välikamina suu mõõdud?

Kõik teemad ahjude, kaminate, korstende kohta
allan10
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 1
Liitunud: 10 Aug 2015, 19:48

välikamina suu mõõdud?

Lugemata postitus Postitas allan10 »

Tere!
Plaanis on ehitada välikamin. Nagu ma olen aru saanud, siis 90 protsenti ehitatud välikaminatest ei tõmba korralikult, st suits ei välju mitte korstnast, vaid enamik suitsu väljub kaminasuust. Üheks põhjuseks on kuuldavasti kaminaava vale suuruse valik.

Nägin ühes ajakirjas skeemi, kus oli toodud tabel, mis sidus omavahel: 1) kamina-ava pindala, 2) korstnalõõri läbimõõdu, 3) korstna pikkuse.
Samas rääkis üks pottsepp mulle, et neil mõõtudel pole olulist tähtsust.

Mida soovitate? Tähtis on tulemus, st kuidas ehitada selline välikamin, mis köeks suitsu välja korstna kaudu ja veaks normaalselt?
raga
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 505
Liitunud: 22 Apr 2009, 23:52
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 22 korda

Re: välikamina suu mõõdud?

Lugemata postitus Postitas raga »

lolliks ei tasu ka minna! Tegelikult on asi ka selles, et väliköögid jms kaminanurgakesed on avatud 95% tuultele ja ollakse seal peamiselt suvel. Sellegipoolest peaks kahe kivilõõr saama hakkama vähemalt 70x60 avaga...või isegi suurema avaga. Selge on ka see, et kui läbukäigus visatakse kaminasse dopelt normkogus kütust, siis võib väheks jääda lõõrist.
Toby
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 149
Liitunud: 29 Mai 2010, 22:40
On tänatud: 12 korda
Kontakt:

Re: välikamina suu mõõdud?

Lugemata postitus Postitas Toby »

Õigus ta on, et mustunud kaminasuu ja mõranenud välisvooder on äpardumise tunnused, mida saab parandada vaid ümberladumisega.
Ükskõik, mida välikaminaga teed, tugeva tuule otse kaminasuhu puhudes viskab vahel suure tule korral pahvaka suitsu ikka suust välja. Seda saab vältida vaid varjualuse lükandseinaga. Lõuna-Eestis on peamised ohtlikud ilmakaared põhi ja lääs - seal võiks olla siis statsionaarsed seinad ees. Üle Eesti domineerivaid tuulesuundi pole jälginud, võimalik, et rannikul on teisiti.
Eestis peamiselt ehitatavad kaminad on saksa-skandinaavia tüüpi, kus suits ei lähe otse korstnasse (erinevalt anglo-ameerika kolletest) vaid teeb enne korstnasse jõudmist vertikaalse pöörise ülevalt alla koldesuu poole ja siis alles korstnasse. See suitsu loomulik tagasipööramise hetk ongi koht,kus muist suitsu kaminasuu ülaosast pidevalt välja võib nõrguda. Vältida on väga lihtne - suitsuriiul või suitsukott tee piisavalt kõrge, mitte alla viie kivirea. Mõnele ehk ei meeldi, sest see viib kamina väliskarniisi liiga kõrgele iluasjakeste panekuks,kuid alternatiiv on madalal olevad tahmased asjakesed.
Korsten lao kindlasti ise ja juba enne kamina ehitamist, siis on kindel, et kamin tuleb ,,õige,, koha peale. Materjali kokkuhoiu pärast laotakse vahel korsten kamina otsa, mis välistab igasuguse ,,suitsunina,, ladumist. ,,Suitsunina,, kamina ülaosas enne suitsu kaminast korstnasse minekut on vajalik korstna kaudu võib-olla tuleva tuulesurve vähendamiseks.
Korsten lao kindlasti ise, väldi igasuguseid poe ,,torosid,, Torud on küll mugavad paigaldada, kuid kaminasuu tuleb sellevõrra väiksem.
Ära kuskil suitsu teel teda ,,kägista,, s.o. suure läbimõõduga korstnast ei ole midagi kasu kui näiteks kaminast korstnasse mineku lõõri teed ainult poole korstna läbimõõtu.
Kamina suuava saad teha suitsu teel oleva kõige kitsama ava kordajana.
Korsten tee ikka paar meetritki üle katusepinna. Kui kardad, et tuli liiga suur, võid ava kõrgemalt varjata mütsikesega.
No ega kõiki asju jõua ühe piibutäiega ära rääkida - targemad mehed, näiteks Veske, on teemast lausa raamatuid kirjutanud. Klassika,,Ahjud,pliidid,kaminad,,
Ega muud kui EDU ehitamisel!!
Vasta