Glasuurpott ahju ladumine

[meelisvaiksaar]

Õhtust lugupeetavad.
Tehke lollile selgeks misasi on svikk?Miks peaksin ahju sisu valgustama,et aru saada,et nurga potti lihvima peab? Miks peaksin potti RAIUMA mõõtu? Ja miks peaksin üldse pottide ja kivide suhtes brutaalset vägivalda kasutama?? Kui teen 200 aasta vanusest kividest ahjuJa mitte ainult(Kõik kivid tuleb läbi koputada),miks ma teda koputama pean(Ta ju teistmoodi töödeldud kui praegu.Korstnad ja ahjud seisavad ja töötavad siiani)
Mis asjad on mikropraod,mis takistavad mul tööd tegemast(pidavat tulema saagimisega,löömisega )Nõuka aegsed ahjud töötavad siiani!!!!!Kuidas siis kivi otsast t35 kraadi all tükk kätte saada kui ei sae,murra ja ,või müürihaamriga ei löö?Need on vähesed küsimused mis on tekkinud paari kuu jooksul.Enamus küsimusi on ilmselgelt Teadjale suunatud.Aru olen saanud paarist asjast.Kogemused tulevad TÖÖD TEHES. Mitte foorumis tapeldes.Kes ise ei oska midagi teha......Hakkab õpetajaks.Ja kui sellega hakkama ei saa....läheb piirivalvesse tööle(Narva vanasõna)Omalt poolt arvan,et see on mööndustega.Inimestel lähevad liigesed läbi,närvikanalid ummistuvad,tekkivad püsivad kaela ja õlaliigese tüsistused jne,jne
Sellega ei tahtnud ma piirivalvureid solvata.Kuna tunnen neist nii mõndagi asjalikku ja lugupidamisväärt inimest.
Lugupidamisega Meelis

[teadja]

Leidsin postitusi lugedes ennast kummaliselt möttelt. Tekkis uudishimu, et
kui Eest pottsepad oskavad kysida nii kummalisi asju ja tunda uhkust selliste
pisiasjade yle,mida neile kusagil kursustel öpetatakse, mis muidugi pole sugugi
paha. Et kas Eestis toimub yldsegi mingit väljaöpet, kuidas null vuuki laduda.
Siin on varasematest teemadest läbi käinud möttemölgutusi, null vuugi paksusest
ja väljapakutud möödud tundusid minule kummastavad. Keegi töi välja,et
esimese vabariigi meistrid tegid vuugi, kuhu vihikuleht vahele ei mahtunud, no
miks esemese vabariigi aegsed, tean paljusid, tösikyll vanemad tegijad, kes teevad seda praegugi. Kas nooremate pottseppade hulgas on uued prioriteedid,
vöi milles on asi. Minu pöhimöte on kyll selline, kui vihikuleht läheb nullvuugi
vahele, siis pole ta enam nullvuuk. Ja kui potivuugi vagel on pragu, siis hakkab
see vuuk ennast laiali mängima. Kuidagi kummaline on lugeda, et auväärt
pottsepp kysib, misasi on svikk!

[meelisvaiksaar]

Hommikut.
Mis asi on svikk? Küsin veelkord. Tean mida selle all mõeldakse aga kuskohast see sõna pärit on ei tea. Olen kuulnud,et on svikkimis masin....KINGSEPPADE tööriist. Ilmselt on ka svikid sealt pärit.
Agaon veel kaks võimalust,et ma ei oska otsida piisavalt põhjalikult või.............
Räägingi ma kingsepaga juttu.
Kui on võimalik siis näidake mulle pottseppade erialasest kirjandusest (Ma ei mõtle viimase 5 aasta asju) vihjegi sellele
Lugupidamisega meelis Vaiksaar

[teadja]

Hommikut.
Mis asi on svikk? Küsin veelkord. Tean mida selle all mõeldakse aga kuskohast see sõna pärit on ei tea. Olen kuulnud,et on svikkimis masin....KINGSEPPADE tööriist. Ilmselt on ka svikid sealt pärit.
Agaon veel kaks võimalust,et ma ei oska otsida piisavalt põhjalikult või.............
Räägingi ma kingsepaga juttu.
Kui on võimalik siis näidake mulle pottseppade erialasest kirjandusest (Ma ei mõtle viimase 5 aasta asju) vihjegi sellele
Lugupidamisega meelis Vaiksaar

No tere lugupeetud. Kui nyyd päris aus olla, siis need samad kingsepa mötted
jooksid minulgi peast läbi, lugedes lugupeetava kysimusi. Ei viitsi pikemalt
jahuda, netiöppe meestel ei peaks ju raske olema lyya Wikipeediasse sisse nii
tuntud söna nagu on "Ofenbauer." Sealt peaks saama piisavalt viiteid nii linkide,
kui ka kirjanduse kohta. Omaltpoolt soovitan Saksa keele juurde jääda, kuna
nn.Soome keelt kasutates jöuate kindlasti tagasi oma lemmiktehnika juurde?
Aga asja möte oli ju teadmisi koguda! Edu!

[teadja]

Tegelikult arutasime oma tund aega Andrus Schultsiga neid vuugijute ...ja muidugi jah...lahtiseid küsimusi siin on...aga lähiajal peaks ka uusi võimalusi selguma. Loomulikult keegi polegi kahtluse alla seadnud, et selline tegumood nagu Teadja räägib, et see poleks ok...aga selle pärast ei pea nüüd kogu muud maailma maha tampima ja erinevad võimalused ainult rikastavad ahjuehituse arengut.
Aga Kordnik ongi Koit ... ja leppigem sellega!

Minule meeldib, kui kordnik on pottseppade seast, olgu ta siis Juhan, Jaan, vöi
Koit! Juhid valib ikkagi omanik ja kylastajal on alati valikuvöimalused. Robi, räägid, et lähiajal selguvad uued vöimalused. Mina väidan, et need vöimalused
on ammu olemas, neid tuleb lihtsalt tunda ja täita. Otsustasingi rääkida nendest
vöimalustest ja nendega kaasas käivatest nn.. ahvatlustest.
Enamus pottseppi
kasutab tänapäeval nn.latiga potiridade ladumist, mis kindlast kergendab pott-
sepa tööd. Köik pottsepad ju teavad, et niimoodi saab edukalt laduda ka nullvuuki. Selleks peab aga tahet ja pysivust olma.Kui potid töödeldud, potirida
nn. kuivalt paigas ja kokku lykatud, kisub ju käsi vägisi seguämbri ja svikkide
järgi. Aga vara veel, et saada korralik nullvuuk, tuleb just ahju sisse panna valgustus, et näha, kuskohalt valgus läbi paistab. Reeglina tuleb köik potid uuesti
lihvida ja mis teha appi tuleb vötta tihti ka märkepliiats ja noad. Potirea ylemise
ääre täpseks saamiseks tuleb poti ylemine äär uuesti lyya ja lihvida.(hammas)
Olen korduvalt näinud, kus just see operatsioon jäetakse tegematta ja kas me
saame rääkida siis nullvuugist?

[Robi 1]

Endiselt kordan, et vaevalt kellegil saab midagi õigesti paika lihvitud null vuugi vastu midagi olla...aga ega seepärast ei pea siin igas teemas seda kordama ja muud asja segama pidevalt.

[meelisvaiksaar]

Õhtust.
Tahan näha kes laob Savitoni faasiga potti klassikalises mõttes 0 vuugiga))) Kas see on üldse selleks mõeldud))
Kuna ise teen palju just Savitoni potist(Kuna see meeldib mulle) siis võtan seda vuugijuttu natukene rahulikumalt.
Mis puutub SVIKKIDESSE....Siis nt.Suahhiili keelest ei ole soovi nt siibri nimetust üle võtta? Või udmurdi keelest potiklamber??
Mitte,et mul oleks saksa keele kui sellise vastu midagi.Lihtsalt põhimõtteliselt.Meil on eesti keel ja sellega on saadud hakkama siiani.Loomulikult on mugavam ühe sõnaga öelda,kui terve lausena.
Poti raiumisest.
Kunagi rääkisid,et iga koputamine vastu tellist tekitab mikropragusid.....Mis Sa siis potinoaga vehkled?? Kui isegi kivi saagimine tekitab mikro pragusid??? Mis kas peaks laseriga lõikama või)))?Kui nii võtta,siis ei saagi enam ahjusid üldse teha .Peaks olema ainlt. monoliitselt valatud kärakad,mida roklaga kohale veetakse.
No ei ole see ikka nii hull see asi.
Lugupidamisega Meelis Vaiksaar

[teadja]

Tervist lugupeetav. See nyyd kyll minule uudis. Ehk sa tsiteerid mulle seda minu
postitust, kus väidan,et kivi koputamine pottsepahaamriga tekitab kivis mikro-
pragusi. Omaarust väitsin, et just koputamisega need tuvastatakse. Vöi kuulsid
sa seda hoopis söber Robi käest. Temal kipuvad viimasel ajal asjad segamini
olema. Ei hakka väitlema,selle yle, mida yks korralik pottsepp oskama peaks!

[Annes]

Õige kirjapilt peaks olema tsvikkima, s.o tihendama. Vanema põlve pottsepad teavad veel seda. Pottsepp toppis kahe rumba vahel olevasse savikihti eelnevalt ahjupoti töötluses saadud potikilde. Eesmärgiks oli see vahe tihendada samast materjalist kildudega, millest koosnesid ahjupotid. Seega saadi võimalikult sarnase omadusega ühendus, (ruumpaisumine, soojusjuhtivus ). Sõna tuleb saksa keelest zwick.

[kaminahi]

Õige kirjapilt peaks olema tsvikkima, s.o tihendama. Vanema põlve pottsepad teavad veel seda. Pottsepp toppis kahe rumba vahel olevasse savikihti eelnevalt ahjupoti töötluses saadud potikilde. Eesmärgiks oli see vahe tihendada samast materjalist kildudega, millest koosnesid ahjupotid. Seega saadi võimalikult sarnase omadusega ühendus, (ruumpaisumine, soojusjuhtivus ). Sõna tuleb saksa keelest zwick.

Kindlasti ei tehtud seda tööd vaid ahjupoti kildudega. Aga siingi läheb vist kohe tuhandike tähtsuse selgitamiseks.
Praeguseks aga on selline tava just Euroopas unustatud ja potivahed tihendatakse mõõdus kiviribadega või paljalt seguga.
Oleks aeg otsustada, kas oleme endiselt antikvariaadis või tunnistame seda õpetust, mida bravuurikalt Euroopast meile ette kantakse. Otsust ootan siinsamas.

[teadja]

Õige kirjapilt peaks olema tsvikkima, s.o tihendama. Vanema põlve pottsepad teavad veel seda. Pottsepp toppis kahe rumba vahel olevasse savikihti eelnevalt ahjupoti töötluses saadud potikilde. Eesmärgiks oli see vahe tihendada samast materjalist kildudega, millest koosnesid ahjupotid. Seega saadi võimalikult sarnase omadusega ühendus, (ruumpaisumine, soojusjuhtivus ). Sõna tuleb saksa keelest zwick.

No ega sellel polegi tätsust, heal lapsel mitu nime? Olen ise kasutanud ka poti
kilde, aga need olid ju öhukesed. Head olid rombi tykid, aga palju neid tuli.
peamiselt sai ikka kivist löödud parajad tykid, nyyd lihtsam, löikad ämbri valmis!
Selle rombiga kah näed, osa räägib rumbist! Kaminahjule niipalju, et käid jutu
järgi maailmas ringi ja ei tea, milline töö raha maksab. Sinu stiilinäide on mass
toodang ja sedagi sa ei suuda ära öppida, aga sinna me veel jöuame.

[madis64]

Selle rombiga kah näed, osa räägib rumbist!

rump:rumba:rumpa

Ahjupoti tagakülg.jpg (26.58 KiB) Vaadatud 3907 korda

[Annes]

Potikild võib olla rombi kujuline, aga rump ei ole süvend poti tagaküljel. Ahjupoti tootjana nimetame rumbaks seda savist "vorsti" mis kleebitakse plasti külge. See kas valmistati käte vahel või pressiti käsipressiga. Siin eksib Eesti Keele Instituut. Meistrid, kes on remontinud vanu ahjusid, on kogenud, et mõnel vanal potil tuli rump kergesti poti küljest lahti. Põhjuseks oli rumba ja plasti erinev kuivuse aste poti valmistamisel, kleepuvus oli omavahel halb. Ootan põnevusega Raivo vastust.

[meelisvaiksaar]

Õhtust.
Kuna koolis sai õppida inglise ja vene keelt siis toksisin Googlisse sisse Saksa keeles Zwick ja andis ühe vaste TUTISTAMA ))
Loomulikult ei saa seda tõsiselt võtta aga.....
))))
Ok see oli jagelemine. Kui tahate kutsuge rumba vahede täitmist siis tsvikkimiseks. See küll kõige väiksem põhjus jauramiseks.
Teadja.
Ma ei pea inimeste ütluste kohta registrit. Ei oska..saa ega tahagi. pean tööd tegema.Reeglina jõuan koju..siis tahaks tund või paar perega olla ja siis magama.Seepärast imestangi...Kuskohast inimesed võtavad aja,energia jmkveel selleks,et jageleda???????
Kui keegi üritab täiskasvanud inimest muuta.....Ei ta muutu.))) Nii kaenamuse tõekspidamistega.
Nii,et enamus jauramisi on tühi töö ja vaimu närimine.)))
Ja üldse..Ma ei mõista miks peaks olema mitu kasutaja kontot. ????Kas inimene ei suuda ja ei taha oma sõnade eest vastutada??
Kuidas ta siis oma töö eestki vastutada saab?.Ega internet pole ju anonüümne. Ja kui keegi tõsiselt viitsiks siis saab ju IP aadressid hõlpsalt kätte. Arvan,et inimene kes räägib nn. mitme inimese suu läbi võib olla isiksuse lõhestumine e. skisofreenia))))
Või on ta lihtsalt pasa.Minu jaoks vähemalt.
Veel enamuste suhtes lugupidavalt Meelis Vaiksaar

[kaminahi]

Teadja, oled minu glasuurpott ahju unustanud. Kas oled ikka endiselt kindel, et kõik sai valesti? Noh, kõik mis tegin?

[teadja]

Teadja, oled minu glasuurpott ahju unustanud. Kas oled ikka endiselt kindel, et kõik sai valesti? Noh, kõik mis tegin?

Hea, kui kysisid! Kuidas saab unustada sellist apsakat. Mull praegu vähe kiire, proovin
päeva jooksul sinuga diskuteerida just sinu stiilinäite teemal!

[Robi 1]

Oli siin Annese postitus, kus rääkis, et vanasti täideti poti vahed just samade pottide kildudega,siis paisub potiga samas rütmis...No igati loogiline tähelepanek ...aga vanasti laoti ju tihtilugu kogu sisu vastu potti savivugiga, mis paisus oma soodu ja pole, siis enam vahet mis kivi küljest need killukesed on rumpade vahel. Õnneks tänapäeval enam päris vastu ei laota ja olen näinud ka Wabarigiaegset leivaahju lammutust, kus poti ja sisu vahe oli isegi 4-5 cm.
Loodan, et mõtte sisu oli mõistetav...

[Annes]

Robi! Millisest materjalist kuillud olid, oli ja on väga oluline. Kokku tsvikk peab omama võimalikult ühesuguseid parameetreid ahjupotiga. Mis aga puutub leivaahju 5 - 6 cm paksust õhuvahet, siis sellel on oma ülesanne !. Õhuvahe on leivaahjus heaks sooja isolaatoriks ja ta ei lase kolde soojusel kiirelt kanduda väliskestani ja sealt ruumi. Leivaahju ülesanne on madalas koldes hoida kaua sobilik temperatuur, sest meie soovime ahjus küpsetada mitu ahjutäit leibu. Õhu soojusjuhtivus on 0.0262 W/mK kohta. Tellisel 0,5 - 1,4. W/mK. Jagades tellise näitaja 0,5 õhu näitajaga 0.0262 saame 19.08. Seega tellis on vähemalt 19 korda parem soojajuht. Aga õhu pilus levib ka kiirgussoojus ja need on juba teised arvutused. Veelkord korduseks! Vanasti laoti sisevooder ja väliskest kokku, sest korralik ja sobiv segu koos klambritega hoidsid ahju koos. Loota, et tänapäeva segud suudaksid seda teha ilma klambrita on lootusetu. Tean mitut juhust, kus traadiga seotud tellised peavad ilusti kinni kogu kesta. Juhul kui keegi siinsetest meistritest on saanud tulemusi, kus ahi seisab koos ilma vahe villata ja ilma traadita (klambrita), siis võtku sellele asjale kohe patent ja ta võib ülejäänud elu elada patendist saadud tulu arve.

[Robi 1]

Ma olen vähemalt 10 aastat nüüd traadiga sidunud ja selle õpetuse tähtsust rõhutas mulle uuesti üle potimester Toomas, kes varem elas Tartus ja nüüd Sakus, Sind Hannes, ta teab hästi. Toomas näitas mulle väga mitmeid poti töötlemise võtteid ja paarislõõridega soemüüri ehitust, mis on tema tööde eriline tunnus. 1 päev sellise vennaga koos tööd teha, õpetab rohkem kui...aga läheb juba teemast välja...

[Urmas Hiielaan]

Tere.

Kõige parem viis selgusele jõuda kes on kõvem pottsepp on sobilik teha seda allolevas videos järgi tehes !
http://igav.ee/ei-tasu-liiga-palju-filme-vaadata/4205/

Pottsepp-korstnapühkija
Urmas Hiielaan
tel.56 939 798
www.urmasehitus.ee

Kõik mis ei ole tavaline, on minu maailm.

[rokikas]

käega löön pooleks kuni kaks PTT-d vaid. Peaga ei ole proovinud, treeninud.

Esimene paremaga ja teine vasakuga ilmselt. Kolmas ... nähtav treeningvideolt.

[rokikas]

Aga mina eelistan siiski ükshaaval ja müürihaamriga seda teha ... Harjumuse jõud ilmselt.

[raga]

pole üldse paha!

[teadja]

Robi! Millisest materjalist kuillud olid, oli ja on väga oluline. Kokku tsvikk peab omama võimalikult ühesuguseid parameetreid ahjupotiga. Mis aga puutub leivaahju 5 - 6 cm paksust õhuvahet, siis sellel on oma ülesanne !. Õhuvahe on leivaahjus heaks sooja isolaatoriks ja ta ei lase kolde soojusel kiirelt kanduda väliskestani ja sealt ruumi. Leivaahju ülesanne on madalas koldes hoida kaua sobilik temperatuur, sest meie soovime ahjus küpsetada mitu ahjutäit leibu. Õhu soojusjuhtivus on 0.0262 W/mK kohta. Tellisel 0,5 - 1,4. W/mK. Jagades tellise näitaja 0,5 õhu näitajaga 0.0262 saame 19.08. Seega tellis on vähemalt 19 korda parem soojajuht. Aga õhu pilus levib ka kiirgussoojus ja need on juba teised arvutused. Veelkord korduseks! Vanasti laoti sisevooder ja väliskest kokku, sest korralik ja sobiv segu koos klambritega hoidsid ahju koos. Loota, et tänapäeva segud suudaksid seda teha ilma klambrita on lootusetu. Tean mitut juhust, kus traadiga seotud tellised peavad ilusti kinni kogu kesta. Juhul kui keegi siinsetest meistritest on saanud tulemusi, kus ahi seisab koos ilma vahe villata ja ilma traadita (klambrita), siis võtku sellele asjale kohe patent ja ta võib ülejäänud elu elada patendist saadud tulu arve.

Kuigi teema on pottahjust, siiski arvan, et postituse löpuosa räägib tellisahjust. Julgen
vastu vaielda. Traat pole mingi völuvits, kui ikka ahju sisu on ahju välismyyritise suhtes
valesti ehitatud, traat ei aita! Minu ja mitme teise meistri ahjud seisavad koos ilma
igasuguse vahevillata!!! Patendiametis hakatakse selle jutu peale naerma. millal seda
villa tootma hakati?

[Annes]

Tõsine palve siin kirjutavatele pottseppadele, samuti ka klientidele. Külm annab aeglaselt järele ja ahjude kütmist jääb harvemaks. Koostööst Eesti Maaülikooliga oleme mõõtnud ahjude parameetreid. Otsime tellisahjusid, mis on n.n. soome tüüpi. Tartus on neid vist vähem või pole meistrid nende mõõtmistest huvitatud. Palun antke teada omast soovist ja me teostame tasuta need mõõtmised ja anname ka vastavate mõõtmiste tulemused. Soovi korral on meistri nimi ananüümne. Eelnevalt soovime infot ahju asukoha kohta ja muid parameetreid, selleks, et planeerida neid töid ja muretseda piisavalt kütust.