Savitellistest?

[Robi 1]

Huvitab selline küsimus, et kas vanasti tehti telliseid toorsavist, ilma erilise sõtkumiseta, ega lisatud ka liiva tavaliselt?
Vähemalt kui vanu telliseid olen purustand, siis tihti on tunne, et savi on otse maast kaevandatud ja vormi pätsitud, liiva olen märganud suht harva koostises. Mis on KOGU TÕDE vanadest tellistest?
Juba ette tänades....

[raga]

Jahm, olen isa ka seda täheldanud. Puidu osakesi, suuremaid kivi tükke, liiva nigu ei mäleta. Aga eri värvi savijooned läbi kivi on ka ette tulnud. Keraamika peaks ikka puhtast savist olema? Või ei?

[motamees]

Savitellise siseelu.

Vana tellis.JPG (68.53 KiB) Vaadatud 8322 korda

[kaminahi]

Tee nüüd ühest PTT-st ka sama lõige.
PTT sisaldab 15% liiva.

[Robi 1]

Ega liiv ei oleks vanasti ka tellist nõrgemaks teinud.Pigem oli kergem teha otse savist. Olen leidnud suht liivarohkeid telliseid ühe vana ahju tulekoldest. Tellised olid väga tugevad ja olen neid uuesti kasutand. Mõni tellis jäi talvel välja vedelema ning lagunes pudiks, siis ka selgus, et päris liivane segu oli olnud.

[tuhatjatuline]

[URL=http://iSain kogemuse Saksa kamraadi juures, kus tehti käsitelliseid ühele Amsterdami kirikule.Kokku vahest paarkümmend eri sorti, mõned ikka päris suured. Materjal, s. o. punane savipulber, šamott (põletatud ning seejärel jahvatatud savi) ja värvimullad on kvaliteetne tehase kaup. Seetõttu on protsess kontrolli all ja sama tulemuse saab ka 5 aasta pärast kui vaja. Punakale tellisele pandi raudoksiidide segu, pruunikale mangaanspinelli.


Uploaded with ImageShack.us
Savimassi komponentide doseerimine ja segamine toimus tavalises taignasegistis, mis töötas üllatavalt efektiivselt.


Uploaded with ImageShack.us

"mees, tahad näha, kui kiiresti ma löön" või kuidas need laulusõnad olid. Ükski õige hetk ei jäänud igatahes pildile. Kämblatäis savi tuli korraga vormi virutada. Hiljem toppida ei tohtinud, visatud savi pidi oma mälujälje tellisele jätma.



Uploaded with ImageShack.us
šabloonijärgi lõikus.


Alumisel real kuivavad pruunid kivid.
Uploaded with ImageShack.us




Uploaded with ImageShack.us
Neid kive tehti kolmandat moodi

[kaminahi]

Tore!
Kuidas põletamine toimus?

Uskumatu siiani, kuidas Aseris mees virutas käsitsi tuhat kivi päevas valmis Kusjuures hõljus liblikana

[tuhatjatuline]

Tore!
Kuidas põletamine toimus?

Uskumatu siiani, kuidas Aseris mees virutas käsitsi tuhat kivi päevas valmis Kusjuures hõljus liblikana

Põletamine toimus kambritüüpi gaasiahjus 1040 kraadi juures. Tähtis oli külmakindluse saavutamine. Aga enne seda tuli nahkkuiva plonni kuivamise ja põletamise ühtlustamiseks augud puurida. Nii et olen seda vana ja väärikat ja vargsi maailmas väljasurevat tellisepuurija ametitki saanud proovida.
Omal ajal oli tellis popp. Enne 1.Maailmasõda tegutses Eesti territooriumil ca 150 tellisetehast, kogutoodang ca 30 miljonit. Sellest 10 miljonit turustati mujale (Soome, Peterburi, Lätti). Saksamaal toodeti vist samal ajal 170 tellist elaniku kohta aastas!Liivaga tellises on see jama, et peen liiv suurendab savi kuivamistundlikkust, jämedat liigub aga vähe. Vanasse häässe võrukivisse pandi Joosu savile lisaks ca 20 % Kakku karjääri liiva. Savi oli väga plastiline, aga tulekindel. Parim oleks liiva asemel lisada purustatud tellisepuru, aga see maksab.
Ei usu, et vanasti liivaga jannati. Pigem leiti mingi lahjem savi.
Tellisesse on teadlikult lisatud saepuru või turvast. Nagunii põles kütusena välja. Aga ega välimus kena polnud.
Miks meie ajani kestnud vanad tellised ikka veel vastu peavad ja kvaliteetsed tunduvad?
Esiteks sorteeriti tookord korralikult, kindlasti ei võimaldanud suur põletusahi ühtlast põletust. Ja vähem tuld saanud või väärakad tellised leidsid koha kusagil siseseinas krohvi all või on looduse rüppe tagasi kutsutud. Omal kogemus, kus vana siseseinast kougitud käsitellis ühe talvega taeva all laiali pudeneb.
Teiseks -vanad viletsad tellised pole lihtsalt tänase päevani vastu pidanud. Ajahammas on nad vahepeal ära purenud.
Kolmandaks tehti vanasti tööd õigel ajal. Pressiti-kuivatati suvel, põletati talvel. Aega oli ja aeg oli õige.
Aga tellisetegemine on keraamika rasketööstus! Nende meeste ees (müts maha!)

[kaminahi]

Selle Aseri mehe ees on mul siiani müts maas. Viis aastat juba. Sellest ei saa rääkida, seda peab ise nägema.

[Robi 1]

Väga vajalik inf.! Ega igaüks ei teagi kuidas vanasti käsitsi telliseid toodeti. Tänapäeval on asi läinud juba nii kaugele, koolides õpetatakse lastele küll savist kausikeste tegemist, aga kui õpetaja rääkis kord, et ka tellised on savist tehtud, siis lapsed suutsid vaevu uskuda seda. Mul päris mitu tuttavat õpetavad seda moodsat keraamikat koolis, aga ega nemadki tellistest palju tea.

[kaminahi]

Ja nüüd küsimus:

Kui Eestis toodetakse täiesti EU expordikõlbulikke ahjutelliseid, kas siis on riiklikult vältimatu vajadus propageerida just kordades kallima importkauba kasutamist? Seda on esiteks just EN 15544 ja seda importiv Eesti Pottsepad. Õpetaks pottsepad eelkõige oma telliseid õigesti kasutama Kes ei oska ahju teha PTT-st ei see mõista ka HBO-st.

[Robi 1]

Küll see Eesti tellis jälle kõlbama hakkab, kui venelased siia võimule tagasi tulevad. Need praegused mafioosnikud küll seda Eesti asja väärikalt hinnata ei oska!

[kaminahi]

Küll see Eesti tellis jälle kõlbama hakkab, kui venelased siia võimule tagasi tulevad. Need praegused mafioosnikud küll seda Eesti asja väärikalt hinnata ei oska!

Sina pead siis pottseppade MTÜ-d, vähemasti selle juhatust, mafioosnikeks Eesti tellis hakkaks ka siis kõlbama kui võimule tuleksid rootslased või soomlased

[Robi 1]

Küll Eesti tellis hakkaks ka siis kõlbama kui võimule tuleksid rootslased või soomlased

[/quote]
---------------------------------------------------------------------------------
Või terve mõistus, mis ei oleks pankade poolt ära ostetud. Soomes on ka seda apsurdi piisavalt palju, et paha hakab!

[Robi 1]

Aga kui maapealsete teemade juurde tagasi veel tulla, siis ma ise armastan väga vanu kive ja olen neid ka kogunud mustadeks päevadeks. Kui on ikka vaja mõnda vana ahju või pliitat taastada, siis paarkümmend erinevat sorti kive ikka leidub tagavarades. Neid ikka väga erineva suurusega olemas ja erinevat värvi savist. Kahju on, aga vaadata kuidas teised neid lihtsalt minema loobivad koos ehitusprahiga. See on sama nagu viskame minema osa oma väärtuslikust kultuurist!

[maik]

Robi, kui juba seal soomes marutad, siis vast leiad aega läbi astuda http://www.suomenkayttokone.fi/
Ülal mainitud asutus pesitseb vanas tellise-tehases ja sinu-taolisel ajaloost huvitatud friigil oleks seal mõndagi tähelepanuväärset.

[Robi 1]

Vat see on Maik Sinu poolt ilus, et sellisesse kohta juhatada tahad. Mind huvitab tegelikult igasugune vanatehnika ja muidu toredad nähtused, mis vähegi kunstimeelega tehtud. Käin meeledi igal pool lahtiste silmadega ringi ja osalen.
Vabandust kui Sinu vastu seni tõre olen olnud ( nende kuivade kivide pärast ) , siiski ära võta liiga isiklikult mu pingutusi. Mul on lihtsalt kividest kahju...

[Annes]

Tellistest
Ahjutellised on eriline sort telliseid. Ta ei tohi olla põletatud madalalt, sest ca 650 kraadist madalamal temperatuuril põletatud tellis imeb vett endasse ja muutub tagasi saviks. Eelmisel aastal hoidsin käes tellist, mis oli mitu aastat väljas seisnud ja nüüd lagunesid saviks. Madalalt põletatud tellis, s.o 700 - 800 kraadi, on pehme, salvestab palju soojust ja on isolaatoriks. Tema soojusjuhtivus on madal, ta sobib sinna kus on vaja sooja läbiminekut takistada – ahju põhi, ahju sein vastu maja välisseina jne. Selline tellis on ebaökonoomne, sest soojus levib aeglaselt läbi ahju seina – ahi ei lähe soojaks. Kui tellises levib soojus aeglaselt, siis üks külg läheb kuumaks, kuna teisele küljele jõuab soojus aeglaselt mis võib põhjustada tellise purunemise. Kõrgemalt kui 800 kraadi põletatud tellis on sobilikum. Tema soojusjuhtivus on suurem ja soojusmahtuvus aga mõnevõra väiksem. Tema mehaaniline tugevus on suurem kui madalalt põletatud tellisel. Sobilikuks tiheduseks ahjutellisel peetakse 1,8 g/cm3. Meil müüdava tellise tihedus on 2.0 g/cm3. Kõrgelt põletatud tellis, üle 950 kraadi, on raskesti töödeltav, suure soojusjuhtivusega ja suure survetugevusega. Seega sellistest tellistest ehitatud ahi soojeneb kiiresti ja jahtub ka kiiremini.Väga kõrgelt põletatud tellis muutub klinkertelliseks, see kipub kiirel kuumutamisel purunema, hoiab halvasti sooja, omab suurt soojuspaisumist ja seob halvasti savi kuna on sile ja imeb viletsalt vett. Igal savil on erinevad paakumistemperatuurid (s.o temperatuur, kui savi hakkab tihenema) ja sulamistemperatuur (s.o kui savikeha oma raskuse all vajub kokku). Eesti on savi, mille sulamistemperatuur on 1100 kraadi. Kõik sõltub savi koostisest. Punaseks põlenud savi sisaldab üle 4 % FeO, s.o rauda. Heledas tellises (Misso) on CaO üle 10 %, aga vähe rauda. Aseri savi, millest valmistatakse telliseid, sisaldab natuke vähe liiva ca 50 %, seetõttu tuleb lisada liiva, et saada sobilik tellise savi. Aseri savis on 16 % Al2O3, 7 % FeO, 0,5 % CaO. Kõrge Al2O3 sisaldus teeb savi “rasvaseks” s.o kleepuvaks ja ta ruumpaisumine kuumutamisel on suur. Vanasti oli igal mõisal oma ahi telliste põletamiseks, savi saadi kohapealt, puid toodi metsast. Tellise tootmisel ei olnud niivõrd oluline savi puhtus, sest talupojale sobis saviaugust saadud savi. Rikkamad mõisnikud tõid korraliku telliskivi kaugemalt. Meie kirikud on ikka ehitatud kohapeal leidunud savist, kohapeal tellised vormiti ja ka põletati. Ahjutellist ei pea pressima suure survega, lihtsalt puust vormi suruti saviplönn ja peale vormist eemaldamist jäeti varjulisse kohta kuivama, tuul ei tohtinud peale puhuda, siis pealispind kuivas ja sisemus jäi tooreks. Toores tellis aga põletamisel purunes – sissejäänud vesi tahtis seest välja tulla. Nüüd aga kõige tähtsamast. Ahjutellis läbib oma kasutuse ajal sadu kuumutamise tsükleid. Selleks, et ta taluks neid tsükleid on oluline, et tootmise käigus, põletusahjus, tema jahutus toimuks 600 – 500 kraadi vahel aeglaselt. Siis ei jää pingeid kivi sisse. Tellis on raiutav ja ta puruneb sealt kust me soovime. Kuna meil müüdav tellis on aga läbinud kiirpõletuse, see hoiab kokku energiat, siis sellisel teel korralikku ahjutellist ei saa. Kogu kuumutustsükkel, 1000 kraadini ja jahtumine toimub 48 tunniga, siis jäävad tellisesse sageli sisepinged. Tellise raidumine on raskendatud ja seda on kogenud vist iga pottsepp. Müüritellisele esitatakse teisi nõudmisi: mehaaniline tugevus, väike vee imavus, et külmaga lõhki ei külmuks, ilus välimus. Tellise sisepingeid saab maha võtta, pannes sellised tellised koduahju, kuumutades ca 600 kraadini ja lastes aeglaselt koos ahjuga maha jahtuda. Pingete tekke põhjus on savis leiduv SiO2, millel on kaks modifikatsiooni alfa ja beeta, ühel on suur joonpaisumine teisel aga väike. Jahtumisel sellest piirist üleminek peab olema aeglane. Vanasti, kui toodeti telliseid, siis lihtsalt tehnoloogia ei võimaldanud kiiret põletust – suur muhvelahi ja puuküte. Kuid muhvelahjus seisid tellised lõpptemperatuuril kaua aega, ahi haudus – temperatuur mõnevõrra langes ja ühtlustus
Mis aga puutub savis olevatesse lisanditesse, siis kogu orgaanika põleb välja 650 kraadi juures. Lubi teeb pahandust, kui ta on suures tükis ja saab hiljem niiskust (vett). Nagu selgub kirjandusest, suure raudoksiidi, K ja Na sisaldusega tellise savi sulamistemperatuur oli madal, seega tühimikud, mis jäid savi sisse tellises põletamise käigus lihtsalt sulgusid ja niiskus ei pääsenud lubjani. Vanaaegne tehnoloogia näitas kuidas saadi head ahjutellist toota. Tootmisprotsess oli aeglane. Aeg ei salli tooteid, kui temaga pole arvestatud.

[kaminahi]

Annes, ma ei näe sinu jutul lõppsõna, mida oleks võimalik mõista.
Saan ma õigesti aru, et polegi sulle meil Eestis toodetud tellist, millest kvalteetst ahju saaks ehitada? Kas tellise peamine omadus ahju ladumisel on tema omadus alluda raidumisele? Kuidas õnnestub HBO+ raidumine Äkki tunnistaks lõppude-lõpuks telliste märglõikamise võimalust? Kuidas ehitatakse sinu pottahjude sisud ja selliselt, et ahjud saavad 100% efektiivsemad tellisahjudest? Majad põlevad maha, rahval pole HBO ega ahjupoti raha, aga MTÜ propageerib vaid ....ei tahagi edasi öelda.
Las mina ka arvan.
Aseri Wienerbergeri tehase PTT tellis on igati kõlbulik ahjude, pliitide ja teiste küttekollete lõõristiku ehituseks. Automaatikaga juhitavad põletus ja jahutustemperatuurid võimalik küsida tootjalt. Ka tellise koostis. Tootmist võimalik jälgida kohapeal, Aseris. Olen jälginud. Koldeehituseks kõlbab meil turustatav EU serdiga shamott-tellis ja see vastab täielikult EN 15544 normidele. Shamott-tellisega tuleb laduda lõõristik, kus temperatuur tõuseb üle 600 kraadi. Celsiuse järgi. Mis kusagil mõisas tehti, see oli siis ja kui on vältimatu tahtmine, saab järgi teha. Ei usu, et saviaugud on tühjaks kaevatud.
Tellisahjude ladumisel tuleb põõrata tähelepanu telliste seotisele ja segu võimele siduda telliseid. Kogenud tellisahjude ladujad teavad kasutada ca 10% tsemendi lisandiga segu. Peatselt tuleb müügile vastav segu ka Eesti tootjalt. Presentatsioon võimalusel MTÜ koosolekul. Eeloleval laupäeval?
Annes. Kuna mulle on ka sinu jutus tehnilisi vasturääkivusi, siis puudb usaldus mõista Kas tuleb siis valmistada just halva soojusjuhtivusega tellis või kõlbab ka tavaline PTT või tuleb kasutada just eriti hea soojusjuhtivusega tellist...Millist Millisel temperatuuril ja millisel jahutusprogrammi jutimisel töötab sinu potitehas...Kui stabiilne on toodang
Kui sinu jutt oli vaid teooria, siis sorry.

kena köik

[arvu]

Tänud teile Tuhatjatuline ning Annes telliste valmistamise köögipoole tutvustamise eest. Ega avaldatud infos midagi väga vasturääkivat polegi. .
Arvatavasti laotakse mõlema mehe potivabrikutes valmistatud pottide sisse sedasama meil saadaolevat Terca või Lode tellist. Muud ju saada pole
Kui keegi hakkakski uue äriga -pottsepatellise väiketootmisega peale , jõuaksime kohe sellesama valusa hinnateemani välja. Paljud on nõus seda nn. vanakooli tellist ahju tarbeks ostma kui tellise hinnaks tuleks euro või enam.

[Robi 1]

Loomulikult on , siin foorumis palju asjalikke teemasid, mida tasub korduvalt lugeda. Jah, eks Hannes kirjutas ikka põhjalikult küll selle asja lahti. Ma igatahes sain tunuvalt teadmisi juurde. Samas, meie lihtsurelikud, meenutame alati tänulikult ka Kaminahju väga harivaid postitusi, tänu kellele see potsepafoorum suures osas koos püsibki. Ainult Juhani nõuanete järgi ahjusid ehitades oleks võibolla täna alles restkollet uudistand...
Aga miks Sa Arvo arvad, et näiteksTartu Keraamikatehas ei tooda poti sisutelliseid? Igati asjalik koht paistab olevat, nagu aeg oleks peatunud...

[kaminahi]

http://www.pyromasse.ca/portfolio/Brom_e.html


Hi Raivo,
This is also a Finnish Taaka. American version: Double skinned.
The facing brick are recycled and 100 years old aproximatly.They were fired
in wood fired kilns. They are layed in cement mortar. 1 cement-1 lime- 6
sand. Heater is fed by over air taken from the ash box door beneath the fire
box door. White oven.

Built by my self. Marcus

[motamees]

Tee nüüd ühest PTT-st ka sama lõige.
PTT sisaldab 15% liiva.

No aga saab ikke.

Vinebergeri lõige

Vineberger.JPG (79.98 KiB) Vaadatud 7774 korda

Ühtlasi küsimus ka teise kivi kohta. Mis kivi see imelik kivi võiks olla?

Mis kivi on?

samott.JPG (90.11 KiB) Vaadatud 7774 korda

Mis kivi on? - lõige.

Samoti lõige.JPG (97.34 KiB) Vaadatud 7774 korda

[Robi 1]

See paistab olevat shamott, mis on kuuma üleliia saanud. Väga võialik, et on võetud keskküttekatlast.

[motamees]

... Väga võialik, et on võetud keskküttekatlast.

Uus ehk kasutamata kivi.