Ehitusfoorum

Tere

Oskab äkki keegi targem kodanik pakkuda soovitusi osalise korstnahülsi paigaldamiseks? Ehk siis mitte panna otsast lõpuni, vaid ülevalt kuhugi sooja osani. Kusagilt kuusin, et nii tehakse ka. Otsast lõpuni ei paneks, kuna esiteks jääks olemasolev õlikatel niikuinii varukütteks ja teiseks on ka katlajuurest lahtilõhkumine ja katla liigutamine komplitseeritud. Kas see on mõistlik sellisel kujul ning kuidas tuleks valida toru läbimõõt ja pikkus. Mõte oleks panna näiteks 2-3 meetri pikkune ja 150mm läbimõõduga toru sisse, täita kergkruusaga tühimik.

Praegu on lõõr 27*27 ja see on pitsi ülevalt ära lammutanud. Katlast korstna tippu on mingi 6 meetrit ja katlast tuleb korstanasse 20*14cm toru.

Minu kogemused on küll olnud positiivsed. Olen paigaldanud kolmele korstnale plekist torud sisse ja korstnapitsid jäid pärast seda kuvaks. Kahel korstnal on 4 meetrised kestad, mis ulatuvad ülemise korruse soojade ruumide tasandile ja üks varjab ainult korstnapitsi sisemuse. Viimane ka pildil...

Tänud vastuse eest! Aga kuidas tuleks valida toru läbimõõt? Mille järgi seda arvestada?

Teistpidine kogemus.
Sai paigaldatud õlikatlale korstnahülss ja mitte osaliselt vaid ikka nii nagu peab. Kui katelt kütta, voolab kondents alla välja ja sealt ämbrisse. Nädalaga on ämber täis.
Kui paigaldad osaliselt siis voolab kondents mööda hülssi alla ja siis kus see lõpeb imbub kivisse. Kui kondentsi pole siis pole ka mõtet hülssi paigaldada kui aga tekib siis ... see poolik lahendus pole hea.

Kalvis kirjutas: ↑08 Juun 2017, 09:07 Teistpidine kogemus.
Sai paigaldatud õlikatlale korstnahülss ja mitte osaliselt vaid ikka nii nagu peab. Kui katelt kütta, voolab kondents alla välja ja sealt ämbrisse. Nädalaga on ämber täis.
Kui paigaldad osaliselt siis voolab kondents mööda hülssi alla ja siis kus see lõpeb imbub kivisse. Kui kondentsi pole siis pole ka mõtet hülssi paigaldada kui aga tekib siis ... see poolik lahendus pole hea.

Naftasaaduse põlemisel tekkib muude ühendite kõrval ka vesi.
1kg põlemisel tekkib 1l vett.
Ka autos, kui kallata 50L paaki, siis 50L vett tuleb summutist välja.
ping

Mitte ainult. Ka puidu põletamisel tekib vett. Teoorias vaid puhas kivisüsi on suht veevaba.

Väga põnev. Kujutaks ette, et enamus hülsse siiski ei higista (ka osalised). Siin ongi küsimus pigem, et kuidas arvutada vajaminev hülsi pikkus ja läbimõõt, et tõmme ja temperatuur paigas oleks ja kondentsi oleks minimaalselt. Kuidas ja kas täita tühimik jne.

Kõik oleneb ka sellest mis katel õlikttel kasutusel.Nt haret katel küll mingit hülssi ei vaja,mingi 300 läheb sealt välja.Hülsi ja korstna vahele pole midagi vaja panna,õhk parim asi seal.

Mul on seal Jämä dinosaurus ja selle küljes Bentone B10 fuv, kui selle infoga midagi teha on. Oleks vaja natuke nõu, et ma ise päris pornot ei teeks oma peaga. Samas annan aru, et arvamusi on seinast seina. Mõne jaoks on ainuõige otsastlõpuni lahendus ja muu on nö porno. Kuid siiski on igasugused argumendid teretulnud äärmiselt.

Ehk kui mul on seal 7 meetrine 27*27 korsten, millele paneks ülevalt 2,5 meetrise (ulatub sooja osani ilusti) ja 125mm läbimõõduga happekindla toru sisse (toru olemas selline), siis kui suur on tõenäosus, et see ei lähe piisavalt soojaks, et kondents välja aurustuks ilusti sealtkaudu? Arvestaks veel seda, et plaan on see ikkagi jätta varukütteks ja peamiselt soojendada Õ-V-ga. Mis omakorda tähendaks, et selle paneks tööle võib-olla ainult suure külmaga ja siis oleks ka tsüklid pikemad ja temp korstnas tõuseks nii maksimaalseks kui sellise setup'iga saab.

Kas aitaks näiteks panna sinna tükk vahele ja teha toru pikemaks? Kas on nii, et mida lähemal on toru katlale, seda vähem on väljuval gaasil ruumi jahtuda?

Ette tänades!

Sugulasel oli kaasaegne õlikatel kivikorstnas ja toas sein korstna kohalt rokane kondensist,probleem kadus peale moodulkorstna paigaldamist..Ühes valla lasteaias haret mini katel õliküttel ja ka mingi7-8 jooksu masiivne kivikorsten taga ja häda mitte kui midagi.Aastaid tagasi sai korstnatipust mingi 0,5 m maha võetud päästeameti nõudmisel kuna mütsi peal polnud ja sisse sadav vesi oma töö teinud.

Õiged märkused - hülsi vajalikus sõltub nii katlast, kütmisest (täislaksuga ja pikalt või sussitades ja harva), kui tihti-harva kütad (igapäevaselt või kord kuus). Võimalik et kondentsiprobleemi polegi. Kui aga kondentsiprobleemi pole siis pole ka mõtet hülssi korstnasse panna.
Kui sa ei tea siis ära täna pane ja jälgi oma korstent. Kui vaja ronid talvel katusele termomeeter peos ja mõõdad tipus suitsu temperatuuri ära. Kui see on 40 C lähedal või alla siis on võimalikult suur oht kondenmtsi tekkeks. Kui on üle 90 C siis täiesti ohutu - hülssi pole vaja.

See väike asi jäi vist manimata. Hetkel on pits täiesti lagunenud, sellest ka kogu see torupanemise teema. Teeks pitsi korda ja siis olekski vaja kuidagi olukorda parandada. See 27*27 lõõr on liiga suur. Muidugi ei olnud korstnal mütsi ka peal. Pits on silikaattellistest ja praegu on ülevalt kivid seestpoolt tühjad ning lagunevad ka väljastpoolt juba.

Kui pits silikaadist seestpoolt killustik siis kondens teeb seda.Kui teed uue silikaadist siis silikaadile rv happekindel vooder sisse.Kas toa ka läbi seina tuleb?
Jäma katel ei tohiks väga öko olla,tooama haret katel ju jäma pealt mahaviksitud ja pisut tuunitud sitemaks.Jämal peaks olema ju 2 kollet kõrvuti.Ühes põletad puiti ja tos läbib pikema ringi ja teises põletad õlii ja toss läbib lühema ringi.

Jah, teisel korrusel, toa ülaosal, koorub ka krohv maha korstnalt toas. Siis peaks viima veel allapoole? Lõhnab sedamoodi, et peaks tegelt ikka otsast lõpuni tegema, kuid üldse ei tahaks all lammutama hakata. Ikkagi varuküte jne.

Jämä jah kahe koldega, nagu kirjeldatud.

Kui korstnaots (pits) on vaid lagunenud siis seda saab taastada. Seejuures saab ka õigesti teha, et niipea ei laguneks. Kui korsten on pikalt mäda aga seisab püsti siis paneks hülsi lõpuni välja ja pitsi teeks ka korda. Kui hülsi paned poolikult siis hülsi osas oleks lõõr korras kuid kui tekib kondents, voolab see alla välja - õigemini hakkab läbi seina tulema selles kohas kus hülss lõpeb.
Valikud on sinu.