisega-0,98

Soojusjuhtuvus W/mK on tulikivil 6,4, tellisel 0,96

Paisumistegur tulikivil 1,5-2, tellisel 0,6

Antud numbritest järeldub, et kg tellist ia kg tulikivi salvestavad sooja võrdselt, tulikivi soojeneb 7 korda kiiremini kui tellis ja jahtub ka 7 korda kiiremini. Kuumaga aga paisub tulikivi ligi 3 korda rohkem.

Ka 50m2 kütmiseks tuleks ahju massiks minimaalselt võtta 30kg/m2. Minimaalselt...

[pan]

tänud kaminahjule, abiks info.

järgmised paar küsimust - kas kotitakka ahjud on ka voolukivist? nende kodulehelt ega kuskilt ma ahju materjali kohta infot ei leidnud...

ning veel - seal kodusoe.ee pakutakse mingist croval-materjalist moodulahjusid. mille poolest see voolukivist erineb? tundub olevat ka küllaltki raske ning tõhus materjal.

tulikivi läheb kiiresti soojaks ja järelikult ka kiiresti külmaks, aga hästi nagu ei taha usukuda, et 7x kiiremini külmaks kui tellisahi et noh siis ta peaks juba paari tunniga ju külmaks minema, foorumitest olen ikka lugenud, et püsivad umbes sama kaua soojana kui tellisahjud...

[Leevi]

tänud kaminahjule, abiks info.

järgmised paar küsimust - kas kotitakka ahjud on ka voolukivist? nende kodulehelt ega kuskilt ma ahju materjali kohta infot ei leidnud...

ning veel - seal kodusoe.ee pakutakse mingist croval-materjalist moodulahjusid. mille poolest see voolukivist erineb? tundub olevat ka küllaltki raske ning tõhus materjal.

tulikivi läheb kiiresti soojaks ja järelikult ka kiiresti külmaks, aga hästi nagu ei taha usukuda, et 7x kiiremini külmaks kui tellisahi et noh siis ta peaks juba paari tunniga ju külmaks minema, foorumitest olen ikka lugenud, et püsivad umbes sama kaua soojana kui tellisahjud...

Kotitakka kodulehel natuke ringi vaadates leiad kindlasti rohkelt faile nende toodete tehniliste näitajate ja kasutatavate materjalide kohta. Failid on pdf formaadis ja neid saab nii lugeda-vaadata kui ka alla laadida. Ahju sisuna kasutatavate valumassist moodulite failid sisaldavad nimes sõna 'uunisepat', mistõttu oletan, et kotitakka kasutab oma ahjude sisuks firma Uunisepät (http://www.uunisepat.fi) toodangut ja pakub ise üksnes viimistlust. Kindel ei ole, kuna põhjalikumaks uurimiseks pole hetkel aega. Kui sul endal märkamata peaks jääma, siis lisaksin niipalju, et nende ahjule mõeldes tasub hoolikalt jälgida nõudeid korstnale, mis paaril ahjul, mida vaatasin oli nt pmoodulkorstnale 370x370mm(välismõõt) tavakorstnale ja 260mm(välismõõt) diameeter metallmoodulkorstnale. PS. See 'perinteinen kaakeliuuni' nende kodulehel on eksitav, tegemist siiski glasuurplaaditud ahjudega, mille kohta tuleks öelda 'kaakeloitu uuni'.

Tulikivi ahjud on valmistatud tihedast ja seetõttu raskest ning hea soojusjuhtivusega looduskivist, mida kaevandatakse Ida-Soome ja Põhja-Karjala piiril asuvast karjäärist. Samast maardlast kaevandatakse ka Nunnauuni ehituses kasutatav kivi. Tänaseks on Tulikivi pereettevõttena tegutsenud Nunnauuni ära ostnud ning omab mõlemat brändi. Varem oli Nunnauuni kivi kvaliteetsem ja nägusam, Tulikivi ahjudes kasutatud kivi vähemkvaliteetne, kuna väidetavalt sisaldas kohati graniiti. Kuidas lood praegu, seda ei tea. Mis puutub nende kivi kuumenemist, jahtumist ja paisumist, siis ei ole kliendil nende asjade üle juurdlemisega pead vaevata mõtet, sest ahju konstrueerimisel on kõigega arvestatud. Kivi on kihiline ja juhib sooja pikikiudu erinevalt kui ristikiudu ja ahju detailid valmistatakse sellest lähtuval. Ka soojuspaisumine on igati arvesse võetud. Seega, praktikas soojeneb ja jahtub Tulikivi või Nunnauuni ahi kiiremini kui tellisahi, kuid see vahe ei ole nii suur kui materjalide võrdluses antud kuivade tehniliste näitajate põhjal tundub. Sooja väljaandmis aja pikendamiseks pidavat ka Tulikivi nüüd ahju ehituses kasutama kivivilla, mis peaks nende ja tellisahjude omadusi veelgi ühlustama.

Croval mass on Soomes, Tornios roostevaba terast tootvas tehases sündiv tooraine, mida on töötlemise käigus kuumutatud üle 1500 kraadi. Saadav materjal on täielikult orgaanikavaba ja murenematu. Mu enda eelistuste seas oleks crovalmassist valatud moodulahjud küttekehana traditsioonilise glasuurpottahju järel teisel kohal. Aga see selleks.

[pan]

tänud Leevile põhjaliku vastuse eest!

Uunisepät ja kotitakka vist jah suht-koht sama teema on, ainult viimase ahjud on odavamad... Materjali kohta ka uurisin, seda kutsuvad nad ise energiakiviks, aga sinu kirjelduse järgi tundub see olevat lähedane sellele crovalile, st mingi rauasulamisjääkidest valmistatud mass vms. Kuskil soome foorumis selle kohta kirjutatigi, et "vahest kutsutakse seda ka crovaliks".

Igatahes arvan, et ostan selle kotitakka ahju, lihtsalt väikese suurus varuga (st 75m2 soojendamiseks mõeldud ahju, mul köetav pind siis 50m2, kuid soojustus kehvavõitu). Teise korruse jaoks on niikuinii juba soojuspump olemas, seega kahepeale peaksid need maja kütmisega hakkama saama küll.

Eks siis talvel paistab igatahes

Aitäh kõigile postitajatele arvamuste ja abi eest, infot sain täiesti piisavalt ja nüüd vast natuke targem sel teemal

[Leevi]

PS Kui soojustus veel hõre ka, siis proovi seda ajapikku parandada ja teiseks, proovi takistada võimalikult hästi sooja pääsemist esimeselt korruselt teisele kui seal soojuspump olemas.

[pan]

eks soojustuse parandamine on ilmselt juba järgmise aasta ülesanne, karta on, et tuleb terve vooder üles võtta ja soojustus uuesti panna vms.

Ja läbi trepiaugu soe liigub üles nii või teisiti, aga kuna ise elame niikuinii talvel teisel korrusel, siis pole ka hullu kui alumine korrus on natuke jahedam.