Ehitusfoorum

Üks värskelt kaitstud doktoritöö kirjeldas kaasaegse (restiga v-kolle) ahju ja vana väsinud süsteemiga (umbkolle) ahju saastet. Koos puiduga põletati olmeprügi. Puhta puidu põletamisega võrdluses: umbkoldega ahjus peenosakesi 4 korda rohkem, "kaasaegses ahjus" 43 korda rohkem.
Punastan omaette kodus ja tunnen häbi enda ehitatud restkoldega ahjude pärast

Kellel huvi parema kui "kaasaegne" vastu, siis võib google otsingusse kirjutada: uz37 brennraum. Eestis ka ehitatav süsteem.
Umbkolle ei ole halb ega paha.

PaulP kirjutas: ↑12 Mär 2019, 22:12 Kellel huvi parema kui "kaasaegne" vastu, siis võib google otsingusse kirjutada: uz37 brennraum.

Sinu viitele tuli vasteid 10 lehekülge. Millist neist peaks lugema? https://int.search.myway.com/search/GGm ... +brennraum

Kõiki tuleb lugeda. Ühest tõde pottsepatöödes ei ole- tuleb leida oma tõde! Põhiline mure on selles, et pottsepad ei oska nõustada klienti õigesti kütma.

Vabandust! Mõned pottsepad ei oska klienti nõustada.

Umbkoldega või "pilukoldega" ahjud on kasutajasõbralikumad. Nende ahjude puhul inimtegevus ei väära ahju toimivust. Kui ahjul on erinevad põlemisõhu juhtimise avad (tuhaluuk ja ahju uks), siis võib juhtuda, et neid kasutatakse valesti. Parimad tulemused restkoldega ahjudes on juhul kui 20% õhust juhitakse koldesse läbi resti ja 80% puudele peale (läbi ukse, läbi täiendavate õhukanalite või läbi kolde seintes olevate õhupilude kaudu.)

PaulP kirjutas: ↑12 Mär 2019, 21:51 Üks värskelt kaitstud doktoritöö kirjeldas kaasaegse (restiga v-kolle) ahju ja vana väsinud süsteemiga (umbkolle) ahju saastet. Koos puiduga põletati olmeprügi. Puhta puidu põletamisega võrdluses: umbkoldega ahjus peenosakesi 4 korda rohkem, "kaasaegses ahjus" 43 korda rohkem.
Punastan omaette kodus ja tunnen häbi enda ehitatud restkoldega ahjude pärast

Kas nii et puhast puitu põletades vanas umbkoldes tuli korstnast 100 ühikut (numbrid võtsin "laest") peenosakesi aga prügi lisades tõusis see näit 400 ühiku peale?
V-koldest tuli puhta puiduga 10 ühikut peenosakesi aga prügi lisades 430 ühikut?
Sellest järeldame et ...?

Kui juba mõõdeti siis ilmselt tehti seda põhjalikult ja on näha mõlema kolde kogu saaste, mitte vaid peenosakesed, ning samuti kolde kasutegur. Kas tooksid need andmed ka siia näha palun.

PaulP kirjutas: ↑13 Mär 2019, 22:39 Umbkoldega või "pilukoldega" ahjud on kasutajasõbralikumad. Nende ahjude puhul inimtegevus ei väära ahju toimivust. Kui ahjul on erinevad põlemisõhu juhtimise avad (tuhaluuk ja ahju uks), siis võib juhtuda, et neid kasutatakse valesti. Parimad tulemused restkoldega ahjudes on juhul kui 20% õhust juhitakse koldesse läbi resti ja 80% puudele peale (läbi ukse, läbi täiendavate õhukanalite või läbi kolde seintes olevate õhupilude kaudu.)

See juba mõistlikum jutt.

Loen seda teemat ja tekkib selline "fake news" tunne. Alustuseks räägitakse mingist ägedast dokoritööst aga ühtegi viidet sellele tööle pole, kas see töö on üldse olemas? Siis kirjutakse enesekesksetest pottseppadest ja rumalatest kasutajatest. Aga reklaam/sõnum mida edastada tahetakse on restkolle halb, umbkolle hea, kuigi ühtegi fakti pole toodud.

Selline saavutus. Puhas teadus. (6 aastat tagasi)

https://www.youtube.com/watch?v=zl8dqufu1Do

PaulP kirjutas: ↑12 Mär 2019, 21:51 Üks värskelt kaitstud doktoritöö kirjeldas kaasaegse (restiga v-kolle) ahju ja vana väsinud süsteemiga (umbkolle) ahju saastet. Koos puiduga põletati olmeprügi. Puhta puidu põletamisega võrdluses: umbkoldega ahjus peenosakesi 4 korda rohkem, "kaasaegses ahjus" 43 korda rohkem.
Punastan omaette kodus ja tunnen häbi enda ehitatud restkoldega ahjude pärast

Punastama sa peadki jääma oma tehtu üle. See, mis ahjulaboris oleks võimalik olnud teha, selle tallasid sinusugused maha. Ahjus on olemas võimalused kollet mitmeti kasutada. On eraldi õhukanalid ja on ka rest, mida on võimalik pealt sulgeda, muuta kolle restita koldeks, vajadusel reguleerida resti suurust. See pidi saama laboritööks, kus oleks olnud võimalik ka katsetada erinevaid koldetüüpe lausa. Pidi tulema põlemisõhu loendurgi.
Sinna ehitatud pliidi koldele oli planeeritud koldelae võimalus ja olid ka kõlgmised lisaõhu kanalid. Kuidas neid kasutati, teavad kasutajad.

1.Kes ehitas Eestis enne ahjulabori ahju külgmiste lisaõhu kanalitega ahjukolde?

2.Kes ja millal ehitas Eestis esimese "piluka"?

Ahjulabori projektiga alustasime koostöös Erik Teinemaaga 2010! Ahjude ehitamine algas 2011 ja jätkus 2012. Saamata on vastus, miks tänased kiibitsejad siis kaasa ei lõõnud kui kutsusime?

Appi appi kus on ikka mina ja mina. Süda läheb pahaks. Nii nimetatud :tavalugeja: ainuke tark ja õige siin foorumis

Ahjulaboriga oli see mure, et see oli kallutatud. Üleskiidetud ja väidetavalt normidele ehitatud koldega. Müüdi murdmine võttis aega ja nüüd ehitatud ka konkureeriv kolle. Mõõtmised alaku.

Tavalugeja kirjutas: ↑18 Mär 2019, 19:11 Selline saavutus. Puhas teadus. (6 aastat tagasi)

https://www.youtube.com/watch?v=zl8dqufu1Do

Erinevalt tavakasutajast on teised avatud uutele ideedele ja kuus aastat on pikk aeg, et midagi juurde õppida.

PaulP kirjutas: ↑20 Mär 2019, 00:37 Ahjulaboriga oli see mure, et see oli kallutatud. Üleskiidetud ja väidetavalt normidele ehitatud koldega. Müüdi murdmine võttis aega ja nüüd ehitatud ka konkureeriv kolle. Mõõtmised alaku.

"Kallutatuse" jutt ongi müüt millest elatusite. Konkureeriva kolde ehitamiseks oli võimalus juba siis, nagu kogu üritusest osavõtt. Aga kui ei tea nüansse, siis pole nendega võimalik ka arvestada ja siis lahmitakse kuulujutte siit ja sealt ja Jaapanist.

Mul oli kaks küsimust. Jätsid vastamata.

PaulP kirjutas: ↑20 Mär 2019, 00:43

Erinevalt tavakasutajast on teised avatud uutele ideedele ja kuus aastat on pikk aeg, et midagi juurde õppida.

Mul on olnud võimalus hinnata neid arenguid nii kivis kui pildis kui sõnas. Pole põhjust aplausiks tegudele.
See, mida peab eksamil eksperthinnanguna hindama, see on küll puhas soss projekt. Ja seda õpetati koolitustel ja mille tagajärjel koolitatud ei leia praktikajuhendajaid.
Häda ahjudega ja muude küttekolletega on ikkagi eriliselt silmapaistvalt pottsepapealinnas Tartus eneses.
Rääkimata "juurde õppija" kümnetest valedest, võlgadest ja pettustest.

Vaid tabamata imeks saab liigitada seda arengut kaasaaega, et koolitaja Paul ei suuda ise oma koolituste põhjal sooritada juba mitmendat aastat pottsepa kutseeksamit. Oma koolitusest selili

Koolitaja? Mida sa silmas pead?

aero kirjutas: ↑21 Mär 2019, 10:40 Koolitaja? Mida sa silmas pead?

Vaid seda, et PaulP(ääso) on pottseppade koolitaja, kes ei suuda oma tööde ja teadmistega kvalifitseeruda pottseppmeistri kutseeksamile.

mõte kirjutas: ↑16 Mär 2019, 11:06 Loen seda teemat ja tekkib selline "fake news" tunne. Alustuseks räägitakse mingist ägedast dokoritööst aga ühtegi viidet sellele tööle pole, kas see töö on üldse olemas? Siis kirjutakse enesekesksetest pottseppadest ja rumalatest kasutajatest. Aga reklaam/sõnum mida edastada tahetakse on restkolle halb, umbkolle hea, kuigi ühtegi fakti pole toodud.

Värske doktoritöö on olemas ja uuritakse seal seda mida uuriti.

http://pilv.emu.ee/Marek_Maasikmets_DO2 ... KfVM11iHGY

Kui koolitusel ei ole käinud, siis ei saagi pottsepatöödest aru saada!

Lihtne küsimus- kuidas tekib tõmme korstnas? Ja kui suur see on?

PaulP kirjutas: ↑21 Mär 2019, 23:29 Lihtne küsimus- kuidas tekib tõmme korstnas? Ja kui suur see on?

Kui sa sedagi pead teistelt küsima, mida sa siis üldse tead ja mida sa õpetada suudad


Tee omale selgeks, kes sa üldse oled. Googelda. Mida sul peale oma maksuvõlgade veel on näidata?