Arengusuunad ahjuehituses

Kõik teemad ahjude, kaminate, korstende kohta
Vasta
Koit
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 158
Liitunud: 29 Mär 2010, 14:48
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 29 korda

Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas Koit » 31 Jaan 2013, 19:48

Uued arengusuunad ahju- ja pliidiehituses.

Koolitus toimub 5. - 7. märtsini 2013.a. Tartus, Eesti Maaülikooli Tehnikamajas, Kreutzwaldi 56.

Lektoriteks on Šveitsi Ahjuehitajate ja Plaatijate ühingu (Schweizerisches Ofenbau- und Plattengewerbe) erialase nõustamiskeskuse juht Martin Bürgler ja selle keskuse kaastöötaja Christian Schäli.

Koolituse teema: „Uued arengusuunad ahju- ja pliidiehituses". Euroopas on levinud mitmed pliiditüübid ja ehitustehnoloogiad. Koolituse praktilises osas ehitatakse eesti materjalidega soojasalvestav pliit koos praeahju, küpsetusahju ja puude hoiuruumiga. Pliidi kolde lakke paigaldatud keraamiline plaat juhib leegi ühtlaselt malmplaadi alla ja kindlustab seega plaadi ühtlase soojenemise ning pliidi kõrge kasuteguri. Eraldi tutvustatakse Eestis vähelevinud ahjutüübi n.n seinakütte ehitust. Ahi soojendab vett, mis juhitakse seinas paiknevatesse torudesse. Torud kaetakse savikrohviga. Selline suhteliselt lihtne kütteseade omab suurt pinnavõimsust, võtab vähe ruumi ja on kergesti remonditav.

Koolitus toimub:

Teisipäeval, 5. märtsil 10:00 - 12:00 loeng 13:00 - 17:00 praktilised tööd
Kolmapäeval, 6. märtsil, 9:00 - 10:30 loeng, arvutused. 11:00-16:30 praktilised tööd
Neljapäeval, 7. märtsil, algus kell 9.00 - 10:30 loeng 11:00 - 16:30 praktilised tööd, kokkuvõtete tegemine
Praktiline osa toimub paralleelselt kahes eraldi paiknevas ruumis, et rohkem inimesi saaks „kätt proovida". Korraldajad soovivad, et praktilises osas oleks rohkelt kaasalööjaid, seega varustada end sobiliku riietusega. Koolituse materjalid ja esinemised tõlgitakse eesti keelde.

Koolituse hind: 240 €

Koolitusele registreerumine on avatud kuni 25.02.2013 sigrid.tani@gmail.com või tel 52 99 478

vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1288
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 36 korda
On tänatud: 67 korda

Re: Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas vuuk » 01 Veebr 2013, 01:47

Ja koolituse hinnale lisandub kindlasti ka käibemaks?
(millegipärast see tavaliselt unustatakse mainida)
Mul on lisaküsimusi.
Kas selle koolituse läbimine mulle midagi peale eneseharimise veel annaks?
Näiteks, kas koolituse edukas läbinu saab tunnistuse, mis omab niisugust kaalu, et selle alusel on kehtivate seaduste mõistes lubatud ka õpitut praktiseerida ja selle raames teenuseid osutada?
Kas seda koolitust on plaanis ka Tallinnas korraldada?

Koit
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 158
Liitunud: 29 Mär 2010, 14:48
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 29 korda

Re: Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas Koit » 01 Veebr 2013, 08:42

Tere.

Hinnale ei lisandu käibemaksu. Koolituse läbinu saab ka sellekohase tunnistuse. Tunnistus ei anna õigust selle alusel teenust osutada, küll võtab kutsekomisjon kutse taotlemisel tootekoolituste ja täiendkoolituste tunnistusi arvesse otsuste tegemisel. Koolituse eesmärgiks on avardada meie pottseppade kutseoskusi ja pakutavate kütteseadmete valikut. Olgem ausad, ega Youtub´ist video vaatamist ei saa võrrelda oma kätega tehtut, mille käigus sind juhendatakse ja seletatakse miks midagi just nii on vaja teha.

Koit

Urmas
autodidakt
Postitusi: 5409
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 111 korda
On tänatud: 185 korda

Re: Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas Urmas » 02 Veebr 2013, 00:00

Koit kirjutas:Uued arengusuunad ahju- ja pliidiehituses... Eraldi tutvustatakse Eestis vähelevinud ahjutüübi n.n seinakütte ehitust. Ahi soojendab vett, mis juhitakse seinas paiknevatesse torudesse. Torud kaetakse savikrohviga. Selline suhteliselt lihtne kütteseade omab suurt pinnavõimsust, võtab vähe ruumi ja on kergesti remonditav...
Ei saa aru sellest mõistest "uued arengusuunad" kui seesama põrandaküte keeratakse lihtsalt seina peale? Mida tähendab väljend "kergesti remonditav"? Kas pole eriti töökindel ja/võib/on vajadusel kergesti lammutatav? Mis on "kergesti remonditav"- lekkiv soojusvaheti ahjus, lekkivad torud seinas või savikrohv? Kui savikrohv, siis selles suhtes on õigus, et savikrohv on tõesti kergesti remonditav ja mitte ainult kergesti remonditav, muide savikrohv on peale seinalt lammutamist ka taaskasutatav. Küsi kasvõi Robi käest (savikrohvi asjus).
Midagi sarnast "uue arengusuuna" moodi kirjeldasin teemas "Hobipottsepp toimetab", aga see "uus arengusuund" läbiti juba 20 aastat tagasi.
Ahjaa, veel küsimus- kas seda ka räägitakse, milline peab olema seina konstruktsioon soojustuse mõttes (välisseina puhul) või võin ma torud kinnitada suvalise soojapidavusega seinadele?
Ei välista, et äkki pani mul mõte liiga otse, vältis ajukeerdusid ja teema süvenemist. Sorry totakate küsimuste pärast!
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252

Koit
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 158
Liitunud: 29 Mär 2010, 14:48
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 29 korda

Re: Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas Koit » 02 Veebr 2013, 08:15

Sul täitsa õigus Urmas, ega siin ilmas tegelikult ei olegi midagi uut, kõik on äraunustatud vana mida suure õhinaga avastame ja kohandame siis seda hetke olukorrale. Hoonete kütmisel on ju sajandeid tagasi juba põrandakütet (hüpokaust) ja hiljem seinakütet (vanade mõisate õhkkütte) kasutatud.
Kui Sina siin aastakümneid selliseid asju viljelenud, siis astu Tartust meie juurest läbi ja kui Sul nende asjade kohta uurimismaterjalid olemas, siis ehk saad kaasesinejaks. Väga vahva ju, kui meil ka selliste asjadega tegeletakse. Kui Sul neid materjale ei ole, siis näitab Sinu postitus ainult Sinu harituse taset.
Vastuse Sinu seinaehitus küsimusele jääb hetkel vastamata, kuna lektor ei ole veel materjale tõlkimiseks saatnud.


Koit.

Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6740
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 215 korda
On tänatud: 213 korda

Re: Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas rokikas » 02 Veebr 2013, 10:38

Koit kirjutas: Eraldi tutvustatakse Eestis vähelevinud ahjutüübi n.n seinakütte ehitust.
Ah et kohe uus ahjutüüp. :scratch:
Seinaküte pigem põrandakütte sugulane olenemata millega seda ringlevat vett soojendatakse.
Aga veekütte ahi on loomulikult asi mida tahaks kohe lähemalt näha. Neid mitmeid varjante ja ka kuulujutte liigub mitmeid nende kohta. Huvilisi toimiva lahenduse nägemiseks on kindlasti mitmeid.

fanatic
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 413
Liitunud: 11 Okt 2010, 00:27
On tänanud: 30 korda
On tänatud: 44 korda

Re: Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas fanatic » 02 Veebr 2013, 11:36

rokikas kirjutas:
Koit kirjutas: Eraldi tutvustatakse Eestis vähelevinud ahjutüübi n.n seinakütte ehitust.
Ah et kohe uus ahjutüüp. :scratch:
Seinaküte pigem põrandakütte sugulane olenemata millega seda ringlevat vett soojendatakse.
Uus või mitte aga infot seinakütte kohta ja selle toimimisest võrreldes põrandaküttega on meil siin vähe, õigemini üldse pole. Madalatemperatulise vee puhul oleks endal seinaküte ainuke lahendus, kuna põranda materjali esimene eelistus on 33*195 mm õlitatud kuuse põrandalaud.

Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6740
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 215 korda
On tänatud: 213 korda

Re: Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas rokikas » 02 Veebr 2013, 13:08

Viitasin lihtsalt et seinaküte ei = seinakütteahi.

Kasutaja avatar
Robi 1
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3831
Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
On tänanud: 190 korda
On tänatud: 220 korda

Re: Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas Robi 1 » 02 Veebr 2013, 15:23

Tegelikult on tore ja teretulnud nähtus,et keegi üldse koolitusi teeb, eks see ole igaühe oma otsustada kas see on temale uus või vana arengusuund. Tore on juba see kui rahvas kokku tuleb ja igaüks vastavalt oma tasemele vaimse elamuse sealt saab. Tuleks rohkem toetust ja innustust pakkuda läbiviiataele, mitte kriitikat loopida nagu Raivo ürituste puhul seni harjutud tegema. Igaühe koolitused on kindlasti kellegile huvitavad ja samas hea kui on ka valikut( osalemistasu) hinna taseme suhtes.

Andrus Schults
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 728
Liitunud: 07 Veebr 2011, 18:35
On tänatud: 43 korda

Re: Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas Andrus Schults » 11 Veebr 2013, 16:53

Kindlasti on iga hariv ettevõtmine kiitust väärt! Lisan ühe artikli Äripäevast, mis ka siin foorumist minu arvates hästi teemade käsitluse stiiliga haakub.

Autor: Rivo Sarapik
Vaimustus ületab ettevõtjate võimeid
Ettevõtlusest huvitatute hulk on Eestis suur, kuid jätkusuutlikke ärisid vähe, selgub värskest uuringust.

Uuringut vedanud Arengufondi juhi Tõnis Arro sõnul selgus, et Eestis on rohkelt inimesi, kes ettevõtte asutamisele tõsiselt mõtlevad ja ka neid, kes selleks juba midagi teevad. “Paraku enamik neist siiski jätkusuutlikku ettevõtet ei loo, mille peamiseks põhjusteks on asutatud ettevõtte ebaedu või valik palgatöö kasuks,” märkis ta.

Eestlaste suure ettevõtlushuvi taustaks on nende endi kõrge hinnang keskkonnas olemas olevatele ärivõimalustele, iseenda ettevõtlusalastele teadmistele ja oskustele. Ettevõtlusega alustatakse peamiselt head võimalust tajudes, mitte vajadusest.
“Eesti ettevõtjaid iseloomustab vähene ambitsioonikus – ootused äri kasvule jäävad alla ka näiteks Läti, Leedu, Rumeenia ja Iirimaa ettevõtjate kasvuootustele,” ütles Arro, kelle sõnul ei näe enamik siinseid ettevõtjaid ka turu laiendamise võimalusi.

Eestis on ettevõtlustegevuse lõpetamise domineerivaks põhjuseks vähene kasumlikkus, tähtsuselt järgmistel kohtadel on isiklikud põhjused ja tasuva töökoha leidmine. Ettevõtlust takistavateks peamisteks teguriteks Eestis on uuringu raames küsitletud ekspertide hinnangul ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste ebapiisavus, hariduse vähene suunatus loomingulisusele ja algatusvõimele, puudulik teadmiste siire akadeemiast ettevõtlusse ja ühiskonnas levivad negatiivsed hoiakud ettevõtjatesse.

Eesti Arengufondi ja kohalike teadlaste koostöös on valminud Eesti esimene rahvuslik ettevõtlusuuring GEM-konsortsiumi koosseisus, mille tulemused näitavad Eestis ettevõtlusest huvitatud inimeste suurt hulka, aga vähe jätkusuutlikke ettevõtteid.
Manused
Pliit.PNG
Pliit.PNG (129.62 KiB) Vaadatud 7387 korda

Andrus Schults
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 728
Liitunud: 07 Veebr 2011, 18:35
On tänatud: 43 korda

Re: Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas Andrus Schults » 26 Veebr 2013, 14:10

Nädala pärast Tartus. Wolfshöher Tonwerke erinevate šamott-toodete kasutusvõimalusi tutvustatakse kindlasti koolitusel ka.
Manused
520x300x50mm leivaahju lagi Wolfshöher Tonwerkelt.PNG
520x300x50mm leivaahju lagi Wolfshöher Tonwerkelt.PNG (121.66 KiB) Vaadatud 7217 korda

Kasutaja avatar
Robi 1
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3831
Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
On tänanud: 190 korda
On tänatud: 220 korda

Re: Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas Robi 1 » 27 Veebr 2013, 08:49

Andruse eelmise postituse joonisel on kenasti näha pliita joonis ja eriti mulle meeldib see paks koldesein, mis ülevalt lõigatud 45%. Selline lahendus on ka minu lemmiki ja kaldsein peegeldab kuumuse pliidiplaadile kenasti. See on just see lahendus, mille pärast mind osad siin tuulasid hiljuti... :)

teadja
külaline

Re: Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas teadja » 27 Veebr 2013, 09:14

Robi 1 kirjutas:Andruse eelmise postituse joonisel on kenasti näha pliita joonis ja eriti mulle meeldib see paks koldesein, mis ülevalt lõigatud 45%. Selline lahendus on ka minu lemmiki ja kaldsein peegeldab kuumuse pliidiplaadile kenasti. See on just see lahendus, mille pärast mind osad siin tuulasid hiljuti... :)
Robi, teinekord proovi oma mötteid väljendada täpsemalt. Minumeelest
"tuulati" sind ikka tavapliidi ehituse seisukohalt. Seal, kus praeahi peab mahtuma
pliidiraami sisse! Kui sa nyyd korralikult vaatad, siis kus sellel joonisel siin asub praeahi.
Tuleb ikka endal olla tähelepanelikum, mitte ylekohtu ohvrit mängida.

Leevi
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 802
Liitunud: 19 Juul 2008, 04:47
On tänanud: 64 korda
On tänatud: 40 korda
Kontakt:

Re: Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas Leevi » 27 Veebr 2013, 16:47

Arengusuundadest: http://www.bioenergy2020.eu/files/publi ... ericht.pdf

Selgepiiriline ja ja korralik kava, mille tulemid siinsetki ahjundust puutumata ei jäta.

Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6740
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 215 korda
On tänatud: 213 korda

Re: Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas rokikas » 27 Veebr 2013, 16:57

Kuidas selle viite lühikokkuvõte ka maakeeli kõlaks?

Kasutaja avatar
Robi 1
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3831
Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
On tänanud: 190 korda
On tänatud: 220 korda

Re: Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas Robi 1 » 27 Veebr 2013, 20:30

teadja kirjutas:
Robi 1 kirjutas:Andruse eelmise postituse joonisel on kenasti näha pliita joonis ja eriti mulle meeldib see paks koldesein, mis ülevalt lõigatud 45%. Selline lahendus on ka minu lemmiki ja kaldsein peegeldab kuumuse pliidiplaadile kenasti. See on just see lahendus, mille pärast mind osad siin tuulasid hiljuti... :)
Robi, teinekord proovi oma mötteid väljendada täpsemalt. Minumeelest
"tuulati" sind ikka tavapliidi ehituse seisukohalt. Seal, kus praeahi peab mahtuma
pliidiraami sisse! Kui sa nyyd korralikult vaatad, siis kus sellel joonisel siin asub praeahi.
Tuleb ikka endal olla tähelepanelikum, mitte ylekohtu ohvrit mängida.
--------------
Võimalik, et kuskil on ka varem praeahju asukohas räägitud...aga viimati vaieldi sulaselgelt kolde seina paksusest viewtopic.php?f=1&t=25616&hilit=lappi+kolle&start=525

Andrus Schults
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 728
Liitunud: 07 Veebr 2011, 18:35
On tänatud: 43 korda

Re: Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas Andrus Schults » 04 Mär 2013, 17:47

Juba homme algab siis oodatud täiendkoolitus.
„Uued arengusuunad ahju- ja pliidiehituses“
Täna saatsime Tartusse ära kõik koolitusel kasutatavad kaasaegsed ahjuehitusmaterjalid nagu pottsepa šamotid, süsteemi sobivad ahjusegud ja isolatsioonid.
Nimekiri toodetest mida projektis kasutatakse on järgmine;
WO1569 Ahjušamotist HBO+ plokk 600x300x60mm
WO22 Leivaahju šamottplokk HBA suurus 280x280x50mm
WO2347 Kuumuskindel 13mm kiudmatt laiusega 610mm
WO2488 Ahjušamotist HBO+ plaat koldesse 750x500x30 mm
WO2740 Univ. UNIVERSAL HM kiire ahjusegu 20kg 3-50mm vuuk
WO2744 Ahjušamotist HBO+ sile standardtellis 250x124x64mm
WO2818 Jahut. kanal. plaat1200x250x80(kandevoime 300kg)
WO2926 Tihedast(2,4kg/dm3) šamotist HSM plaat 400x200x40
WO3194 Univ. ker. ahjusegu UNIVERSAL PLUS 25kg 2-8mm vuuk
WO3258 Šamottüleminek GD 270x270x100 mm
WO3309 Wolfshöhe nat.ahjukrohv valge 25kg kott (300`C)
WO3742 Fiiber segu 0,3kg tuubis val. (metal. ja šamoti)
WO3857 Šamotist HBW jahutuskanalitega plaat 1000x250x40mm
WO3877 Univ. keraamiline ahjusegu HKM 25kg 3-20 mm vuuk
WO4422 N+F Leivaahju volv HKE ahjušamotist 520x300x50
WO53 HBO+ plaat koldesse 400x300x25mm
WO73 Ahjušamotist HBO+ plaat koldesse 600x300x30 mm
A3SIL-TINKL Klaasriie SILCATEX 50mx1m, MW 4x4 mm (1 jm)
Manused
Kuus alust Wolfshöher Tonwerke tooteid Tartu koolitusele.PNG
Kuus alust Wolfshöher Tonwerke tooteid Tartu koolitusele.PNG (434.88 KiB) Vaadatud 6819 korda

Kasutaja avatar
Robi 1
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3831
Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
On tänanud: 190 korda
On tänatud: 220 korda

Re: Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas Robi 1 » 04 Mär 2013, 17:59

Küsiks seda, et kas Kaminakojas on alati kohe olemas neid koldekive kui näiteks saadan auto järgi? Või peab enne kokku leppima... Lähima kuu sees oleks paarsada kivi vaja saada...

Leevi
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 802
Liitunud: 19 Juul 2008, 04:47
On tänanud: 64 korda
On tänatud: 40 korda
Kontakt:

Re: Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas Leevi » 06 Mär 2013, 22:56

Koolituse esimese päeva olulisim sõnum: EN 15544 ei kehti restkolde puhul!
(Mitte, et see uudis oleks).

kaminahi
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6486
Liitunud: 22 Dets 2006, 09:27
On tänanud: 398 korda
On tänatud: 194 korda
Kontakt:

Re: Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas kaminahi » 06 Mär 2013, 23:47

Leevi kirjutas:Koolituse esimese päeva olulisim sõnum: EN 15544 ei kehti restkolde puhul!
(Mitte, et see uudis oleks).
Kuule see nüüd küll see ei olnud, mis oluslisem sõnum sai olla? :shock: Kas midagi olulisemat siis tõesti ei olnudki?

Näiteks minu olulisem sõnum oli täna see, et retkoldega ahi oli ühtlaselt, põrandani nii soe, et kätt küll vastu ei saanud panna. See ahi, mida Maahommikus ehitasime. Selline arengusuund siis oli.
Hea tava on arvustada inimeste mõtteid ja arvamusi, mitte isikuid endid, ning oma arvamusi argumenteerida.
tel. 54514881 OÜ Ahjumaailm, http://www.ahjumaailm.ee
koostöös http://www.unibuild.ee
------------------
www.ehituspenskarid.com

Leevi
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 802
Liitunud: 19 Juul 2008, 04:47
On tänanud: 64 korda
On tänatud: 40 korda
Kontakt:

Re: Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas Leevi » 07 Mär 2013, 00:29

Eks palju sõltu sellest, mida keegi oluliseks peab. Lisaks, kuna teemaks on konkreetne koolitus, siis valisin esile tõstmiseks koolitusel kuuldu. Iseenesest võiks ehk esimese päeva peasõnumiks pidada lektori selgitavat märkust, mille sisuks oli see, et umbse põhjaga kolde paremus restkolde ees ei ole mitte tunde või kogemuse põhjal adutu, vaid põhjalike uuringute ja katsetuste tulemusena saadud teadmine.

kaminahi
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6486
Liitunud: 22 Dets 2006, 09:27
On tänanud: 398 korda
On tänatud: 194 korda
Kontakt:

Re: Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas kaminahi » 07 Mär 2013, 00:36

Seda räägiti juba 2009 aasta koolitusel. Ise kuulsin. Seega, kas sina siis sedagi ennem tõesti ei teadnud?
Hea tava on arvustada inimeste mõtteid ja arvamusi, mitte isikuid endid, ning oma arvamusi argumenteerida.
tel. 54514881 OÜ Ahjumaailm, http://www.ahjumaailm.ee
koostöös http://www.unibuild.ee
------------------
www.ehituspenskarid.com

Leevi
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 802
Liitunud: 19 Juul 2008, 04:47
On tänanud: 64 korda
On tänatud: 40 korda
Kontakt:

Re: Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas Leevi » 07 Mär 2013, 00:41

Teadsin. Aga Eestis on antud fakt äärmiselt harva tsiteeritud, sestap oli seda äärmiselt meeldiv kuulda.

kaminahi
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6486
Liitunud: 22 Dets 2006, 09:27
On tänanud: 398 korda
On tänatud: 194 korda
Kontakt:

Re: Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas kaminahi » 07 Mär 2013, 07:57

Leevi kirjutas:Teadsin. Aga Eestis on antud fakt äärmiselt harva tsiteeritud, sestap oli seda äärmiselt meeldiv kuulda.
Mis siis nüüd edasi? Reskolded juba põlu alla on seatud, nüüd siis keelu alla? Äkki tasub hoopis küsida ka Heikki Hyytiäinenilt, kuidas tema saab niivõrd head tulemused kogu kolde põhja katva restiga kolletest. :blink:
MTÜ koostatud ahjupassis näiteks ilutseb arvutusmeetodina EN 15544.
Asja toredam pool on see, et ka sina said teada tõe mida uudisena teatad.
Hea tava on arvustada inimeste mõtteid ja arvamusi, mitte isikuid endid, ning oma arvamusi argumenteerida.
tel. 54514881 OÜ Ahjumaailm, http://www.ahjumaailm.ee
koostöös http://www.unibuild.ee
------------------
www.ehituspenskarid.com

Andrus Schults
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 728
Liitunud: 07 Veebr 2011, 18:35
On tänatud: 43 korda

Re: Arengusuunad ahjuehituses

Lugemata postitus Postitas Andrus Schults » 12 Apr 2013, 17:58

Messil Soomes oli näha, et steatiidist elik kristalsest talgist ahjudele sokutatakse ka vesikütet sisse.
Manused
Steatiidist ahi 02.PNG
Steatiidist ahi 02.PNG (520.63 KiB) Vaadatud 6358 korda
Steatiidist ahi 01.PNG
Steatiidist ahi 01.PNG (535.82 KiB) Vaadatud 6358 korda

Vasta