Ehitusfoorum

Tere, plaan paigaldada korsten õue.
9m kõrge 205mm läbimõõduga 6mm seinaga toru.

Hetkel kaks võimalust otsida mõni betoon plokk või hakata ise valama.
Auk tuleb mõlemal juhul kaevata ja taldmik teha.
Ühel juhul on asi kohe valmis.

Kui valida plokk siis mis mõõdus see peaks olema?
On olemas üks suur plokk mis on ~3m3 betooni, aga seda ei kannata millegagi väga maast välja tõsta...

Laepaneele on kerge leida ja pindalalt ka hea suur aga kinnitus koht jääb liiga õhukeseks minu arvates.
Korstna alus jalad vajavad 1x1m pinda.

Korstna alus tuleb vundamendist nii 20cm eemale.

Sõltub kui raske korsten tuleb. Tänapäeval kerged plekkkorstnad, need ei vaja mingit mega vundamenti - piisav kui allpool külmumispiiri post.

Kalvis kirjutas: ↑26 Juul 2017, 13:49 Sõltub kui raske korsten tuleb.

See on ju esimesena kirjas Näppudel arvudes on jm ca 30 kg ja kogu korsten ligi 300kg. Arvuta nüüd sõltuvalt vundament. Täpsuse huvides võid muidugi kaalu ka täpselt rehkendada.

puutöö mees kirjutas: ↑24 Juul 2017, 22:53 Tere, plaan paigaldada korsten õue.
9m kõrge 205mm läbimõõduga 6mm seinaga toru.

Hetkel kaks võimalust otsida mõni betoon plokk või hakata ise valama.
Auk tuleb mõlemal juhul kaevata ja taldmik teha.
Ühel juhul on asi kohe valmis.

Kui valida plokk siis mis mõõdus see peaks olema?
On olemas üks suur plokk mis on ~3m3 betooni, aga seda ei kannata millegagi väga maast välja tõsta...

Laepaneele on kerge leida ja pindalalt ka hea suur aga kinnitus koht jääb liiga õhukeseks minu arvates.
Korstna alus jalad vajavad 1x1m pinda.

Korstna alus tuleb vundamendist nii 20cm eemale.

Selle 300 kg korstna jaoks piisab vundamendiks kandevõime mõttes korstnajämedusest maasse valatud betoonpostist( läbimõõt 200mm, ehk 314 cm2, kui võtame pinnase kandevõimeks 3kg cm2-le saame selle posti kandevõimeks 942kg. Kandevõime varu on ca 3x) .
Kas saan õieti aru, et sa tahad seda korstent panna püsti hoidma ainult vundamendi, et plaan on moodustada sinna mingi ulme alus? Kui kõrge on hoone sein korstna kõrval? Äkki piisaks korstna paigaldamisest vundamendile ja poolepealt kinnitamiseks hoone seina külge ?

Võimaluse korral seon ikka seina külge.
Hetkel plaan maha panna kaks plokki 50x60x240cm ja need oma vahel kokku siduda.
Enne paika tõstmist puurin m20 keermelatid läbi korstna kinnitamiseks.

Need ei jää nüüd eriti sügavale ainult.
Kuidas võiks selle augu põhja ette valmistada kas ainult peenemast kruusast piisab? Ja hiljem küljed täita kruusaga.

Huvitav, millise vundamendi peab tegema kui neli 75 kilost meest kõrvuti seisavad?

Raskuse vajumine pole probleem, tunnen huvi kuidas saada hetkel see asi tehtud hästi.

Küülaline kirjutas: ↑27 Juul 2017, 21:58 Huvitav, millise vundamendi peab tegema kui neli 75 kilost meest kõrvuti seisavad?

Aga vabalt seisva korstna puhul on mehed üksteise kukil ja ülemine mees on 9 meetri kõrgusel.

Kui tormituulega mõjub 9m vabalt seisva korstna tipule 100kg külgjõud, siis 205mm läbimõõduga korstna toru tuule suunas oleval alumisel serval, tekkib ca 5 000 kg tõstejõud. (Arvestamatta toru keskosale mõjuvat külgjõudu.)
Ehk külgkinnitused tuleb nagunii panna, et tuuled seda toru ära ei lõhuks.
ping

Võibolla kaalun hoopis trosside paigaldamist hiljem aga esialgu katuse paneeli külge.

Vundamendi osas on lood sellised, et peab arvatavasti ise valama kuna siin kandis neid plokke ei liigu ja need mis leitud on neid ei soovita müüa...

Kui valin poest valmis kuivbetooni segu ja segan selle ise kokku, siis mille järgi valida armatuur ja selle paigutus?
Kas piisab kui väänan armatuuri võrgust nelinurkse toru?
On olemas ka 2mm paksust ja 20mm laiust raudlinti selle võib risti toru sisse siduda kui see sobib selleks.
Lisaks viskan valamise ajal segu sisse väiksemaid raudkive ka .

Kas põhja osas võib jätta lihtsalt kaevatud pinnase ja otse sinna valada?

Meeter korda meeter ja sügavus on hetkel lahtine, kui juba ise teha siis vast ikka nii 1.2m.

Igasuguseid variante on tehtud sõltuvalt pinnasest.
Kui pinnas on tihe, saab labidaga lõigata siis pole saalungit maasisse tehtud - puurid või labidaga õige tükk välja ja sisse betoon, võid raudkive julglt juurde visata. Maapinnapealne osa siis mõnest saalungilauast tehtud.
Tavalisem on olnud kuskilt vanem asbotoru (soovitavalt jämedam laiem) -alla lödistad taldmiku siis toru ja see kohe betooni täis ning pinnas ümber. Üks sarruse varras kah sisse pandud. Vajadusel pinnale kohe tikkpoldid või mis iganes kinnitamiseks.
On ka fibo plokkidest tehtud - plokk otsapidi sisse, segukiht vahele ja uus plokk peale kuni maapinnal õigel kõrgusel.
Siiski kui korsten kõrgem ja oht külgpaindele siis sarrust rohkem - tuulekoormus hakkab ju külgepidi vundamenti painutama. Sarrusega raudkivi vundamenti ei tee või kivid peavad väikesed olema.

Kas see toru hakkab mürske laskma