Ehitusfoorum

Suitsu- ja õhulõõri kokku ei ehitata. Ajad on muutunud ehk majad koos ajaga. Pole ka meie tuleohutusseadusega lubatud.

Kui pimesi mitte järgida euronorme, siis pole seadust, mis keelaks meil ahju veesoojendi sisse ehitada. Soomlased on seda meilgi õpetamas käinud, aga noh, kes neid kuulab Ahju võimsusest võiks lausa teine pool minna vee soojendamiseks nii märgade ruumide küttesüsteemi kui tarbevee soojendamiseks. Sellised süsteemid eeldavad järjepidevat kasutamist.

Mis päritolu pakute?

Sain aru et olen ikka täielik harimatu mats. Oleksin nõus päris suurt raha maksma et sellisest jubedusest kodust lahti saada.

Ameerika kindlasti.

rokikas kirjutas: ↑15 Veebr 2018, 22:27 Sain aru et olen ikka täielik harimatu mats. Oleksin nõus päris suurt raha maksma et sellisest jubedusest kodust lahti saada.

See on vaid näide kultuuride erinevusest Majanduslikel kaalutlustel on tasuvam sellised saavutused vältida, millistest lahtisaamisele tuleb teha kulutusi.
Hetkel omalgi taaskordne projekt, kus uhke õhkkütte kamina asendatakse ahjuga.
Eelistuse sai kaalukas kahhelahi, kliendi soovil ilma liigsete edevusteta.

Küülaline kirjutas: ↑15 Veebr 2018, 23:11 Ameerika kindlasti.

Võimalik vaid Venemaal

Tavalugeja kirjutas: ↑16 Veebr 2018, 10:23

Küülaline kirjutas: ↑15 Veebr 2018, 23:11 Ameerika kindlasti.

Võimalik vaid Venemaal

Nüüd lisandusid sellesse nimekirja veel ka hispaanlased.
Artikkel https://kodustiil.postimees.ee/4417449/ ... 1494473310
Väga lahe lugemine on veel kommentaarides arvamused nendest teadlastest ja artikli tõlkijast.
Kokkuvõtteks hea tuju tekitamise artikkel, mida ei tohiks tõsiselt võtta.

Jäi silma, et Prantsusmaal ja prantsuse Kanadas on korstna puhastamine nutikalt lahendatud - ruumis sees on korstnal veidi kõrgemal puhastusluuk, suurem kui meil kombeks. Sealt saab korstent pühkida ilma katusele ronimata. Kas sellist lahendust võiks ka meil kasutada või piiravad seda mingid normid?

Jaanus2 kirjutas: ↑06 Mär 2018, 12:56 Jäi silma, et Prantsusmaal ja prantsuse Kanadas on korstna puhastamine nutikalt lahendatud - ruumis sees on korstnal veidi kõrgemal puhastusluuk, suurem kui meil kombeks. Sealt saab korstent pühkida ilma katusele ronimata. Kas sellist lahendust võiks ka meil kasutada või piiravad seda mingid normid?

Kuna meil on üks ütlemata imelik katel(Stropuva), mis vajab tihedamat korstna puhastust kui 1x aastas, siis esialgu ronisin katusele, aga ära hakkas tüütama, eriti talvel. Vaatasin natuke keldris seda korstnajalga, mõõtsin umbes 1,7m peale koha ja tegin sinna augu. Augule tegin ise plekist luugi, ankurpoltidega jala küljes kinni, nöörid vahel ja puha. Kui ise väga laisk olen, siis saab keldri kaudu korstna pühkimisega hakkama isegi mu direktor. Vaja on ainult 7 tükki üksteise külge keeratavat 1,4m vart, mille otsas luud. 7 tükki sellepärast, et korstna pikkus keldrist tippu on umbes 8-9 meetrit.
Siiani pole ükski Päästeameti kontroll ega korstnapühkija pretensioone selle lisaluugi kohta esitanud.

Korstnakoolitusel täitsa räägiti sellistest lahendustest. Võimalused luukide näol olemas ja ilmselt pole ka seadusega keelatud. Ma ei tea, et puhastusavade arv oleks piiratud, peab ainult tulekujasid jälgima.

Eesti õhk on hea kvaliteediga.

http://epl.delfi.ee/news/eesti/usinate- ... d=81365409

http://airindex.eea.europa.eu/

http://ohuseire.ee/

Urmas kirjutas: ↑06 Mär 2018, 13:14... mõõtsin umbes 1,7m peale koha ja tegin sinna augu. Augule tegin ise plekist luugi, ankurpoltidega jala küljes kinni, nöörid vahel ja puha. Kui ise väga laisk olen, siis saab keldri kaudu korstna pühkimisega hakkama isegi mu direktor. Vaja on ainult 7 tükki üksteise külge keeratavat 1,4m vart ...

Mis mõõtudega augu tegid?

aero kirjutas: ↑12 Mär 2018, 13:37 Mis mõõtudega augu tegid?

Käisin keldris, mõõtsin üle ja auk on mõõtudega 11x18cm. Eks lõõr vist poole tellise laiune ole. Kõrgust on sellepärast rohkem, et muidu on sitt neid varsi nii järsu nurga alt sisse lükata. Oma hämmastuseks avastasin, et olin lõhkumise servad teinud korrektseks suutnud teha 30x50mm L-liistuga ehk mingi seguga nad külge saanud. Ära küsi, mis seguga, sest ei mäleta, aga peaks sobima ka rohkemat liimollust sisaldav plaadisegu. Parema püsivuse huvides võid ju L-liistule sissepoole punktidega paar traadijuppi või lühemat kruvi külge keevitada.

https://www.youtube.com/watch?v=Gbw1GXz ... e=youtu.be



https://www.youtube.com/watch?v=luZ2L36HtLM

Kurb teatada. Lahkunud on Heikki Hyytiänen.


http://tulisydan.fi/downloads/MeidanTal ... %20isa.pdf

Tellisahi lesoga.





Vaatamata Pääso Pauli kuulujutu kuulutmisele ei ole ahjud Jaapanis keelatud, küll aga on need suur luksus.


PS, ei oska arvatagi, miks neid pilte nii palju siia saab

Ma vaatasin palkseina aga muidu kena

Keskmine kirjutas: ↑03 Juul 2018, 15:19 Ma vaatasin palkseina aga muidu kena

Palksein ka kena. Seegi sealne luksus.

Säädus on säädus ka ahjuehitajale.

https://www.youtube.com/watch?v=jeRTuPHK0_Q&app=desktop

Tuleb kiita nende inimeste tervet mõistust, kes euroametnike soove ei kummardanud ja Eestis ahjundust sootuks ei keelatud.

Kahhelpottide disain koostöös Taivoga.

Kahe aastaga kadusid (põlesid ) need ribid koldes ära. Proovi siis õhku puude vahele lasta ei saa risti rästi panna sest koonuses. Ei õigusta see koonus ennast. Sileda põhjaga koldes risti puud põlevad ikka hästi küll.

Millest need ribid, koonused olid, mis ära kadusid? Pane palun oma kaotusest pilt.

Malm ei kannata temperatuuri üle 600 kraadi! Tuharuumi uks avatuna jahutab.

Keskmine kirjutas: ↑08 Juul 2018, 04:39 Malm ei kannata temperatuuri üle 600 kraadi! Tuharuumi uks avatuna jahutab.