Ehitusfoorum

Kas lisaõhukanal ei jää madalale, kui kuskil 20 cm on, sel juhul ta puudega samal tasandil või isegi madalamal (kui kõrgel puudest oleks hea?). Käsivorm kuidagi niipidi paremini käesees.

Tegin väikse ava ka järelpõlemiskambrisse, vaatan kuidas toimib, kui ei toimi panen kinni, või on kellelgil kogemust sellega? Plaan panna ka iga lõõri tahmatopsi ja korstnasse termomeetrid, näeb millist teed pidi suits käib ja palju temp vahe.

sisalikneemo kirjutas: ↑28 Dets 2017, 15:54 Kas lisaõhukanal ei jää madalale, kui kuskil 20 cm on, sel juhul ta puudega samal tasandil või isegi madalamal (kui kõrgel puudest oleks hea?).

Just puude pealt need avad võiksid alata, sest põlemine toimub eelkõige, 95%, just seal. Põlemisfaasis puude kõrgus kahaneb. Kanaleid ikka mitmed, verikaalis üles.

kütusekoguse pealt võiks jah alata need lisaõhu kanalid ja alla poole. Ma isiklikult järelpõlemiskambris järelpõlemisse ei usu...kõik mis põleb, põleb koldes + max neelus ära...seal üleva on juba kahtlane...pigem järjest jahtuvas suunas. See enda tuunitud soomekolle...aga võimalik, et resti jätaks ka ära, sest kes see krt viitsib selle tuhaga jännata...umbpilukoldes, söehunnikuga lõpufaasis vähe tõmmelda, on mugavam ja mõistikum, kui tuha ukerdamine tuhasahtis ja väljaviimine.

raga kirjutas: ↑29 Dets 2017, 19:04... Ma isiklikult järelpõlemiskambris järelpõlemisse ei usu...kõik mis põleb, põleb koldes + max neelus ära...seal üleva on juba kahtlane...

Sul on nõrk usk... teatud hetkedel seal ikkagi jürelpõlemine toimub. Nii igastahes tõestas minu ahju puuritud auk.

raga kirjutas: ↑29 Dets 2017, 19:04 See enda tuunitud soomekolle...aga võimalik, et resti jätaks ka ära, sest kes see krt viitsib selle tuhaga jännata...umbpilukoldes, söehunnikuga lõpufaasis vähe tõmmelda, on mugavam ja mõistikum, kui tuha ukerdamine tuhasahtis ja väljaviimine.

Et ei oleks sellist Unibuildi kollet küll juba 9. aasta ehitanud kui midagi oleks selle tuhasahtlis ukerdamist või sealt probleeme meeletute tuhakoguste väljatassimisega.

Usuga on selline asi, et usud on erinevad ja siis on veel tavakodaniku tavausk ehk eneseusk. Ei saa olla nii, et ise üldse mõelda ei või, siis tõesti seda enam ei oskagi.

Arvan kogemustest, et kui see antud ahi valmis saab ja see igapäevaselt kasutuse leiab, siis saab selguse, et on hea meel saavutatust.

Raga koldes on tagaseina peegel. Mis eesmärki see kannab? See on suure ringi küsimus

Kuidas selles pilukoldes segamisega on kas peab palju liigutama?
Üks asi tuli veel meelde shamott mis kasutatud pole venelase oma vaid ukrainlase põhimõtteliselt sama, aga kvaliteet tundub parem kui vene korralikumal,seal enamus shamott helekollane ja vahele viskab ka roosakaid.

Kui rääkida ka peenosakeste vähendamise tähtsusest, siis tuleks segamine üldse välistada. Pilukolde peenosakeste numbrid on mulle lugeda sattunult vähelubavad.

Koldematerjalid on nüüd saavutanud uuesti seinast-seina piirid. Nii erikaalus, pooride avatuses kui riikluses.

Restkolle: laon puud sisse, süütan, 40 min pärast sulgen luugi ja siibri. Midagi teha pole vaja. Mõni tuttav/sõber uurib, et kuidas ma jaksan iga õhtu 1.5 tundi ahjuga toimetada, segada roobiga, siibriga mängida jne. Vastan, et ka ahjude ehitus on nii palju edasi liikunud, et puudub vajadus selle järele.

Teemaalgatajal tuleb sealt ikka päris kobe ahi, välimuse järgi vähemalt.

Olen mina praktikuna mitmetesse "masinköetavaisse " majadesse ahjukütte taastanud või lisanud ja pererahva rõõm sellest ongi see mis edasi viib. Kuna ma tean ka keemiku ahjulugu, siis see teadmine vaid kinnitab seda lihtsat lugu.
Tõsi, keemikulgi pole just see tavaline restkolle ja pottsepp polnud ka tavaline eurokusti

ps.

Valdur Mikita on öelnud: “Vanaaja inimene teadis vähe aga ta sai kõigest aru. Meie teame kohutavalt palju aga me ei saa enam millestki aru.”

Kas traat, mida kasutad, on tavaline tsinktraat? Pottsepakoolitusel sai arutatud, et traat peaks olema võimalikult pehme, ehhki ma kahtlustan, et tegelikkuses väga suurt vahet ei ole?

See traat on 2,5 mm tsinktraat 100 meetrine rull parasjagu pehme või kõva. Väga pehme ei saa olla muidu venib välja.

no ma ju kütan ise ka oma maja soomlasega küljeribid ja 6 punktist tuleb veel põlemisõhku...sry, tegelt see aasta olen ahju kahel korra kütnud, sest tundub, et kivist leivaahjuga ja jämeda pliidi+truubiga saan vähemate halgudega hakkama..kui toasooja ainult arvestada, siis vist oleks ahjuga kütusekogus suht sama...aga pliita peal saan õhtusöögi tehtud+ rohkem sooja vett. Pudelid on nii pliidis kui ahjus. Ahju pudel hakkab hästi kütma siis, kui kere on täitsa soe ca 60+kraadi...ega mu truup+leso on ka pigem pehmemapoolsema soojaga, aga hommikuni välja. Restist pudeneb enamus sütt lihtsalt läbi...umbkoldes, kui söehunnikut kuhjata ukse ette ja lasta läbi põleda ning siis lüüa laiali, siis see kogus on suht olematu, kui jahuks muutub. Restist lihtsalt pudeneb füüsiliselt läbi! sellepärast austerlased ei salligi resti+jahutab kollet ka.

raga kirjutas: ↑30 Dets 2017, 20:16 . Restist lihtsalt pudeneb füüsiliselt läbi! sellepärast austerlased ei salligi resti+jahutab kollet ka.

Miks austerlased ka siibrit ei salli?

Neid meie tuhakoguseid, millest mulle on räägitud, neid ei suuda mina oma kolderestiga ahjust küll kätte saada. Eks ole teisedki üritanud, aga ega ikka "riikliku" propaganda vastu ei saagi saama.
Kui siin foorumilehed laiali lüüa, siis see teema on väga pika ja halli habemekarvaga. Las jääb.

See ahi ei saa ennast küll sellest rikutud lasta.

Grond kirjutas: ↑30 Dets 2017, 19:10 Kas traat, mida kasutad, on tavaline tsinktraat? Pottsepakoolitusel sai arutatud, et traat peaks olema võimalikult pehme, ehhki ma kahtlustan, et tegelikkuses väga suurt vahet ei ole?

Traadi pehmus või tugevus oleneb tema kasutuse ülesandest. 3 mm traadi pehmuse vajadusse ei saa uskuda.
Mis koolitusega oli tegu?

Jõudu, jaksu ja reipust ahjumeistrile uueks aastaks!

Jõudu ja jaksu läheb tarvis. Ja samad sõnad ülejäänud foorumikülastajatele ka.

Peale pühi natuke nokitsetud ka. Eestküljel kõrgus käes.

Ei hakka teist teemat tegema, surfasin telefonis ja leidsin mõned huvitavad pildid tehtud 2017 kevadel Türil mingid Tallinna pottsepad ehitasid 2 päevaga ahjusid nimesid ei tea, praeguseks ahi maas ja uus asemel. Kolle laotud tulekindla silikoniga kahe täpina kivi peal ja kest puhta tsementseguga. Põhimure oli, et oli ehitatud põlevmaterjali peale ühe lappikivi paksusena.

Usun, et põsed võttis soojaks

Ahju kaanetamine on kuidagi arusaamatu mulle. Ei tahaks ütelda, et vale... Seleta lahti.

Alt üles vaadatuna on shamottplaat mis on tuliga vastu sisevoodrit, sisevooder on järelpõlemiskambri aukude kõrguselt samuti tul-iga eraldatud välisvoodrist. Siis uuesti tul natuke suurem kui ava kuhu ta mahtus jäi pealt õrnalt kummi, selleks lihtsalt keraamilised plaadid lahtiselt peal, siis õhuvahe. Järgmisena toetub vinkel sisevoodrilr, mille peal on tellised lihtsalt üksteise kõrval lahtiselt, äärtes tul enne välisvoodrit, siis veel üks tul-i rida, kivid ristipidi eelneva reaga ka lahtiselt, aga täpselt ja siis 1 cm paks keraamiline plaat 600*600 mm, et oleks hea tolmu võtta. Lagi jääb 1 cm välisvoodrist madalamale.