Pottsepp I, II, III ja IV kutse omistamisega seoses.

[kaminahi]

Just just. Samas ei saa siis nõuda ka lenduritelt muud kui "vastava kategooria olemasolu"...

On vaks vahet, kas kutseõppel on keskharidus kohustuslik või soovitatav või üldse pole vajalik. Tean päris mitut, kes on omal alal "mihklim" mõnest kõrgema haridusega isendist.

Loomulikult, ehk siis, et võin minagi oma mälust polgu jagu kõrgharitud Jukusi üles rivistada aga see ei tähenda, et külakooliga targad ikka tõesti nii targad on, et just keskharidus nad ära rikuks. See teema on muidugi lõputu aga minu seisukoht jääb keskharidust pooldavaks. See on ka kõigil võimalik omandada, tasuta. Vanuski pole piiratud. Ma olen sellel arvamusel ikka elus kogetu põhjal, mitte tuulest või luulest.

[Urmas]

...minu seisukoht jääb keskharidust pooldavaks. See on ka kõigil võimalik omandada, tasuta. Vanuski pole piiratud. Ma olen sellel arvamusel ikka elus kogetu põhjal, mitte tuulest või luulest.

Ega minagi selle vastu pole ja samal seisu/istekohal, aga arusaamatuks jääb see teietsunfti keskhariduse nõue. Ei hakata ju pottsepa kutseksamil esitama küsimusi geograafiast, riigiteadusest, poliitökonoomiast jne., vaid ikka arvutusoskusi oma erialaselt ja kui ta kõik erialasse puutuva on suutnud iseseisvalt ära õppida, endale selgeks teha, suudab sedasama teha ka eksamikomisjoni ees, siis kas tõesti saab takistuseks III astme omandamisel keskhariduse puudumine. Õnneks ei puuduta see mind, kuid mine tea, selleks ajaks kui huvitama hakkab, võib minu keskharidus ja näpuotsaga pealegi olla juba aegunud pottseppade kutsekomisjoni arvates.

[rokikas]

[kaminahi]

...minu seisukoht jääb keskharidust pooldavaks. See on ka kõigil võimalik omandada, tasuta. Vanuski pole piiratud. Ma olen sellel arvamusel ikka elus kogetu põhjal, mitte tuulest või luulest.

Ega minagi selle vastu pole ja samal seisu/istekohal, aga arusaamatuks jääb see teietsunfti keskhariduse nõue. Ei hakata ju pottsepa kutseksamil esitama küsimusi geograafiast, riigiteadusest, poliitökonoomiast jne., vaid ikka arvutusoskusi oma erialaselt ja kui ta kõik erialasse puutuva on suutnud iseseisvalt ära õppida, endale selgeks teha, suudab sedasama teha ka eksamikomisjoni ees, siis kas tõesti saab takistuseks III astme omandamisel keskhariduse puudumine. Õnneks ei puuduta see mind, kuid mine tea, selleks ajaks kui huvitama hakkab, võib minu keskharidus ja näpuotsaga pealegi olla juba aegunud pottseppade kutsekomisjoni arvates.

Hullem on veel see kui ka mõned pottsepatööks ebavajalikud alghariduse tunnid kehtetuks lüüakse Milleks on vaja teada pottsepal mesilindudest ja liblikatest aasal ja mingist Tarwini vanamehest
Aga nüüd pottseppadest. Veelkord. I tase on algkool, II tase on põhikool ja III tase on keskeri , ehk see, kes peab oskama ka teisi juhendada ja targutada ja otsustada . Iga mees saab ju valida, kas tahab seda III taset või ei TAHA MITTE. Muidugi peaks-võiks veel olla ka IV tase ja seda kõrgharidusega inseneridiplomi omajatele. Seda oleks kohe eriti tarvis, sest neid mehi pole ühtegi... Kes projekteerib tasemel projekti ahiküttega majja, mida saab ka projektina võtta...Mõni külakooli Juhanipoeg, kes on omale asja suutnud "iseseivalt ära õppida", ilma koolitundides aega raiskamata Neile näita mõnda joonist ja numbrit kui juba valitakse tühipalja targutamise tee....

[juhan]

Hullem on veel see kui ka mõned pottsepatööks ebavajalikud alghariduse tunnid kehtetuks lüüakse Milleks on vaja teada pottsepal mesilindudest ja liblikatest aasal ja mingist Tarwini vanamehest

Ei saa lihtsalt sellest "naljast" aru, sest nii tobe on puhuda jahu ülesse, samas vöiks panna ka möni ettepanek oma vägagi edukasse mölandusse!
Anna oma kateldele arvutus antud ruumides!!!! Aga seda pole sinusugusel "SUUR"-el mehel ette näidata!
Ja ära luba oma kutsestandardis "ALGAJA MEISTER" tegelastel (motamees) nimetada Annest -lolliks.
Annesel on arvutused ja teab, et need ei ole just kõige kõigemad, aga "kaminahi" millegipärast tunneb teisiti kohe, sest TEMA on kohe selline ilus ja muhe ja "macho" ja "gagarin"-is käinud ja üleüldse üks erudeeritud.
Vöta öige natukest asja rahulikult ja ära poe igalepoole!
Ps.pole vaja ka hiiumaal pingeliselt omale "Sõpru" leida, sest nagu öeldakse- kes teisele auku kaevab.....
Lõpetasin sinu lemmik punktireaga.

[Leevi]

Hullem on veel see kui ka mõned pottsepatööks ebavajalikud alghariduse tunnid kehtetuks lüüakse Milleks on vaja teada pottsepal mesilindudest ja liblikatest aasal ja mingist Tarwini vanamehest

Ei saa lihtsalt sellest "naljast" aru, sest nii tobe on puhuda jahu ülesse, samas vöiks panna ka möni ettepanek oma vägagi edukasse mölandusse!
Anna oma kateldele arvutus antud ruumides!!!! Aga seda pole sinusugusel "SUUR"-el mehel ette näidata!
Ja ära luba oma kutsestandardis "ALGAJA MEISTER" tegelastel (motamees) nimetada Annest -lolliks.
Annesel on arvutused ja teab, et need ei ole just kõige kõigemad, aga "kaminahi" millegipärast tunneb teisiti kohe, sest TEMA on kohe selline ilus ja muhe ja "macho" ja "gagarin"-is käinud ja üleüldse üks erudeeritud.
Vöta öige natukest asja rahulikult ja ära poe igalepoole!
Ps.pole vaja ka hiiumaal pingeliselt omale "Sõpru" leida, sest nagu öeldakse- kes teisele auku kaevab.....
Lõpetasin sinu lemmik punktireaga.

Tasub teha koostööd, et eksam saaks ok, aga muidu ei saa paanikast aru. Isdegi MTÜ-s on koerakasvatajaid, kes algusest saati eksamist pääseda soovinud. MTÜ-s isegi neid, kies ei saaks 1 kati eksamit sooritada puuduliku haridustaseme tõttu. Jutt käib juhatusest, mitte suvakatest nimistus. Ise arvan, et milline see kord ka ei saaks, iga pottsepp, kes vähegi tööd tunneb ja valemitega sinapeal, saab lõdvalt läbi. Ma isegi ei viitsi süüvida teemasse, sest eksam on rutiinne toiming. Riigilõiv võiks väiksem olla, muidu ju lihtne.

[kaminahi]

Kuidas siis jutumehel ka lubatud Noarootsi projekt edeneb? Ega see ometi järjekordseks lubaduseks saanud
Oleks kohe hirmsasti seda harivat eeskuju ja koolitust näe vaja
Mitmenda katini su oma haridus välja veab

[motamees]

...Ja ära luba oma kutsestandardis "ALGAJA MEISTER" tegelastel (motamees) nimetada Annest -lolliks...

Ega pole siin kellegil lubada ega keelata. Eks ma iseomenesetarkusest ... ja üleüldse läheb tegelikult jutt teise teemasse, aga seletan siiski.

... Olen vestelnud mitme spetsialistiga ja jõudnud järeldusele, et sellise maja soojavajadus -22 kraadi juures on kuni 145 W/m2 !!!. ...

Ma ei tea, mis ala spetsialistidega Annes vestles? Mina vestlesin oma naabripoisiga. Maast madalast käis ta minu tegemisi vaatamas. Natuke suuremaks kasvades käis juba küsimas, kuda ise mingit asja teha. Lõpuks käis juba lihtsalt vestlemas ja oma tegemisi rääkimas. Aeg läks, kohalik kool läbi, ülikool ees. Läks ehitust õppima. Ülikool läbi, ehitustel töödejuhataja, veel edasi ja tuli välja, et koolis õppejõud.
Ükskord vesteldes tuli välja, et hakkab omale maja ehitama - palkmaja. Minu imestus suur, tark mees ehitab sellise mittesoojapidava maja. Tema rahulikult vastu, et pole asi nii hull midagi. Seinad on jah külmemad, aga see energia tuleb kokku hoida mujalt. Summa summaarum tuleb maja sama soe, kui normid ette näevad.
Vat nii on lood selle soojapidavusega. Üle saja kg küttepuid ööpäevas on ikke liig mis liig. Laitse mõisal on suur puuhoov, selle palkmajal aga peaks olema siis veel suurem puuhoov ja muidugi sulased.

[Kalvis]

Ega loodusseaduste vastu ei saa, kui sul on ikka tegelikkuses 145 W/m2 siis tuleb kas ilma kütta ja rahaliselt mõrv rahakotile teha või siis külmetada. Paljud eesti majad tänaseni on vapralt vastu pidanud ka suuremate numbritega. Lihtsalt omanikud kas sebivad kuskilt tasuta kütet või ongi rikkad, et küttearve numbrid lubavad julgelt rahakotil rahus puhata.
Karta on, et antud mehike oli palju kodust ära, kus maja hoiti +5 kraadi juures ja koju saabudes kannatati see paar tundi kiirkütmisega vammustes ära. Nii on võimalik tõesti küttekulu alla viia ka suure soojakao juures.
Muidugi on palju odavam vammustesse investeerida, mis see 40000 kroonine naaritsakasukas ära pole, võid ,magada kasvõi lumehanges, ikka soe. Ja teiste ees hea eputada.

[kaminahi]

Ega loodusseaduste vastu ei saa, kui sul on ikka tegelikkuses 145 W/m2 siis tuleb kas ilma kütta ja rahaliselt mõrv rahakotile teha või siis külmetada. Paljud eesti majad tänaseni on vapralt vastu pidanud ka suuremate numbritega. Lihtsalt omanikud kas sebivad kuskilt tasuta kütet või ongi rikkad, et küttearve numbrid lubavad julgelt rahakotil rahus puhata.
Karta on, et antud mehike oli palju kodust ära, kus maja hoiti +5 kraadi juures ja koju saabudes kannatati see paar tundi kiirkütmisega vammustes ära. Nii on võimalik tõesti küttekulu alla viia ka suure soojakao juures.
Muidugi on palju odavam vammustesse investeerida, mis see 40000 kroonine naaritsakasukas ära pole, võid ,magada kasvõi lumehanges, ikka soe. Ja teiste ees hea eputada.

Ega jah ei saa küll ja selle lolluse vastu, et 145W/m2 käib seesama looduseadus .

[Andrus Schults]

Kutsekomisjon lähtub oma töös kehtivast kutsestandardist. Miks üks või teine nõue kutsestandardisse sisse sai on minul raske öelda? Kutsestandardis on ka olemas nimekiri kutsestandardi koostanud töörühma töös osalenutest. Kellel teema väga pinnuks silmas, siis tuleks ka oma küsimused võimalusel nendele inimestele edastada.
Isiklikult pean ka keskhariduse nõuet III tasemel vajalikuks. Tuletan veelkord meelde, et kutsesüsteemi näol on tegemist enda karjääri planeerimise süsteemiga. Elu seisnebki õigetes ja valedes valikutes. Südamega pottsepatöö tegijad ju loodavad kõik, et tellija teeb õige valiku - tellib töö ikka oma ala professionaalilt! Kuidas aga saab mitte professionaalist tellija ära tunda kes on spetsialist ja kes sosssepp? Siin tulebki appi kutsesüsteem, sest kõigi kutsetunnistusega pottseppade andmeid saab Kutsekoja kodulehel tellija kontrollida.

Kõike paremat
Andrus Schults
http://et-ee.facebook.com/pages/Raidkiv ... 4565424731

[Koit]

http://pottsepad.ee/index.php?page=kutseomistamine

Lugupidamisega

Koit Koppel

[2korda2]

Eile (?) oli uudistes lõik värsketest paberiomanikest. Palju neid mehi/naisi korraga paberi kätte sai (mõni läbi ka kukkus?) ja kas tõesti kõigil juba järgmise aasta tööd ka ära planeeritud?
Nii võib juhtuda, et pean pakkuma võimalust "ladustada ehitusmaterjale mittemajandustegevuse raames"

[Sm. Juga]

Selline küsimus tekkis kogu selle eksamiteemaga seoses:

Ma kujutan ette , minusuguseid mehi, kes kusagil kutseka juures kursused läbi teinud ja peale seda hobikorras põhiliselt omaenda ja lähisugulaste majapidamistes küttekoldeid kohendamas- ehitamas käinud on koduvabariigis päris palju. Kui ma nüüd omale pähe võtaks, et peaks ka eksami ära tegema, siis tahaks selle va kolmetuhande krooni eest saada ikka sellist paberit, mis lubaks mul iseseisvalt ahju ehitada, sest mida ma sellest eksamist ikka teen kui edaspidi tuleks kõrgema kategooria pottsepa kohale asja kaema kutsuda.
Et kas teie arvates ei tundu see esimene kategooria pisut mõttetu olevat?

Ah et miks ma siis teise taseme eksamile ei lähe? Kuidas ma kirjutan sinna avalduse lisasse tellija lahtrisse ainult omaenda ja veel teisigi vägagi sarnase kirjapildiga nimesid? Võltsima kah stiilis, et lepin kümne sõbraga kokku " Kui helistatakse siis ütle, et jajaaa on küll selline kõva pottsepp siinkandis" ei taha hakata.

Kui ma raha ära maksan, kohale ilmun ja komisjoni küsimustele vastata oskan ja ka praktikas jänni ei jää siis võiks ju asi sellega korras olla. Selleks komisjon ju ongi, et aru saada kes "matsu jagab" ja kes mitte.

Ja jah, ma saan aru küll, et iseendale võiks vaikselt ikka edaspidi ka ahju laduda aga ikkagi...

[Andrus Schults]

Saamaks paremini aru kutse omistamise vajalikkusest koondasin enda jaoks aasta alguses paarile A4-le kokku selle valdkonnaga tegelevate inimeste väljaütlemised. Hoiatan vaid, et väljaütlemised ei ole seatud mingisse loogilisse järjekorda. Kuid loodetavasti aitab punktide läbi lugemine eksamite vastastel mõista pottseppadele kutse omistamise tähtsust nii enda, ettevõtte kui riigi seisukohast.

* Kutsesüsteem toetab elukestvat õpet.
* Tugev ja arusaadav kutsesüsteem aitab hinnata ja tunnustada inimeste teadmisi ja oskusi.
* Eestis on koostatud üle 700 kutsestandardi.
* Kutsestandard aitab saada selgust olemasolevatest ja puuduvatest oskustest, annab võimaluse planeerida oma arengut ja karjääri ning loob aluse elukestvale õppimisele.
* Kutsestandardite nüüdisajastamine toimub kõigis tänastes majandustegevuse valdkondades.
* Ümberkujundatav kutsesüsteem peaks paremini võimaldama arvestada ja tunnustada ka elukestva õppe tulemusi, sh varasemat töö- ja õpikogemust.
Seisuga 1. veebruar 2011 on kinnitatud 698 kutsestandardit 357 kutsealale ja väljastatud on 54832 kutsetunnistust.
* Lahendustele lähemale viiks see, kui ettevõtted sõnastaksid töötajate otsimisel konkreetsemalt nii nõutavad kutseoskused kui ka ametikohal vajaliku kutsetaseme.
* Eelnevaga pusimiseks ei ole vaja igal tööpakkujal asuda tööanalüüse koostama ja kutseoskusnõudeid kirjutama.
* Kutsesüsteemi näol on ühiskonnas loodud suurepärane tööriist, mis aitaks tööjõu kvalifikatsiooni teemasid oluliselt täpsemini analüüsida Eesti riigile vajaliku konkurentsivõimelise ja kompetentse tööjõu olemasolu.
* Kutsestandarditel on suhteliselt lühike kehtivusaeg (kuni viis aastat).
* Nimelt on kutsestandardi koostamise üheks etapiks arvamusküsitlus.
Arvamusküsitlusel on kaks eesmärki. Esiteks – saada asjatundjatelt tagasisidet kutsestandardi sisu kohta ja teiseks – teavitada konkreetse valdkonna inimesi sellise dokumendi olemasolust.
* Kutsesüsteemi loomise protsessis on üsna mitu probleemset aspekti – ressursside nappus, teavitustöö jms.
Kõik head spetsialistid on tavaliselt väga-väga hõivatud, aga ööpäeva pikkus on ju kõigil 24 tundi.
* Kogu hindamissüsteemi väljatöötamine, hindamiste korraldamine ja muud selle süsteemi juurutamisega seotud tööd on äärmiselt ajamahukad, eriti esimestel aastatel.
Väga keeruline osa kogu süsteemi arendamisest moodustab ka kutsestandardite ja kutsetunnistusega töötajate tegeliku vajaduse väljaselgitamine.
* Kindlasti peaks kompetentsus olema hinnatud ja tunnustatud töötajatel, kes tegutsevad inimeste elule, varale ja keskonnale kõrge ohuga aladel.
* Peaasjalikult muidugi kutsestandardi nõuetele vastav koolitus muudab kutse seda praktiseerivale inimesele ja tööjõuturule või majanduskeskkonnale paremaks.
* Ettevõtjad, kes osalevad või kelle töötajad osalevad kutsestandardite koostamise töörühmades, on kutsesüsteemiga kenast kursis. Järjest rohkem ettevõtjaid on hakanud väärtustama kutsetunnistusega töötajaid.
Hea kui keegi tööandjatest on avastanud oma organisatsioonile sellest midagi kasulikku.
* Kutsete täpsem lahtikirjutamine ja kutsetunnistuste väljastamine annaks täpsema ülevaate tööandjale ehk mida töötaja oskab ja mida mitte.
* Kutsekomisjoni ülesandeks on ka kutseeksamite eksamikomisjonide moodustamine ja nende koosseisude määramine.Tänaseks on ehitussektoris saavutadud tase, kus väljastatakse umbes viissada ehitustööliste kutsetunnistust aastas.
* Tööturult tulijatele on kutseomistamine tasuline.
* Kutsetunnistust võiks pidada mõnes mõttes kvaliteedimärgiks, mida tööturg järjest enam aktsepteerib.
* Ettevõtja peaksid olema huvitatud läbi kutseomistamise protsessi töötajate kutsetaseme määratlemisest.
* Jaotus tööturu vajadustest ja ehitusala traditsioonidest lehtuvalt.
Ehitusjuht III kutse võimaldab vastutava spetsialisti pädevuse piires ehitusettevõtjal saada Ehitusseaduse mõistes vastaval ehitusalal tegutsemiseks vajalik registreering.
* Ehitusala kutsesüsteemi arendamist kordineerib Kutsekoja alla moodustatud Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu.
* Paljud kutsestandardid on juba oma aja ära elanud ning vajavad uuendamist.
* Rohkem tuleb rõhutada näiteks inimese oskust lahendada ettejuhtuvat probleemi kui oskust sooritada mingit kindlat tegevust.
* Kutsestandardi eesmärgiks on anda tööandjatele, eriala õppida soovijatele, koolitajatele ning teistele huvilistele informatsiooni selle kohta, mida selle kutse omaja peaks teadma ja oskama.
* Kutsestandardi koostamisel lähtutakse tööturu reaalsetest vajadustest- tähtid on kirjaldada, millist kompetentsust tööandajad vastava kutse puhul ootavad.
* Pöörduda tuleks teiste kutsega seotud spetsialistide poole kutsestandardi kavandile hinnangu saamiseks, mis võimaldab kutsestandardit koostaval töörühmal seejärel teha täiendusi ja parandusi.
* Kindlasti peab säilima teoreetiliste teadmiste kontroll, sest lubamatult palju esineb vigu puhtalt teadmatusest.
* Kõige õigem on see info mida jagavad materjalide tootjad.
* Kutse andmise eesmärk on tunnustada inimese oskusi ja teadmisi (kompetentsust) mida ta on saanud õppides (ka mitteformaalsel teel) ning töödades kogu oma elu vältel.
* Kutsestandard on aluseks inimese kompetentsuse hindamisel.
* VÕTA on varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine. VÕTA on mõeldud elukestvale õppijale, kes on oma oskused saanud erineval teel ning kes soovib neid lasta hinnata tavapärasest kutse andmise protsessist erineval moel.
* Formaalse õppe tulemuseid (õppeasutuste tunnistused, diplomid) tunnustatakse ametlikult.
* Kutsetunnistus on tunnustus, mis motiveerib töötajat ja annab talle suurema enesekindluse ning teisalt annab kutsetunnistus tööandjale märku töötaja kompetentsuse kohta (kutsetunnistus = kvaliteedimärk)
* VÕTA rakendamine suurendab inimeste arvu kes kutset soovivad saada.
Kutse andjad peaksid olema teadlikud VÕTA põhimõtetest, et protseduurireeglite, hindamismeetodite ja vastavate dokumentide alusel välja töötada VÕTA-põhine kutse andmise süsteem.
* Kutse andmine aitab inimesel saada ülevaate oma tegelikest (aja jooksul kogutud) osaoskustest-võimetest.
* Kutse andmisel tuleb tunnustus kutsetunnistuse näol vastavas valdkonnas tunnustatud tegijalt (nt erialaliit), mis ka tugevndab n-ö tsunftitunnet.
Kutse andmine on protsess, mille käigus hinnatakse inimese kutseoskuste vastavust kutsestandardis esitatud nõuetele ja väljastatakse kutsetunnistus.
* Kutsestandardis esitatud kompetentsusnõuetele lisanduvad koolituse kavandamisel konkreetse tellija vajadused, sest igas ettevõttes on tema tegevuse spetsiifikast telenevaid täiendavaid koolitusvajadusi.
* Hea kui vastavat kutsetunnistust saab kasutada piiriülesel juhul st et vastav kutsestandard on tunnustatud ka teistes riikides.
* Koolituskursuste lähtekohana kõiki kutsestandardeid täna kasutada ei saa kuna nad pole veel kompetentsipõhised.
Miks ettevõtjad ja nende juhid peaksid olema huvitatud kutsestandardite koostamisest ja kutsetunnistuste väljastamisel osalemisest?
* Tänapäeva ettevõtlus nõuab õigete tehnoloogiate õigel ajal rakendamist, tehnoloogiate kombineerimist – inimeste roll ja olulisus järjest kasvab.
* Kõige olulisem roll on meeskonnal – edu saavutamisel muutuvad määravaks kollektiivi ühtekuuluvus, lojaalsus, kompetentsus ja teadlikkus.
* Räägime inimkapitali ehk tööjõu arendusest, kvalifitseeritud tööjõu järkjärgulisest, elukestvast õppest ja teadmiste pidevast suurenemisest.
* Ettevõte peab kogemuste ja ühiskonna vajadustest tulenevalt suutma kindlaks teha baasnõudmised.
* Kutsestandard on vajaliku kompetentsuse kindlaks tegemise peamine alus.
* Majanduslikult peaks ettevõttes mõtlema nii objektijuht kui pottsepp.
* Kutsetunnistus on tõend selle kohta, et tunnistuse omanik võib oma koduriigis sellel kutsealal töötada.
* Kutsetunnistus on üle euroopaline dokument – kui sul on see olemas, muutud avatuks ja soovitud töötajaks kogu Euroopa tööturul.
* Kord aastas on otstarbekas läbi viia infopäevad, kus arutatakse läbi ettevõtte muutunud vajadused ja vajalikud muudatused kutsestandardites ja õppekavades.

27.02.2011

Kõike paremat

Andrus Schults

[Porthos]

Hm......
SM Juga ei kirjuta sellest, et kutseeksamit ei ole vaja teha vaid sellest, et pottsepa I kutsetase on praegusel kujul natukene mõttetu.
Pean Andrus Schultsist postituste põhjal lugu. Ei tea küll miks, aga mulle tundub, et Andrus Schultsi postitustes kumab läbi väikese või keskmise suurusega ettevõtte juhi seisukoht. Äriühingus kus moodustuvad, meeskonnad või brigaadid, võib tõesti praegune kutsetasemete süsteem ühe osana organisatsioonisisese karjäärisüsteemina (või vastupidi) võib töötada .
Laiemas plaanis paraku praegusel kujul I kutsetaseme tegemiseks on ülimalt vähe motivaatoreid sellepärast ongi neid(täiendatud: mõtlen I kutse omanikke ) vaid kolm tükki . Põhjused selles, et see ei võimalda pottsepa kutsesüsteemi normaalselt siseneda inimestel, kellele see töö meeldib ja kes tegelevad selle tööga hobi korras. Eriti veel alates 01.01.2012. I ja II taseme vahe on liiga suur.
Et pottsepa kutsetasemete ja nõuete süsteem edaspidi normaalseks muutuks, tuleb üksikvõitlejatel uue standardi väljatöötamisse sekkuda ja teha millalgi konkreetseid ettepanekuid.

Minu isiklik kogemus on selline, et kutse andja esindajad ja kutseeksami komisjoni liikmed on väga mõistvad ning nad on selle I kategooria teemat teadvustanud.

SM Jugale- oma tuttavatele kütteseadme rajamise peaks nii ehk naa dokumenteerima ning kütjale standardist tulenev "ahjupass" väljastada ei ole ka paha.
Siis veel see, et pole ju kuskil kirjas, et Sinu enda poolt tuttavatele ehitatud kütteseadmeid ei või komisjonile välja pakkuda....
Ah jaaa- tõlgenda klauslit "juhendamisel" natukene laiemalt. See ju ei tähenda, et mõni suur tegija peab kogu aeg Sul kõrval olema.....selles valdkonnas targematelt ja kogenumatelt tegijatelt nõu küsida on kasulik! Ma isiklikult loodan ja arvan, et tulevikus võtavad gurud nõuks vastata I tasemega pottseppade küsimustele ning annavad neile head nõu oluliselt parema meelega kui sosseppadele.

[meelisvaiksaar]

Õhtust lugupeetavad.
Andrus..Oled suure töö ära teinud ja siit saab ka enamus valupunkte kätte.
Lugupidamisega Meelisvaiksaar
Tel. 53 966 469

[Andrus Schults]

Esimene kutsetase ongi mõeldud valdkonda tööle tulijatele olgu siis läbi töötukassa koolituse, kutsekooli õppe või tasuliste koolituste. Kas see on hea mõte, et tõsta I taseme kompetentside hulk sellisele tasemele mis lubaks ilma kõrgema taseme pottsepa näpunäideteta ahju ehitama ma nii kindel ei ole? See tuleks tahkekütuse süsteemide ehitajatel-paigaldajatel omavahel selgeks vaielda. Samas olen korduvalt üritanud selgitada kui oluline oleks tänane standard viia võimalikult paljudele osapooltele vastuvõetavasse vormi. Kahjuks tänaseni ei ole laekunud mitte ühtegi ettepanekut! Kindlasti ei ole 10 objekti ehitamine meistri käe all ka ületamatu takistus, mis siis võimaldaks tulla kohe II kutsetaset taotlema.
Rõhutan veelkord ka seda, et kutsetunnistuse olemasolu on vajalik kui ahju, pliiti või kaminat ehitatakse majandustegevuse mõistes. Kütteseadmete ehitamine on nüüd võrdsustatud muu ehitustegevusega. Mehed kes käivad hobi korras sõbrale midagi remontimas või nokitsemas ei pea selle peale mõtlema kuna tegemist ei ole majandustegevusega.
Ettepanekuid mida kutsekomisjon võiks kutsestandardi muutmiseks esitada võib meilida minule aadressil: andrus@raidkivi.ee

Kõike paremat

Andrus Schults

[Andrus Schults]

Lisan siia teemasse ühe repliigi Äripäevast, milles käsitletav teema võib ka kutsetunnistusega pottseppasid puudutada.

Kõike paremat

Andrus Schults

[Andrus Schults]

2008 aastal tehtud uuring peaks pottseppadele aimu andma, milliseid küttekoldeid nad peaksid oskama ehitada ja paigaldada? Kogu see töö tuleb vastavalt uuele korrale kutsetunnistusega pottseppadel ära teha. Soojuspumpade teema pottseppi ei puuduta!

[rokikas]

Mida seal vanas uuringus küsiti? Tulemusi vaadates kipun pakkuma "Millised küttekehad teie majas olemas on?" See ei näita kohe kindlasti mida täna saada tahetakse.

[Andrus Schults]

Täitsa õige! Üldisest seisust tulenevalt kindlasti soovivad paljud majaomanikud teha küttesüsteemis muutusi. Nii majaomanikel kui majandustegevuses pottseppadel on oluline teada, et ümberehtustöödele tuleks alati enne töödega alustamist ka heakskiit võtta. Lisan ühe selle teemalise artikli.
Autor: Jako Laanemägi
Advokaat, Alvin Rödl & Partner
Advokaadibüroo
Ehitise kasutusluba –
kas tõesti ilma ei saa
Ehitise kasutamiseks peab üldjuhul olema kasutusluba, mis oma sisult on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada kavandatud otstarbel. Kas ja kuidas on võimalik koduomanikul enda ehitisele kasutusluba saada? Milliste probleemidega võib seejuures kokku puutuda? Millised riskid kaasnevad kasutusloa puudumisega ning kas ja kuidas neid vähendada?
Kasutusloa saamine
Ehitise valmimisel, enne selle kasutusele võtmist, tuleb omanikul taotleda kohalikult omavalitsuselt kasutusluba, kuid see ei ole vajalik näiteks elamiseks mittekasutatava väikeehitise puhul. Kasutusloa taotlemiseks peab tasuma riigilõivu ja esitama järgnevad dokumendid:
1. kasutusloa taotlus (mille vormid asuvad ehitisregistri kodulehel www.ehr.ee);
2. ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud;
3. ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või nõuetekohaselt kinnitatud koopiad;
4. dokument, mis tõendab ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist, kui see on nõutav;
5. KOV-i kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks, kui see on nõutav;
6. energiamärgis, kui see on nõutav. Riigilõivu suurus on üldjuhul 63,91 eurot. Üksikelamutel, suvilatel, aiamajadel, taluhoonetel ja korteritel on riigilõiv 31,95 eurot. Oluline on teada, et kaasomandis oleva ehitise (näiteks mitme isiku nimel olev eramu, kortermajad jne) korral tuleb kasutusluba taotleda ühiselt. KOV väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul viimase vajaliku dokumendi esitamisest. Kasutusluba väljastatakse ehitusloa saanud ehitusprojekti järgsele ehitisele pärast ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Näiteks Tallinna linna ehitusmääruse kohaselt on KOV-il õigus põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist nõuda ka ehitise või selle osa ekspertiisi tulemuse esitamist.
Peamised probleemid kasutusloa saamisel
Kasutusloa saamisel on üheks sagedasemaks probleemiks erinevused ehitusprojekti ja tegelikult tehtud tööde vahel. Ehitusseaduses on lubatav erinevus konkreetselt määramata. See on ilmselt põhjendatav sellega, et reaalses elus on lubatavaid erinevusi raske seaduse raamidesse suruda, sest erinevaid variante on palju. Seega võib praktikas tekkida küsimus, kas ukseava asukoha muutmine kergvaheseinas peab olema aluseks uue ehitusloa taotlemiseks või mitte. Igal juhul ei tohi nn kosmeetilisi muudatusi tehes minna vastuollu ehitise nõuetele vastavusega. Arvestada tuleb, et tühisena näiv muudatus võib sageli põhjustada järgmise takistuse, nii võib näiteks eelnevalt mainitud ukseava asukoha muutmine tuua kaasa tuletõkkesektsioonide muutumise, mis nii üheskoos kui ka eraldi võivad olla üheks kasutusloa väljastamisest keeldumise aluseks. Lisaks on praktikas probleemiks ehitusprojektis ettenähtud tööde tegemata jätmine või osaline tegemine. Näiteks olukord, kus maja on lõpuni valmis ehitatud, kuid puudub aed või krundisisene haljastus. Esmapilgul tundub tegemist olevat tähtsusetute nõuetega, kuid nende puudumine võib saada takistuseks kasutusloa saamisel, sest seaduse kohaselt võiks see olla üheks kasutusloa väljastamisest keeldumise aluseks.
Kasutusloa puudumine ja sellega seotud riskid
Üsna laialt on levinud arvamus, et kasutusluba on pelgalt formaalsus, mille täitmata jätmisel puuduvad negatiivsed tagajärjed. Tegelikult on kasutusloata ehitise kasutamine aga seadusega keelatud. KOV-il on õigus vastava kohustuse täitmata jätnud ehitise omanikku trahvida. Füüsilisest isikust omaniku puhul on rahatrahvi maksimaalseks suuruseks 1200 eurot ning juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot. Samuti on KOV-il õigus teha kasutusloata ehitise omanikule ettekirjutus, millega kohustada omanikku tegema kasutusloa väljastamiseks vajalikke toiminguid. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib määrata omanikule muu hulgas sunniraha – füüsilisele isikule kuni 1300 eurot ja juriidilisele isikule kuni 6400 eurot. Sunniraha võib määrata ka korduvalt.Kortermajas igale korterile eraldi kasutusluba ei väljastata. Seega kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, näiteks kaasomandis, lasub kasutusloa olemasolu tagamise kohustus neil kõigil ja eeltoodud sanktsioone saab rakendada iga omaniku puhul. Lisaks eeltoodud võimalikele sanktsioonidele, on kasutusloal ka praktiline tähtsus. Nimelt väljastatakse kasutusluba ehitisele vaid juhul, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Seega on kasutusloa olemasolu omanikule kinnituseks, et ehitis vastab nõuetele, sealhulgas et seda on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. Vastav asjaolu võib omada tähtsust näiteks ehitises toimuva õnnetuse puhul. Enamiku kindlustusandjate üldtingimused välistavad kahju hüvitamise, kui ehitisel puudub kasutusluba. Pealegi, kui ehitises saab viga kolmas isik või tema vara, võib see kaasa tuua ehitise omaniku vastutuse ja kahjuhüvitamise kohustuse. Samuti võib kasutusluba saada määravaks ehitise hinna määramisel selle müügiprotsessis, sest ilma kasutusloata ei tohi ehitises sisuliselt elada ning selle puudumine põhjustab uuele omanikule tõenäoliselt täiendavaid kulutusi ja märgatavat ajakadu.
Soovitused koduomanikele
Soovitame kõigil koduomanikel uue kodu soetamisel enne uurida müüjalt, kas ostetaval ehitisel on olemas kasutusluba. Kui see puudub, siis tuleb müügilepingule lisada kõik kasutusloa saamiseks vajalikud dokumendid ning võtta müüjalt kinnitus, et uus omanik saab nimetatud dokumentide alusel taotleda ehitisele kasutusloa. Soovitatav on lisada ka regulatsioon juhuks, kui loa saamisel ilmnevad takistused (nt sätestada poolte sellesisulised täiendavad kohustused, müüja poolt tasumisele kuuluvad leppetrahvid, hüvitatavad kahjud jne). Vastasel korral võib tekkida olukord, kus kasutusloa taotlemine on ehitise uue omaniku kohustus, kuid kõik vajalikud dokumendid on vana omaniku käes. Praktikas on aga osutunud dokumentide kättesaamine tihti raskendatuks, et mitte öelda võimatuks. See aga võib tekitada uuele omanikule suured lisakulutused, sest vastavate dokumentide saamiseks on vaja uuesti teha vajalikud tööd ja toimingud, et saada juba sisuliselt olemasolevaid dokumente. Seega, et vältida hilisemate vaidluste tekkimise riski, soovitame enne eelnimetatud kokkulepete sõlmimist pidada nõu professionaalsete õigusnõustajatega.

[heints]

See viimane lause oli huvitav, et kas ilma kasutusloata kindlustusraha nagu vastu võetakse aga juhtumi korral välja ei maksta, kuna kastusluba pole ?

[Andrus Schults]

Kutsetunnistusega pottsepp peaks ideaalis olema suuteline oma paberimajandust ja ehitustegevust nii korraldada, et sellist olukorda ei tekiks!

3-1-1-7-10 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. märtsi 2010. a kohtuotsus Vahtang Mikaja süüdistuses KarS § 408 lg 1 järgi

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 3-1-1-7-10

Otsuse kuupäev 17. märts 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Vahtang Mikaja süüdistuses KarS § 408 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2009. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-5092

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vahtang Mikaja kaitsja vandeadvokaat Rene Varul, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

17. veebruar 2010, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2009. a otsus Vahtang Mikaja süüdistusasjas muutmata ja kassatsioon rahuldamata.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 26. märtsi 2009. a otsusega tunnistati Vahtang Mikaja süüdi KarS § 408 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks kuus kuud vangistust. Karistusseadustiku § 73 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui V. Mikaja ei pane kolme aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

1.1. V. Mikajale esitati süüdistus KarS § 408 lg 1 järgi selles, et ta ajavahemikus 2005. aastast kuni 2006. aastani ehitas projektile mittevastavalt Tartumaal Puhja vallas Ridakülas R. N-le kuuluvale XXXXXX kinnistule üksikelamu, rikkudes ehitusseaduse (EhS) § 3 lg-s 1, § 6 lg-s 1, § 12 lg-s 1 ja § 48 p-des 1 ja 4 ning Eesti standardi EVS 812-3:2002 p-des 6.2.3 ja 6.2.9 sätestatud nõudeid. V. Mikaja muutis omavoliliselt saunaahju suitsu ehitisest väljaviimise projektijärgset lahendust, kinnitades maja seina külge projektis mittekavandatud täiendava vertikaalse korstna ning ühendas kerise ja korstna horisontaalses asendis oleva lõõriga, milleks kasutas pikisuunas kokku valtsitud ning üksteise sisse lükatud mustast metallist plekktoru. Plekktoru väljutuskohas ei paigaldanud ta tule- ja kuumakindlat ohutu paksusega soojusisolatsiooni kihti ja seega oli põlevmaterjal paigaldatud vaid 40 mm kaugusele suitsulõõri välispinnast. Ehitusnõuetele mittevastava ehitamise tagajärjel kuumenes 27. märtsil 2007 saunaahju kütmisel suitsulõõri välispind sellisel määral, et selle soojuslikust toimest süttis lõõrile liiga lähedale paigaldatud tuuletõkkeplaat ja sealt edasi elamu puitkonstruktsioonid ning puhkes tulekahju, mis põhjustas reaalse ohu elamus viibinud isikute elule ja tervisele. Tulekahjus hävines osaliselt R. N-i elamu ja kodune vara, tule- ja veekahjustuste tõttu on paljud hoone põhikonstruktsioonid ja valdav osa kodusest varast kasutuskõlbmatud. Sellega tekkis R. N-ile materiaalne kahju 122 500 krooni.

1.2. Maakohus märkis esmalt, et vastavalt ehitusseaduse § 12 lg-le 3 ja §-le 41 võib ehitamisega tegeleda ettevõtja, kellel on majandustegevuse registri registreering ja vastavasisuline õigussuhe vastutava spetsialistiga või on füüsilisest isikust ettevõtja ise pädev tegutsema vastutava spetsialistina. Süüdistataval puudub ehitusalane eriharidus ja füüsilisest isikust ettevõtjana ei ole tal majandustegevuse registri registreeringut ehitustegevuseks. Eelnev ei oma kohtu hinnangul aga tähtsust, kuna KarS § 408 lg-s 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu tunnusena kirjeldatud ehitamise all tuleb mõista ehitamise tegelikku toimumist. Karistusseadustiku § 408 lg 1 vastupidisel tõlgendamisel oleks isikul tahtlikult ehitusseadusest tulenevate nõuete rikkumisel võimalik vältida karistamist kuriteo toimepanemise eest.

1.3. Kohus tuvastas, et süüdistatav korraldas R. N-i elamus kerisahju paigaldamise, sellest lähtuva suitsu ärajuhtimise ja hankis vajalikud ehitusmaterjalid. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse ekspertiisiaktile nr PT-34-07/2446 viidates luges kohus tõendatuks, et tulekahju sai alguse sauna leiliruumis kohas, kus kerisahju metallist suitsutoru läbis välisseina ja et tulekahju põhjuseks oli kerisahju kütmisel kuumenenud suitsutoru toimel kuumenenud põlevmaterjalist ehitustarindite süttimine. Tulekahju tagajärjel sattusid ohtu K. N-i, K. L-i ja Kn. N-i elu ja tervis.

1.4. Karistusseadustiku § 408 lg 1 näeb ette vastutuse ehitusnõuetele mittevastava ehitise ehitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. Ehitusseaduse § 3 lg 1 järgi peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Kohus asus seisukohale, et hea ehitustava järgimiseks oli süüdistatav kohustatud arvestama Eesti Standardikeskuse poolt avaldatud Eesti standardi EVS 812-3:2002 p-des 6.2.3 ja 6.2.9 sätestatud nõudeid kerisahju suitsulõõri materjali valikul ning suitsulõõri isoleerimisel põlevmaterjalist. Ehitusekspertiisibüroo OÜ eksperdi Aivar Tammiku eksperdiarvamuse kohaselt ei ole kannatanu R. N-ile kuuluva elamu sauna kerise suitsuärastussüsteem (lõõr ja korsten) ehitatud vastavalt ehituse tuleohutust reguleerivatele õigusnormidele ja tuleohutusnõuetele, muu hulgas eespool nimetatud standardi p-dele 6.2.3 ja 6.2.9. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse ekspertiisiakti nr PT-34-07/2446 kohaselt oli välimise laudise ja tuuletõkkeplaadi kaugus suitsutoru välispinnast 40–50 mm. Kohtuistungil asitõendina uuritud suitsutorul puudus isolatsioon ning väliskest. Suitsutoru välisosa läbimõõduks oli 120–123 mm ja selle seina paksuseks oli 0,54 mm. Eelnevaga on kohtu hinnangul tõendatud, et süüdistatav paigaldas kannatanu R. N-ile kuuluva elamu kerisahjule suitsutoru, mis ei vastanud tuleohutusnõuetele, kuna toru sein oli liiga õhuke ja suitsutorul puudus väliskest. Leiliruumi välisseinas oleva ava läbimõõdust tulenevalt on üheselt selge, et nimetatud kohas oli suitsutoru ja põlevmaterjali vahel nõuetele vastavast oluliselt vähem soojusisolatsiooni. Seega on tulekahju põhjuseks nii sobimatu suitsutoru kasutamine kui ka ebapiisav soojusisolatsioon suitsutoru ja seina põlevmaterjalide vahel, s.t Eesti standardi EVS 812-3:2002 p-des 6.2.3 ja 6.2.9 sätestatud nõuete järgimata jätmine. Sellega on süüdistatav rikkunud EhS § 3 lg-s 1 sätestatud head ehitustava ja EhS § 48 p-s 4 sätestatud kohustust paigaldada ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid, millega ta on omakorda rikkunud ehitusnõudeid KarS § 408 lg 1 tähenduses. Põhjuslik seos süüdistatava tegevuse ja kannatanute elu ja tervise ohtu seadmise vahel on kohtu arvates olemas, kuna juhul, kui süüdistatav oleks ehitades tuleohutusnõudeid järginud, oleks kannatanute elu ja tervist ohustanud tulekahju jäänud toimumata.

1.5. Maakohus asus seisukohale, et põhjendatud ei ole V. Mikaja süüditunnistamine osas, millega talle heidetakse ette EhS § 6 lg-s 1, § 12 lg-s 1 ja § 48 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumist. Vastavalt EhS § 6 lg-le 1 võib ehitustoodet ehitisse püsivalt paigaldada, kui see võimaldab ehitisel tervikuna vastata EhS § 3 lg-tes 2–7 sätestatud nõuetele. Kohus leidis, et sellest normist ei tulene kohustuslikke ehitusnõudeid KarS § 408 lg 1 tähenduses. Kuna EhS § 6 lg-s 1 on viide sama seaduse paragrahvile 3, mis samuti kohustuslikke ehitusnorme ei sisalda, märkis kohus, et EhS § 6 lg 1 on liiga üldine norm ja selle sisustamine konkreetsete ehitusnõuetega ei ole võimalik. Ehitusseaduse § 12 lg 1 kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile. Kohus tuvastas, et süüdistatav ei muutnud omavoliliselt ehitusprojekti, kuna sauna kerisahju suitsu ärajuhtimine ei olnud projektiga reguleeritud. Samal põhjusel leidis kohus, et süüdistatavale ei saa ette heita EhS § 48 p 1 rikkumist.

1.6. Süüdistatav on kinnitanud, et vaatamata ehitusalase erihariduse puudumisele on ta ka varem maju ehitanud ja on kursis ehitusalaste nõuetega. Sellest järeldas kohus, et süüdistatav oli teadlik, et ta kasutab sauna kerisahju suitsu ärajuhtimiseks tuleohutusnõuetele mittevastavat suitsulõõri ja et suitsulõõri soojusisolatsioon leiliruumi välisseinast läbiminekul ei vasta tuleohutusnõuetele. Seega ehitas süüdistatav nõuetele mittevastava ehitise otsese tahtlusega. Teades tuleohutusnõuetele mittevastavast kerisahju suitsulõõrist ning maja kasutamisest selle omaniku ja tema perekonnaliikmete poolt, oli süüdistatavale ettenähtav, et kerisahju suitsulõõri kuumenemisel võib elamu süttida ja seada ohtu elamus viibivate inimeste elu ja tervise. Seega süüdistatav vähemalt möönis elamu omaniku, tema perekonnaliikmete või võimalike külaliste elule ja tervisele ohu tekkimise võimalikkust, tegutses selles osas kaudse tahtlusega.

2. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni V. Mikaja kaitsja R. Varul, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava KarS § 408 lg 1 järgi õigeks mõistmist. Apellant märkis, et EhS § 3 lg 1 ja § 48 p 4 ei saa sisustada Eesti standardis EVS 812-3:2002 sätestatud nõuetega, sest standardid on soovituslikud. Ehitusnõuded, mille rikkumist apellandile ette saaks heita ja millega KarS § 408 sisustada, peavad tulenema õigusaktist. Süüdistusakt ei määratle standardite kohustuslikku tähendust läbi EhS § 3 lg 1 ja § 48 p 4 sisustamise. Kuna maakohus on just sel viisil süüdistatava vastutust põhjendanud, on rikutud süüdistatava kaitseõigust. Apellant asus seisukohale, et Eesti standard EVS 812-3:2002 reguleerib lõõri viimist läbi vahelae ja katuse, mitte läbi seina, nagu seda tegi süüdistatav. Ühtlasi vaidlustas apellant OÜ Ehitusekspertiisibüroo eksperdiarvamuse usaldusväärsuse, märkides, et ekspert on arvamuse aluseks võtnud üksnes kriminaaltoimiku materjalid (sh kohtu poolt mitteaktsepteeritud AS CHB Europe arvamuse) ja ei ole uuritavat objekti ise tajunud. Maakohus on asunud seisukohale, et kuna seinas oleva ava mõõt oli ca 10 cm suurem kui suitsutoru läbimõõt, ei võimaldanud välisseina ava tarindiosa ja suitsulõõri seina ühenduskohale nõuetekohase 100 mm paksuse soojusisolatsioonimaterjali kihi paigaldamist. Kohus ei ole aga arvestanud, et toru ümber mähituna väheneb kivivilla paksus, mis tähendab seda, et ka ca 50 mm ava sisse on võimalik paigaldada 100 mm kiht villa.

3. Tartu Ringkonnakohus jättis 1. oktoobri 2009. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

3.1. Ringkonnakohus märkis, et süüdistusaktis ja prokuröri süüdistuskõnes on standardite kohustuslikkust määratletud läbi hea ehitustava mõiste sisustamise ja apellandi etteheide kaitseõiguse rikkumise kohta on põhjendamatu. Karistusseadustiku §-s 408 sätestatud süüteokoosseisu sisustamiseks tuleb pöörduda ehitusnõudeid kehtestavate õigusaktide poole, millest olulisemad on ehitusseadus ja selle alusel vastu võetud õigusaktid. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav süüdi mõistetud EhS § 3 lg-s 1 ja § 48 p-s 4 sätestatud nõuete rikkumises. Seejuures on maakohus põhjendanud, miks süüdistatav oli EhS § 3 lg-s 1 ja § 48 p-s 4 sätestatud nõuete järgimiseks kohustatud arvestama Eesti standardis EVS 812-3:2002 sätestatud tuleohutusnõudeid ja kuidas nende nõuete rikkumine on käsitatav ehitusnõuete rikkumisena KarS § 408 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul annab EhS § 3 lg 1 heale ehitustavale seaduse jõu ja käsitab seda võrdsena õigusaktidest tulenevate kohustuste kõrval. Kuna KarS § 408 näeb ette vastutuse ehitusnõuete, sh ehitusseaduses sätestatud nõuete rikkumise eest, siis järelikult on selle sätte alusel karistatav ka hea ehitustava järgimata jätmine. Käesolevas kriminaalasjas ei ole hea ehitustava jäänud üldmõisteks, vaid seda on konkretiseeritud Eesti standardi EVS 812-3:2002 p-des 6.2.3 ja 6.2.9 sätestatud nõuetega. Eelnevalt toodud põhjusel on ka EhS § 48 p-s 4 sätestatud nõude rikkumine tuvastatav Eesti standardi EVS 812-3:2002 kaudu.

3.2. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et ei ole alust kahelda Ehitusekspertiisibüroo OÜ eksperdiarvamuse usaldusväärsuses. See on jälgitav ja üheselt arusaadav. Ekspert kasutas järelduste tegemisel vahetult pärast õnnetust koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli andmeid, mille objektiivsuses alust kahelda ei ole. Eksperdiarvamusest nähtub, et lõõri sisekest tuleb teha vähemalt 4 mm paksusest terasest või malmist, mis tuleb katta soojusisolatsiooniga ja omakorda ümbritseda vähemalt 0,5 mm paksuse metall-lehest valmistatud väliskestaga. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist lõõriga, mis on tehtud 0,54 mm paksusest metalltorust. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ka selles, et isegi kui ehitustöö käigus paigaldati suitsutoru ümber tulekindlat villa, jäid põlevmaterjalist laudis ja tuuletõkkeplaat suitsutorule lubatust lähemale. Ka leidis ringkonnakohus, et ava välisseinas oli nii väike, et see ei võimaldanud põlevmaterjalist tarindiosa ja suitsulõõri seina ühenduskohale nõuetekohast 100 mm paksuse soojusisolatsioonimaterjali kihi paigaldamist.

Kassatsioonimenetluse poolte seisukohad

4. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale on esitanud kassatsiooni süüdistatava kaitsja R. Varul, taotledes maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava KarS § 408 lg 1 järgi õigeksmõistmist. Kassaatori põhiväited on järgmised.

4.1. Kohtud on seisukohal, et V. Mikaja rikkus EhS § 3 lg-s 1 sätestatud nõuet püstitada ehitis hea ehitustava kohaselt. Kohtute hinnangul tähendab hea ehitustava EhS § 3 lg 1 mõttes Eesti standardi EVS 812-3:2002 p-des 6.2.3 ja 6.2.9 sätestatud nõuete järgimise kohustust ja nende nõuete rikkumise korral on täidetud KarS § 408 lg 1 koosseis. Kassaator ei nõustu sellega ja leiab, et standardid ei ole õigusaktid ja nende järgimine on soovituslik, mistõttu ei saa nende rikkumine kaasa tuua kriminaalvastutust. Isiku süüdimõistmiseks KarS § 408 lg 1 järgi peab olema tuvastatud, et ta rikkus õigusaktis sisalduvat normi, mis sätestab konkreetse ehitusliku nõude. Selliseks õigusaktiks on näiteks EhS § 3 lg 11 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrus nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded», kuid selles õigusaktis sisalduvate ehitusnõuete rikkumist ei ole süüdistatavale ette heidetud. Ehitusseaduse § 48 p 4 kohaselt on ehitusettevõtja kohustatud paigaldama ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid. Ehitusseaduse § 48 p 4 on blanketne norm, mistõttu tuleb viidata õigusaktile, mis konkreetse ehitustoote nõuded sätestab. Kohtud on leidnud, et selline nõue tuleneb standardi EVS 812-3:2002 p-st 6.2.9, kuid standardi kaudu ei saa tuvastada nõuetele mittevastavat ehitustoodet ja sellest omakorda ehitusnõuete rikkumist.

4.2. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et V. Mikajale esitatud süüdistus ei määratle standardite kohustuslikkust läbi hea ehitustava mõiste sisustamise. Seetõttu said süüdistatav ja tema kaitsja alles maakohtu otsusest teada, millise juriidilise konstruktsiooniga tuvastati ehitusnõuete rikkumine.

4.3. Isegi kui asuda seisukohale, et KarS § 408 lg 1 on võimalik sisustada standarditega, ei rikkunud süüdistatav Eesti standardi EVS 812-3:2002 p 6.2.3 ja 6.2.9. Nimelt reguleerib Eesti standard EVS 812-3:2002 juhtumeid, kus küttekolde metallist viimalõõr viiakse läbi vahelae ja katuse vertikaalselt, mitte läbi seina horisontaalselt. Seda kinnitab AS CHB Europe eksperdiarvamus, mida kassaatori hinnangul saab käsitada dokumentaalse tõendina. Ühtlasi seab kassaator jätkuvalt kahtluse alla OÜ Ehitusekspertiisibüroo eksperdiarvamuse usaldusväärsuse, leides, et eksperdiarvamus on suuresti standardeid kirjeldav ja tugineb üksnes kriminaalasjas kogutud materjalidele. OÜ Ehitusekspertiisibüroo arvamuse kohaselt ei olnud suitsulõõril mingit isolatsiooni, samas kui Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse poolt teostatud ekspertiisiakti kohaselt oli suitsutorul läbimineku kohas seina sees mineraalvillast isolatsioon paksusega ca 40 mm.

5. Kassatsioonile on vastuse esitanud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ene Timmi, kes palub jätta ringkonnakohtu otsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata. Prokurör märgib, et ehitusseadus ja selle alusel kehtestatud õigusaktid ei reguleeri ehitusnõudeid eriti täpselt. Sellega on seadusandja jätnud ehitajale võimaluse kasutada ehitamisel innovatiivseid lahendusi. Samas tuleneb ehitusseadusest, et kõik lahendused peavad olema ohutud, keskkonnasäästlikud ja kooskõlas hea ehitustavaga. Kuna iga ehitusega tegelev isik ei oma süvateadmisi erinevate ehitusmaterjalide omadustest, on abiks Eesti standardid, millest on võimalik saada teavet selle kohta, millised tooted ja millisel viisil teostatud ehitised on ohutud ning tagavad hea ehitustava järgimise ja selle läbi ehitise ohutuse. Isik, kes ehitamiseks vajalikke eriteadmisi ei oma ja neid kuskilt ka ei ammuta, kuid vaatamata sellele tegeleb ehitamisega, vähemalt peab võimalikuks ja möönab, et ta rikub ehitusnõudeid selliselt, et ehitis võib olla ohtlik.

5.1. Süüdistatavale ei heideta ette Eesti standardi EVS 812-3:2002 p-de 6.2.3 ja 6.2.9 rikkumist, vaid hea ehitustava rikkumist sellisel viisil, mis tekitas ohu inimeste elule, tervisele, varale ja keskkonnale. Süüdistuses on kirjeldatud, millisel viisil süüdistatav ehitustöö teostas ja miks selline ehitamine on ohtlik. Ühtlasi on süüdistuses välja toodud Eesti standardi EVS 812-3:2002 nõuded, mille järgimine oleks taganud ehitise ohutuse. Sellega on süüdistuses konkretiseeritud, milles seisnes hea ehitustava rikkumine. Eesti standard EVS 812-3:2002 toob loodusseadusi arvesse võttes välja minimaalsed nõuded, mida isik peab ehitamisel järgima selleks, et tagada ehitise ohutus.

Kolleegiumi seisukoht

6. Karistusseadustiku § 408 lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse ehitusnõuetele mittevastava ehitise ehitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. Eelnevast nähtub, et KarS § 408 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseis on koosseisutüübilt blanketne ja konkreetne ohudelikt. Süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on ehitusnõuetele mittevastava ehitise ehitamine, mille tagajärjena põhjustati oht inimese elule või tervisele. Seega on KarS § 408 lg-ga 1 kaitstavaks hüveks inimese elu ja tervis, kusjuures süüteokoosseisu realiseerimine ei eelda kaitstava õigushüve tegelikku kahjustamist, vaid koosseis on täidetud ohu tekitamisega.

6.1. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et KarS § 408 lg-s 1 sätestatud ehitamisena tuleb käsitada reaalselt toimuvat tegevust ja tähtis ei ole see, kas ehitajal on selleks vastav luba. Ehitusseaduse § 6 p-de 1–5 kohaselt on ehitamine ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine ja ehitise lammutamine. Seega on ehitamine ehitusseaduses defineeritud läbi tegevuse, mitte läbi vastava õiguse omamise. Nagu eespool märgitud, on KarS § 408 lg-ga 1 kriminaliseeritud üksnes selliste ehitusnõuete täitmata jätmine, millega kaasneb oht inimese elule või tervisele. Need nõuded on aga üldtunnustatud ehitusnõuded ning neid peab teadma ja järgima igaüks, kes ehitustöid teeb. Seetõttu tuleb nõustuda maakohtu seisukohaga, et vastutusest vabastamine KarS § 408 lg 1 järgi põhjusel, et puudub ehitamiseks vastav õigus, oleks vastolus õiguse ühetaolise kohaldamise põhimõttega.

6.2. Ehitisena EhS § 2 lg 1 järgi tuleb mõista aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on EhS § 2 lg 2 kohaselt väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatisena käsitatakse EhS § 2 lg-st 3 lähtudes ehitist, mis ei ole hoone. Ehitusnõuded, millele mittevastava ehitise ehitamise eest saab isikut karistada, tulenevad eelkõige ehitusseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Seejuures on KarS § 408 lg 1 sõnastusest lähtudes olulised üksnes need ehitusnõuded, mis peavad tagama ehitise ohutuse inimese elule või tervisele. Seega peavad süüdistuses olema välja toodud nii ehitusnõuded, mida süüdistatav rikkus kui ka näidatud, et vastavate nõuete rikkumise tagajärjena tekkis oht inimese elule või tervisele.

6.3. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab KarS § 408 lg 1 vähemalt kaudset tahtlust kõigi selle objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.

7. Käsitletavas kriminaalasjas on süüdistatav süüdi tunnistatud EhS § 3 lg-s 1 ja § 48 p-s 4 sätestatud ehitusnõuete rikkumises, millega põhjustati oht kolme inimese elule ja tervisele. Kohtud on jõudnud järeldusele, et süüdistatav rikkus EhS § 3 lg-s 1 sätestatud head ehitustava ja EhS § 48 p-s 4 sätestatud kohustust paigaldada ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid sellega, et ta teostas ehitamist viisil, mis ei olnud kooskõlas Eesti standardi EVS 812-3:2002 p-dega 6.2.3 ja 6.2.9. Kassaatori peamine vastuväide seisnebki selles, et kohtud ei oleks tohtinud EhS § 3 lg 1 ja § 48 p 4 sisustamisel lähtuda Eesti standardist, vaid oleksid pidanud viitama asjakohastele õigusaktidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassaatoriga järgmistel põhjendustel.

7.1. Kohtute otsustest nähtub, et süüdistatavale heidetakse ette EhS § 3 lg 1 ja § 48 p 4 rikkumist. Ehitusseaduse § 3 lg 1 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitusseaduse § 48 p 4 kohustab ehitusettevõtjat paigaldama ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid. Seega on EhS § 3 lg-s 1 määratlemata õigusmõiste «hea ehitustava», mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse. Ehitusseaduse § 48 p 4 tuleb aga sisustada viitega vastavale ehitustootele esitatud nõudele. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tulenevad heast ehitustavast mitmed nõuded, sh ohutusnõuded – head ehitustava järgides ehitatud ehitis ei ole ohtlik inimese elule ja tervisele. Ka EhS § 48 p-s 4 sätestatud kohustus teenib ehitise ohutuse tagamise eesmärki ja on seega tihedalt seotud EhS § 3 lg-s 1 sätestatud kohustusega järgida ehitamisel head ehitamistava. Eelnevast lähtudes on käesoleva kriminaalasja keskseks küsimuseks, millised on nõuded, mille täitmise korral saab asuda seisukohale, et isik on järginud head ehitustava EhS § 3 lg 1 mõttes ja on kasutanud nõuetele vastavaid ehitustooteid EhS § 48 p 4 tähenduses.

7.2. Sellises tehnilises valdkonnas nagu ehitus on palju erinevaid nõudeid, mida ei ole nende rohkuse tõttu mõistlik ega ka võimalik õigusaktides sätestada. Seetõttu on vaid üksikud nõuded toodud ehitusseaduses ja muudes õigusaktides. Ülejäänud ehitusnõuded ei tulene õigusaktidest, vaid on kehtestatud eelkõige standarditega, sh Eesti standarditega. Eesti standardid ei ole õigusaktid, kuna neid ei ole kehtestatud vastava õigusliku menetlusega. Sellest asjaolust tuleneb ka standardite soovituslik iseloom, mida kaitsja kassatsioonis korduvalt rõhutab. Samas ei tähenda standardite soovituslikkus seda, et nendest tulenevad ohutusnõuded oleksid iseenesest soovituslikud. Ehitusseaduse § 3 lg-s 1 sätestatud kohustust järgida ehitamisel head ehitustava ja tagada ehitise ohutus täidab üksnes isik, kes järgib ehitamisel ohutusnõudeid, st nõudeid, mis on ehitamise valdkonna spetsiifika tõttu sätestatud lisaks õigusaktidele ka soovituslikku tähendust omavates aktides. Ka EhS § 48 p-s 4 sätestatud kohustus paigaldada ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid ei tähenda üksnes kohustust järgida õigusaktides sätestatud nõudeid, vaid arvestada ka standardites toodud nõuetega.

7.3. Head ehitustava on võimalik sisustada ka selliste ehitusnõuetega, mis ei tulene standarditest, vaid näiteks teaduskirjanduses avaldatud seisukohtadest, kutseorganisatsioonide reeglistikust või on tuletatavad loodusseadustest. Nii on isikul võimalik hea ehitustava rikkumise etteheitele vastu väita, et ta ei järginud küll standardis sätestatud nõudeid, vaid lähtus muudest talle teadaolevatest ehitusnõuetest. Sellisel juhul on kohtul võimalik omakorda hinnata, kas isik on järginud head ehitustava või mitte.

7.4. Eelnevast lähtudes leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et EhS § 3 lg-s 1 ja § 48 p-s 4 sätestatud nõuete rikkumist on võimalik sisustada Eesti standardi EVS 812-3:2002 sätete rikkumisele viitamisega. Ühtlasi ei nõustu kriminaalkolleegium kassaatoriga selles, et kohtud on käsitletavas kriminaalasjas rikkunud süüdistatava kaitseõigust. Süüdistuses on isikule ette heidetud muu hulgas EhS § 3 lg 1, § 48 p 4 ja Eesti standardi EVS p-de 6.2.3 ja 6.2.9 eiramist. Esitatud on üksikasjalik kirjeldus selle kohta, milliste tegudega ja mil viisil süüdistatav neid sätteid rikkus. Seega on süüdistatavale olnud teada, milles teda süüdistatakse ja tal on olnud võimalik vastuväiteid esitada. Asjaolu, et kohus on standardile viidanud EhS § 3 lg 1 ja § 48 p 4 kaudu, ei muuda süüdistuse sisu.

8. Ebaõige on kassaatori seisukoht, et standardi p-de 6.2.3 ja p 6.2.9 rikkumine süüdistatava poolt ei ole tõendatud. Asjaolu, et standard käsitleb suitsulõõri vertikaalset viimist läbi vahelae ja katuse, mitte selle horisontaalset viimist läbi seina, ei oma käesolevas kriminaalasjas tähtsust, kuna suitsulõõr tuleb põlevmaterjalist isoleerida mõlemal juhul. Kohtud on OÜ Ekspertiisibüroo eksperdiarvamust hinnanud ja leidnud, et see vastab kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud nõuetele ja on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vastuolu OÜ Ehitusekspertiisibüroo ning Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse eksperdiarvamuse vahel, millele kassaator tähelepanu juhib, ei oma samuti tähtsust, kuna isegi kui süüdistatav paigutas suitsulõõri ja põlevmaterjali vahele 40 mm paksuse isolatsiooni, ei vasta see standardis ettenähtud 100 mm paksuse kihi nõudele. Kui aga süüdistatav paigutas ümber suitsulõõri 100 mm paksuse isolatsioonikihi, tuli tal see lõõri läbi seina viimisel niivõrd tugevalt kokku suruda, et villa isoleeriv omadus oli pärsitud. Ühtlasi on vaieldamatult tõendatud, et suitsulõõr oli põlevmaterjalile liiga lähedal, s.o maksimaalselt 40 mm kaugusel.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 jätab Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.

10. Seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks peab kriminaalkolleegium siiski obiter dictum korras vajalikuks selgitada järgmist. Karistusseadustiku § 408 lg 1 näeb ehitusnõuetele mittevastava ehitise ehitamise ette konkreetse ohudeliktina, mistõttu tuleb selle sätte kohaldamiseks alati tuvastada ehitusnõuetele mittevastava ehitise ehitamise tagajärjena ohu põhjustamise inimese elule või tervisele. Ohu põhjustamise all inimese elule ja tervisele tuleb mõista sellise olukorra tekitamist, mis võib endaga kaasa tuua inimese surma või tema tervise kahjustamise. Seega ei ole süüteokoosseis täidetud, kui ehitusnõuetele mittevastava ehitise ehitamisega põhjustati üksnes asja rikkumise või hävimise oht. Kui aga ehitusnõuetele mittevastava ehitise ehitamisega põhjustatakse oht isiku elule või tervisele ja lisaks sellele ka varaline kahju, subsumeeritakse isiku tegu ideaalkogumina KarS § 408 lg 1 ja § 203 või KarS § 408 lg 1 ja § 205 järgi. Ka juhul kui realiseerub oht KarS § 408 kaitseala mõttes, st nõuetele mittevastava ehitise ehitamisega põhjustatakse isiku tervisekahjustus või surm, ei neeldu ohudelikt järgnevas kahjustusdeliktis, vaid süüdistatavale subsumeeritakse KarS § 408 lg 1 ja vastavat tagajärge ettenägev paragrahv ideaalkogumis. Selline lahendus tuleneb asjaolust, et KarS § 408 lg 1 ei hõlma konkreetse ohudeliktina õigushüvede tegelikku kahjustamist, mistõttu tuleb reaalse kahju tekitamine täiendavalt subsumeerida eriosa vastava muu sätte järgi.

[Peetripoeg]

tere
Loe nagu traagilist põnevusromaani.

Kes lugeda pikka seaduserägastikku ei viitsi siis mõned mulle silma jäänud kohtu seisukohad :

1.Hea ehitustava järgi ehitatud ehitus ei ole ohtlik inimese elule ja tervisele......
2.Standardite soovituslikkus ei tähenda seda ,et nendest tulenevad ohutusnõuded oleksid iseenesest soovituslikud....
3............kassaator leiab,et standardid ei ole õigusaktid ja nende järgimine on soovituslik,mistõttu ei saa nende rikkumine kaasa tuua kriminaalkaristust.
......Ringkonnakohtu hinnangul annab Ehitusseaduse prgrf 3 lg 1 Heale ehitustavale seaduse jõu ja käsitab seda võrdse õigusena õigusaktidest tulenevate kohustuste kõrval.....
4.Standardite kohustuslikkus on määratletud läbi hea ehitustava.....

Vot siis ,kuidas asjad tegelikult käivad.
Et siis tuleb olla ettevaatlik selle teemaga ,et standardid ei ole kohustuslikud.


Vääga õpetlik lugu igatahes ja võimalik üle kanda millisele iganes pottsepatöödega seonduvasse.

Lugupidamisega