ekspertarvamus korstna tõmbe teemal

[voldemar]

Mina korstnapühkija-meister tase 5, pottsepp III ..............uurisin .................... korstna tõmbeprobleeme. Uuringu käigus selgus, et korstna ehitaja on eksinud katusest läbimineva laienduse ehitamisel. Reeglina ehitatakse katusepealne osa laiem, kui katusealune osa, kuid ehitaja on ladunud korstna sama laia, kui pööningul ja visuaalse sarnasuse saamiseks katusepealses osas lõõri kitsamaks ehitanud. Selle tulemusena on suitsugaaside liikumine pärsitud kevade, suve ja sügisperioodil, kuna tõmme korstnas on otseses seoses välisõhu ja korstna sisepinna temperatuuride vahest. Talvel, kui temperatuuride vahe on suur töötab suitsulõõr normaalselt, kui temperatuuride vahe on väike, või hoopis vastupidine takistab kitsenev osa lõõri normaalset tõmmet. Hea ehitustava järgi peaks laienemis kohtadel lõõri sisepind jääma samadesse mõõtudesse, kui ülejäänud lõõr, selleks kasutatakse kas õhemaid kive, või vajadusel lõigatakse vajaminevad kitsad kivid korstna ladumisel kasutatavatest kividest. Tühimike, või väljaulatuvate osade juures tekivad turbulentsed õhuvoolud, mis pärsivad tõmmet.
Remondi käigus oleks tulnud korstnad laduda uuesti pööningu põrandast alates, kuna kõikidel korstnatel on näha lagunevaid kive, mis võivad halbade asjaolude kokkusattumisel muutuda tuleohtlikuks.

Küsimus: kas on õige tõmbeprobleemi kirjeldav väide, kui korstna pitsi sisemus oleks laotud 2cm kitsam kui vana korsten? Maja on aastast 1935 . Kes on süüdi selles, kui telliti korstnapitsi ladumine , aga tagantjärgi , kui pits on laotud ja raha veel meistrile maksmata, võetakse tellija poolt akt teiselt korstnapühkijalt ja väidetakse , et miks ei laotud teise korruse ja pööningu vahelaes? Ka projekt ei näinud seda ette ja tellija kindel soov oli kõigele vaatamata ainult korstnapitsi ladumine, kuigi ehitaja soovitas korstnad vahelaest alates laduda. Protokollis seda ei käsitletud , kuna protokollijaks oli järelvalve.
Teie arvamused on teretulnud.

[Robi 1]

Vähene pitsiosa kitsenemine on vaid kasuks. Iga meetriga pitsi poole toimub gaaside jahtumine, mis tähendab seda, et gaasid ei vaja nii palju ruumi, et sama kiirusega liikuda.

[voldemar]

Tänud vastuse eest. Klient ütleb , et kui teine korrus alustab kütmist , ajab tema korteris esimesel korrusel ei tea kust , väidetavalt mikromõradest tossu sisse.

[rein113]

"kuna tõmme korstnas on otseses seoses välisõhu ja korstna sisepinna temperatuuride vahest." Väga huvitav väide. Seega ei tohiks täielikult maha jahtunud hoones kütmist alustades korstnas üldse tõmmet olla? Minu meelest on tõmbe tekkimises süüdi õhurõhkude vahe korstna jalamil ja tipus.

"Reeglina ehitatakse katusepealne osa laiem, kui katusealune osa, kuid ehitaja on ladunud korstna sama laia, kui pööningul ja visuaalse sarnasuse saamiseks katusepealses osas lõõri kitsamaks ehitanud." Laiem? Kas räägite lõõrist või välismõõtudest? Välismõõdus ehitatakse "katusepealne" korstna osa suuremate välismõõtudega esiteks sellepärast, et lõõri mõõte säilitades ja sisevoodrit kasutades pakseneb korstnasein, teiseks, et saaks korstnakrae pleki serva kinnitada nii, et vesi valguks sellest ca 2...3cm kauguselt mööda, ja võib-olla ka selleks, et korstnal oleks teatav mass soojusakumulatsiooni jaoks. Kui te räägite lõõrist, siis see tase V... Kui lõõr kitsam on, nagu Te kirjutate, on kõik korras.

Kui ülemine naaber alustab kütmist ja alumisel ajab suitsu sisse, tekib küsimus: kas tegu on ikka kahe lõõriga? Ei lugenud seda välja. Kui on, siis kas korstna vahesein on gaasitihe ja lõõrid ei ole nt alt tuha väljavõtmise lihtsustamiseks ühendatud (olen näinud sellist lahendust)? Kui korsten on korras, siis võiks alumine naaber mõelda, kust tuleb tema elamisse värske õhk, st kui see tuleb läbi tema lõõri, siis tuleb selle kaudu ka naabri suits. Ehk oleks abi elamisse värske õhu pealevoolu tagamisest?

[ahjuke]

Oh kas t]esti ei teata algklasside füüsikat.Suitsu jahtumisel ruumala v'heneb ja seetõttu peab ka loori ristlõige vähenema ja pitsi tipp peab kitsam olema.Tagantj'rgi saab ksa nt plekist toruga kitswnduse tekitada.
Kui ülemine naaber alustab kütmist ja alumisel ajab suitsu sisse, tekib küsimus: kas tegu on ikka kahe lõõriga? Ei lugenud seda välja. Kui on, siis kas korstna vahesein on gaasitihe ja lõõrid ei ole nt alt tuha väljavõtmise lihtsustamiseks ühendatud (olen näinud sellist lahendust)? Kui korsten on korras, siis võiks alumine naaber mõelda, kust tuleb tema elamisse värske õhk, st kui see tuleb läbi tema lõõri, siis tuleb selle kaudu ka naabri suits. Ehk oleks abi elamisse värske õhu pealevoolu tagamisest?
Neid kompotte n'htud igasuguseid.
Alles oli elektrisaun ja ahju k[ttes suitsuhaid toas,toas ka meeletu vaakum mida tunda ust ac=vades sulgedes.

[ahjuke]

Remondi käigus oleks tulnud korstnad laduda uuesti pööningu põrandast alates, kuna kõikidel korstnatel on näha lagunevaid kive, mis võivad halbade asjaolude kokkusattumisel muutuda tuleohtlikuks.

Küsimus: kas on õige tõmbeprobleemi kirjeldav väide, kui korstna pitsi sisemus oleks laotud 2cm kitsam kui vana korsten? Maja on aastast 1935 . Kes on süüdi selles, kui telliti korstnapitsi ladumine , aga tagantjärgi , kui pits on laotud ja raha veel meistrile maksmata, võetakse tellija poolt akt teiselt korstnapühkijalt ja väidetakse , et miks ei laotud teise korruse ja pööningu vahelaes? Ka projekt ei näinud seda ette ja tellija kindel soov oli kõigele vaatamata ainult korstnapitsi ladumine, kuigi ehitaja soovitas korstnad vahelaest alates laduda. Protokollis seda ei käsitletud , kuna protokollijaks oli järelvalve.
Teie arvamused on teretulnud.

Pakun,et kui tellija pole nõus pööningu osa lammutama siis töö tegemata jätta või siis kirjalikult paberile kirja,et tellija pole nõus,aga laduja on seletanud asja ohtlikust.Kui juba tehtud siis tuleb teine kogenum ja targem korstnapühkija,ettepanek päästeametisse ja see uus pits lammutatakse(sõltuvalt olukorrast) ja alates pööningu põrandast uus korsten jooksma.
Suits võib ka lõõri vaheseinas oleva avause või ka korstnajala põhja kaudu sattuda niiviisi valesse korterisse.Igasugu veidraid ehitisi nähtud.