Ehitusfoorum

Esimese proovikütmisega tuli korstna põhja 2 cm vett, kuskil liitri jagu. Pole ennem sellist veehulka tähendanud. Alati teda on, aga mitte niipalju.

sisalikneemo kirjutas: ↑06 Jaan 2018, 10:08 Esimese proovikütmisega tuli korstna põhja 2 cm vett, kuskil liitri jagu. Pole ennem sellist veehulka tähendanud. Alati teda on, aga mitte niipalju.

See vesi ei tulnud vaid ahjust vaid ka küllap märjast? kosrtnast ehk suitsugaasid, mis polnud veel just kõrgeimad, jahtusid seal külmas ja märjas korstnas ja alla see vesi siis sealt sadas. Selline ahi kuivab täiesti kuivaks kuu ajaga. Noh, kui ikka kütta.
Kui juba ahju avalikult valmis ladusid, siis ootaks ka temperatuuride mõõtmist

Korsten kindlasti üks süüdlane, see sai ka uus laotud vahetult enne ahju. On ennegi selliseid projekte olnud, kus korsten ja ahi või pliit tulevad ühte elamisse, aga jah need ikkagi suveajal ja soojema ilmaga.

Tere


Vaatsin et kolde välisseinas on lisa vooder õhukesest tellisest laotud, minul läks taoliselt tehtud ahi selle pärast lammutamisele. Ei ta kas valest kütmises või kehvast lahendusest, ahi oli maja ostes sees. Ahju vanus vbl 5 aastat tuli.

pilt
https://drive.google.com/open?id=0B-8Ef ... nZsN0hwMTQ

Tere
Mulle tundub, et sinu ahjul oli sisemise ja välimise voodri vahel segu, kui ahju kütta tekivad paisumised ja liikumised ja kui pidevalt segu kahe voodri vahele pudiseb, siis kukubki ükskord sisemine vooder küliti. Mul vooder ümberringi ja üks külg toetab teist. Kas sul väljapool mõrasid polnud?

Aeg siis kokkuvõte teha, ahju juba tükk aega köetud ja tuba mõnusalt soe, kui vana ahjuga oli toas -20 ja rohkem kraadiga õues hommikuks tavaliselt kuskil 15 kraadi, siis nüüd 19-21c oleneb palju alla panna. Ahju pinnatemperatuuri olen saanud maksimaalselt 82 kraadi 25 kg puidu alla panemisel, tavaliselt läheb alla umbes 17-20 kg kord päevas, siis on toas mõnusalt ühtlane temperatuur.
Peale 24 h kütmist on ahju pinnatemperatuur vahemikus 40-50 kraadi. Korstnasse läheb kuskil 150-180 kraadi suhteliselt piiripealne, aga eks jälgin korstent. 3- me lõõri peale jagab sooja väga ühtlaselt termomeetrid näitasid ühtlast tõusu ja seisid sama temperatuuri peal.Järelpõlemiskambris on temp kuskil 700 kraadi ümber. Nüüd vigadest ümber teeks peale laskuvad lõõre alaosas jooksva löödi nii, et paneks õhema voodri näiteks 3 cm saksa shamottplaadi , sest sealt vähe tuim.

Ma ei tea ahjudest kuigi palju, huvi pärast küsin, miks see kolle ja uks nii väga suured peavad olema ja kui kõrgele sa kolde puid täis laod?

Tere.
Uks on sellepärast selline, et oleks edevam ja hea tuld nautida, lisaks annab kõvasti sooja välja ja kolle on vastavalt ahju ja ukse suurusele paras. Puid panen sinna hambulise osa kõrguseni.

Mida suurem uks, seda vähem vaja kive laduda . Ja seda lihtsam puid panna. Soojuskiirgusega on nii ja naa, ma ütleks oma kogemuse pealt. Kütmise intensiivses faasis kiirgab uks nii palju, et lähemal kui 2-3m ei taha küll viibida. Ja mul on klassikaliste proportsioonidega uks, jupp maad madalam...

Kui suur see ruum on, mida see ahi kütab? Palksein vist, nagu piltidelt näha. Kui palju välisseina?

Ruumid mida ahi kütab on kuskil 100 m2 ja välissein kuskil 30-35 meetrit. Seinad jah palgist vana rehielamu. Soojustus palgiosal puudub väljaarvatud seestpoolt on üle löödud pehme Soomest iga.kiirguse koha pealt õigus see kanti metsik, aga piisavalt kaugel istudes ei häiri.

Ma ei taha su optimismi kuidagi rikkuda, aga kipun arvama, et need uninaksiga laotud servis tellised hakkavad peatselt kukkuma max 10-15 aasta pärast. Lugupidamisega. Teine küsimus oleks, et kuidas näekisd ette kivimassi seismas 3cm wolfi shamoti peal.

Sakslase oleks pannud istumisosale, sellisel juhul oleks tellise paar sentimeetrit õhemaks lõiganud ja läheb raskus sinna peale kandma. Voodril on õhukesed vuugid ja lisaks hoiavad klambrid asja monoliitsemana. Kuum lagi toetab küljega voodri vastu ka. Ma usun, et kestab pole ühelgi ahjul veel tähendanud kivide liikumist.

Kuna projekt suures osas maha kirjutatud, oleksime võinud kogemusi vahetada ka detailides ja muudatuste loomise osas.