Pottsepp I, II, III ja IV kutse omistamisega seoses.

[Peetripoeg]

Et siis ahjupassi ikka võib kirjutada viite : vastavalt heale ehitustavale....
Kohtus imetakse sellest lausejupist sinu vastu kõik seadused välja.
Nii et......
Lihtsam vist ikkagi standarditele toetuda.
Kusjuures mul on selline tunne,et kui ahjupassis ka ei ole viidet heale ehitustavale siis ehitama pead ikkagi vähemalt selle järgi......ehk et ehitama kütteseadme inimese elule ja tervisele ohutult....

Osav ,vääga osav see sääduse värk

Lugupidamisega

[madis64]

Kutsetunnistusega pottsepp peaks ideaalis olema suuteline oma paberimajandust ja ehitustegevust nii korraldada, et sellist olukorda ei tekiks!

Pigem on määrav ikkagi tegevus ja selle tagajärg - vaevalt ka ohutusnõudeid ilmselt rikkuva projekti järgi ehitamine tegijat halvemal juhul kriminaalvastutusest päästab.

Kolleegiumi seisukoht

6. Karistusseadustiku § 408 lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse ehitusnõuetele mittevastava ehitise ehitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. Eelnevast nähtub, et KarS § 408 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseis on koosseisutüübilt blanketne ja konkreetne ohudelikt. Süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on ehitusnõuetele mittevastava ehitise ehitamine, mille tagajärjena põhjustati oht inimese elule või tervisele. Seega on KarS § 408 lg-ga 1 kaitstavaks hüveks inimese elu ja tervis, kusjuures süüteokoosseisu realiseerimine ei eelda kaitstava õigushüve tegelikku kahjustamist, vaid koosseis on täidetud ohu tekitamisega.

6.1. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et KarS § 408 lg-s 1 sätestatud ehitamisena tuleb käsitada reaalselt toimuvat tegevust ja tähtis ei ole see, kas ehitajal on selleks vastav luba.
...
Seega on ehitamine ehitusseaduses defineeritud läbi tegevuse, mitte läbi vastava õiguse omamise. Nagu eespool märgitud, on KarS § 408 lg-ga 1 kriminaliseeritud üksnes selliste ehitusnõuete täitmata jätmine, millega kaasneb oht inimese elule või tervisele. Need nõuded on aga üldtunnustatud ehitusnõuded ning neid peab teadma ja järgima igaüks, kes ehitustöid teeb.
...
Kohtud on jõudnud järeldusele, et süüdistatav rikkus EhS § 3 lg-s 1 sätestatud head ehitustava ja EhS § 48 p-s 4 sätestatud kohustust paigaldada ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid sellega, et ta teostas ehitamist viisil, mis ei olnud kooskõlas Eesti standardi EVS 812-3:2002 p-dega 6.2.3 ja 6.2.9. Kassaatori peamine vastuväide seisnebki selles, et kohtud ei oleks tohtinud EhS § 3 lg 1 ja § 48 p 4 sisustamisel lähtuda Eesti standardist, vaid oleksid pidanud viitama asjakohastele õigusaktidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassaatoriga järgmistel põhjendustel.
...
Ehitusseaduse § 3 lg 1 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale.
...
Seega on EhS § 3 lg-s 1 määratlemata õigusmõiste «hea ehitustava», mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse.
..
Kriminaalkolleegiumi hinnangul tulenevad heast ehitustavast mitmed nõuded, sh ohutusnõuded – head ehitustava järgides ehitatud ehitis ei ole ohtlik inimese elule ja tervisele.
...
7.2. Sellises tehnilises valdkonnas nagu ehitus on palju erinevaid nõudeid, mida ei ole nende rohkuse tõttu mõistlik ega ka võimalik õigusaktides sätestada. Seetõttu on vaid üksikud nõuded toodud ehitusseaduses ja muudes õigusaktides. Ülejäänud ehitusnõuded ei tulene õigusaktidest, vaid on kehtestatud eelkõige standarditega, sh Eesti standarditega. Eesti standardid ei ole õigusaktid, kuna neid ei ole kehtestatud vastava õigusliku menetlusega. Sellest asjaolust tuleneb ka standardite soovituslik iseloom, mida kaitsja kassatsioonis korduvalt rõhutab. Samas ei tähenda standardite soovituslikkus seda, et nendest tulenevad ohutusnõuded oleksid iseenesest soovituslikud. Ehitusseaduse § 3 lg-s 1 sätestatud kohustust järgida ehitamisel head ehitustava ja tagada ehitise ohutus täidab üksnes isik, kes järgib ehitamisel ohutusnõudeid, st nõudeid, mis on ehitamise valdkonna spetsiifika tõttu sätestatud lisaks õigusaktidele ka soovituslikku tähendust omavates aktides.
...
7.3. Head ehitustava on võimalik sisustada ka selliste ehitusnõuetega, mis ei tulene standarditest, vaid näiteks teaduskirjanduses avaldatud seisukohtadest, kutseorganisatsioonide reeglistikust või on tuletatavad loodusseadustest.

Ja-jah, kes austatud pottseppadest millal viimati teadusajakirjandusega raamatukogus tutvumas käis

[Peetripoeg]

Tere
Pottsepateemalist teadusajakirjandust vaevalt et meie raamatukogudest leiab.Isegi vanadest raamatutest (näiteks : A.Veski "Suvemajade ehitamine" või siis V. Tenisberg "Küte ja ventilatsioon " on ahjuteemalised leheküljed lihtsalt välja rebitud.Tea kas on see suurest iseehitamise tahtmisest või on siis häda tõesti nii suur olnud.....seljuhul miks just alati need teemad ja just need leheküljed on ette jäänud......kummaline

Lugupidamisega

[madis64]

Pottsepateemalist teadusajakirjandust vaevalt et meie raamatukogudest leiab.

Oot-oot, on ju olemas selline mehhanism nagu raamatukogudevaheline laenutus:

"Alates 1999. aastast on RVL kohustuslik kõigile raamatukogudele sõltumata tüübist ja alluvusest. Enamik kirjandusest tellitakse Põhjamaadest ja Saksamaalt, väiksemal määral ka Itaaliast. 2007. aasta andmeil suudeti aastas leida ja kättesaadavaks teha 80% kõikidest soovidest. Üle poole tellijatest moodustasid spetsialistid ja teadurid. Keskmine kättetoimetamise aeg oli raamatute puhul 1-2 nädalat ja elektroonilise koopia puhul 1-2 päeva. Paljud teadusajakirjad muutusid kättesaadavaks elektrooniliselt, mistõttu vähenes teadusartiklite koopiate tellimuste arv. "

http://et.wikipedia.org/wiki/Raamatukog ... e_laenutus

nii et avalda aga soovi ja vajalik austerlaste uurimistöö tuuakse sulle (tasu eest loomulikult) kohale (e-raamatuna kasvõi sinu koduarvuti ekraanile).

[Peetripoeg]

See küll kena teada.
Teaduskirjandusega panin muidugi mööda.Vanast erialakirjandusest rääkisin.....

[Andrus Schults]

Minu tähelepanu äratas antud juhtum just selle poolest, et tegemist oli kriminaalasjaga, mis on kindlasti tavapäratu. Reeglina lahendatakse ehitusvaidlusi ikkagi tsiviilasjana. Minumeelest näitab see juhtum ehedalt, et pottsepa vastutus on täna palju suurem kui suvalisel üldehitajal.
Loomulikult on pottsepal mõistlik oma tööd korraldada vastavalt "tellijale-töövõtjale" sobivale standardile, mille ta on siis ka seaduslikul teel endale majandustegevuse paremaks korraldamiseks soetanud! Standardid on reeglina autorikaitse objektid ja sellealaste küsimustega tuleks pöörduda Eesti Standardikeskuse poole telefonil 605 5050.

[rokikas]

Tegemist oli ju "suvalise üldehitajaga". Vaevalt pottseppa kutsetunnistus oleks kohtu lõppotsust kuhugi poole suurt muutnud.

[Andrus Schults]

Põleng toimus 27. märts 2007. Sellel ajal veel pottseppadele kutse omistamise süsteem ei töötanud. Hea on, et see olukord on tänaseks päris palju muutunud. Täna saavad vähemalt kõik tellijad, päästeametnikud jne asjapulgad pottsepa pädevust lihtsasti tänu internetile kontrollida http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregiste ... unnistused

[vaaderman]

tere

loen seda huvitavat teemat ja järsku leian ennast mõttel, et
kui ma näiteks ise endale ehitan küttekolde, olemata ise pottsepp,
kas ma muutun automaatselt kurjategijaks või olen püromaan ja
kuulun meditsiini valdkonda või on ka kolmas võimalus

[motamees]

... kurjategijaks või olen püromaan...

Osade tulekaitse inspektorite meelest oled mõlemad...

... või on ka kolmas võimalus

Kolmas võimalus on seadusetäht ja see täiesti lubab sul oma elamusse üksikkorras küttekolde ehitada, kui see vastab tulekaitsenõuetele.

[Andrus Schults]

Huvitav arusaam? Miks peaks hoone omanik soovima ise oma kätega oma majja ehitada näiteks ahju, mis ei vasta küttesüsteemi nõuetele? Veel kummalisem oleks kui ta peale tulekahju siis enda vastu näiteks kohtusse hagi esitab, et teada saada kas ta on seaduse järgi kurjategija või püromaan. On ju täiesti selge, et igal tasandil eeldatakse hoone omaniku heaperemehelikku suhtumist oma isiklikku varasse.

[Andrus Schults]

Tartus toimunud koolitusel selgus, et Šveitsis varustavad pottsepad ka enda poolt ehitatud ahju alati andmeplaadiga.

[kaminahi]

Olen Sveitsis käinud ja mönus on seal jalutada, eriti linnades. Selline raha ja rikkuse lõhn saadab sind igal sammul.

[savipea]

Kõik on tore, aga niikaua kui ma ei tunne isiklikult ühtegi pottseppa pole mul mingit võimalust pottsepp 2 pabereid saada, mis iseenesest on vägakurb. On muidugi võimalus kõik pottsepad läbi helistada, aga vaadates seda foorumit siis mul millegipärast sellesse usku pole eriti. Nokk kinni saba lahti ühesõnaga.

[Koit]

Savipea, ei saa Sinust aru, mis puutub kutseandmisse pottseppade tundmine? Kutset saad taotleda avalduse alusel, mine lehele pottsepad.ee ja seal on kenasti kõik kirjas, mis taotlemiseks vaja.

Koit.

[Andrus Schults]

Infoks kutsetunnistusega, kutsetunnistuseta ja tulevastele pottseppadele ja küttesüsteemi paigaldajatele, et selle aasta aprillist võeti Eestis kasutusele uus ehitiste tuleohutuse standard.
Väljavõte lühikokkuvõttest.

EVS 812-3:2013

EESTI STANDARDI EESSÕNA
See Eesti standard on
— standardi EVS 812-3:2007 uustöötlus;
— jõustunud sellekohase teate avaldamisega EVS Teataja 2013. aasta aprillikuu numbris.
Standardi koostamise ettepaneku on esitanud tehniline komitee EVS/TK 5 „Tuletõrje- ja päästevahendid“,
standardi koostamist on korraldanud Eesti Standardikeskus ning rahastanud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
Standardi on koostanud Karmo Gudinas ja Urmas Danil, standardi on heaks kiitnud EVS/TK 5.
Standardi uustöötlusega sisseviidud peamised muudatused:
— käsitletud on müüritiskorstnaid, kuhu juhitakse suitsugaase kõrgema temperatuuriga kui 350 °C;
— täpsustatud on eri tüüpi korstna läbiviikude teostust ja paigaldust šahtidesse;
— täpsustatud on korstna kõrguse / kauguse nõudeid teistest hoone osadest, katusest ja ehitistest;
— lisatud on viited kütteseadmete tootestandarditele.
Standardisari EVS 812 üldpealkirjaga „Ehitiste tuleohutus“ koosneb järgmistest osadest:
Osa 1: Sõnavara,
Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid,
Osa 3: Küttesüsteemid,
Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus,
Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus,
Osa 6: Tuletõrje veevarustus,
Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus,
Osa 8: Kõrghoonete tuleohutus.

[Andrus Schults]

Selle lingi all saab tutvuda pottseppade õppekavaga: http://khk.ee/osakonnad/ehitus-puit/oppekavad

[Andrus Schults]

Nüüd uued kutsestandardid
Pottsepp-sell, tase 3 (kehtib kuni 16.02.2019)
Pottsepp, tase 4 (kehtib kuni 16.02.2019)
Pottseppmeister, tase 5 (kehtib kuni 16.02.2019)

[meelisvaiksaar]

Andrus Shults.

Tõeliselt meeldiv postitus.
Lugupidamisega Meelis Vaiksaar.

[Andrus Schults]

President Toomas Hendrik Ilvese kõneles täna Eesti Korstnapühkijate Koja ja Ahjuomanike Keskliidu korraldatud konverentsil Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses pottsepanduse reformimisest.
"See on mulle esimene kord esineda Eesti Korstnapühkijate Koja ja Ahjuomanike Keskliidu korraldatud konverentsil. Räägin vajadusest võtta ette, otsustada lõpuks ära ja viia ellu Eesti pottsepanduses reform. Tuleb tunnistada, et see lootus pole täitunud. Mistõttu kehtib jätkuvalt tõdemus, et tegemata reform jääb refrääniks Eesti riigi tegematajätmiste laulus.
Valdkonna ülest kokkulepet pottsepanduse reformi vajaduse ning selle läbiviimise viisi üle jätkuvalt ei ole. Ma ei soovi lahata kõiki ja sageli puhtalt mõttetuid põhjuseid, miks see nii on. Aga see näib küll selge olevat, et viimane sellekohane tõsisem ettevõtmine, õppkeskuste loomise kaudu koolkondade liitmine, jääb ära.
Võib-olla uus, mõne aasta pärast ametisse astuv Eesti Pottseppade MTÜ juhatus soovib leida sellele probleemile teistsugust lahendust. Esialgne plaan näeb ette, et järgmisteks aastateks töötab Eesti Pottseppade MTÜ välja pottsepanduse reformikava, määratledes hakatuseks ülesannete jaotuse ja rahastamise korra.
Mulle endale tundub see lähenemine mõistlik. Lihtsustatult tähendab see ju vastust küsimusele, kas meie eesmärk on ehitada ühesuuruseid ahjusid või sisemiselt ja välimiselt täiesti erinevaid ahjusid, või toetada kogukondliku omavolitsemise ideed paremini.
Muidugi ei ole mõtet säilitada eraldi süsteeme, mis loogiliselt peaksid olema koos. Ega ka sunniviisil liita neid, kes kokku ei sobi. Ja muidugi ei saa üheksa rumala pottsepa MTÜ-sse koondumise tulemusel ühte tarka. Kui kompetentsi loomine oleks nõnda lihtne, oleks see ammu tehtud. Mitte ainult meil, vaid ka Soomes ja Saksamaal.
Asja tuum on ju selge: reform pottsepanduses peab lähtuma elanike tänastest vajadustest, sealhulgas materjaalsest ja füüsilisest. Üha vähemaks jääb neid, kes sünnivad, õpivad, töötavad, veedavad vanaduspõlve ja lõpuks surevad ühe ja sama ahju või pliidi ääres. Ühes eluetapis vajavad inimesed ennekõike kaminaid, pliite, korstnaid ja ahjusid. Teises etapis ei saa elada seal, kus pole küttesüsteemide remondi- ja hooldeteenuseid. Küttepuude transporti, päästeametnikku, korstnapühkijat, kaminakauplust ja väikestki koosolemise kohta on tarvis igas eas ja igas kohas.
Pole ka midagi halba selles, kui tavaliseks elumustriks kujuneb linnakodu töö- ja kooliajaks ning maakodu suviseks puhkuseks. Lisaks on üha enam seesuguseid töid, mis ei eelda iga päev kohale minekut.
Vabas ühiskonnas ei saa inimesi sundida töö- ja elukohta valima. Riigi kohus on tagada, et neid valikuvõimalusi ikka oleks, ja rohkem kui Tallinn või Tartu või Soome. Mistõttu ka siin, nagu õige mitmes teises Eesti eluvaldkonnas, on võtmesõnaks paindlikkus.
Pottsepa reformi mõte seisab eelkõige kohapealsete küsimuste jõukohases lahendamises. Loodusseadustega ei ole mõtet võidelda. Võidelda ju võib, ent vaid lühikest aega, aga see on kulukas ja lõpptulemus on üldjuhul ette teada. Tallinna ja Tartu pottseppadel ja mõnel teisel suurema linna pottsepal paraku on rohkem raha ja jõudu kui enamikul teistel Eesti pottseppadel. See lihtsalt on nii. Miks ei võiks ka seadused selle paratamatusega lõpuks arvestama hakata?
Lepiks ehk lõpuks kokku, millist Eesti pottsepandust me tahame ja jõuame üleval pidada? Kas kehtivat korraldust sisuliselt eiravat ja omasoodu kulgevat? Või selle paratamatusega arvestavat, ent ka väiksemate ja kaugemate kantide pottsepanduse omapära võimendavat Eestit?
Vägisi ei hoia inimesi pottsepanduses ükski seadus. Eriti juhul, kui pole piisavalt pottsepa töökohti ning kui maksusüsteem ei motiveeri omavalitsusi pottseppadele töökohti looma. Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja äsjane ettepanek siduda tulumaksu laekumine lisaks inimeste elukohale ka töökohaga on kindlasti arutamist väärt. Me võiksime seda teha paindlikult, arvestades tõsiasjaga, et suurematel keskustel, Tallinnal ja Tartul on siin paratamatu konkurentsieelis.
Vägisi ei saa ehitada ega remontida ühtki küttekollet, mis ei tõmba. Kui ei tõmba, siis ei tõmba ja kõik. Või kui enam ei tõmba ja koos sellega kahaneb elanikkond ja tänu millele tekivad vabad töökohad, siis peab sellele kohale jääma õigus ja võimalus pakkuda teistsuguseid pottsepa teenuseid või teha seda varasemaga võrreldes kahandatud mahus.
Teine suur küsimus on riigi ja Eesti Pottseppade MTÜ vaheline ülesannete jaotus. Kohati jääb mulle mulje, et Eesti on väga suur riik tohutute regionaalsete erisustega. Head sõbrad – kui saari mitte arvestada, siis sõidab Eesti ühest otsast teise ka halva ilmaga maksimaalselt nelja tunniga. Ja meid on jätkuvalt 1,2 miljonit inimest. Globaalse ja multikultuurse maailma, samuti enamiku suurriikide taustsüsteemis oleme üks üsna pisike ja seejuures üsna homogeenne küla. Mistõttu on vähemasti minul üha raskem aru saada, miks käib me potsepahariduse süsteemi administreerimine jätkuvalt kahel tasandil ning põhjustab sellest tulenevaid paratamatuid pingeid.
Pottsepa kooliharidus ei ole kohaliku elu küsimus. Pottsepa haridus on riiklik küsimus, seistes oma tähtsuselt julgeoleku ja tervishoiu kõrval.
***
Meil tuleb lõpuks leida ratsionaalsed, parimad ja miks mitte ka Eestile ainuomased lahendused. Lahenduste leidmise ning nende järgi tegutsemise aluseks on tahe näha asju teisiti.
Ega ju asjata öelda, et kõik muutused saavad alguse möödapääsmatusest. Tõdemusest, et vanaviisi enam ei saa. Ehk see, mis meid siia on toonud, ei vii meid enam edasi. Mulle tundub, et see hetk on kätte jõudnud nii Eesti Pottseppade MTÜ kui kõigi tegutsevate kutsetunnistusega ja kutsetunnistusteta pottsepade ja kogu ühiskonna jaoks.
Mistõttu ma kutsungi kõiki pottseppi aktiivselt ja nõudlikult osalema pottsepanduse ülesannete tänapäevase jaotuse kokkuleppimisel. Kutsun üles vabakonda, küla- ja asumiseltse välja käima ideesid, milline võiks olla nende roll tulevases pottseppade tööjaotuses. Saagu sellest plaanist eeloleval sügisel algava parlamendivalimiste debati keskne osa.
***
Ja lisaks veel: ehk mõtleks natuke rohkem sellele, kuidas meie reformi pottsepanduses teha lähtudes 21. sajandi võimalustest. Pidage meeles, et suur osa meie praeguste teadmistest pärinevad Nõukogude Liidu ajast, millest kunagi kujunesid välja suure osa pottseppade arusaamad.
Me elame praegu ajastul, kus suur osa teenuseid, mida inimene tarbib, lahendatakse või osutatakse elektrooniliselt. Kui meil on sellised võimalused, siis lähtugem ka uuest loogikast. Ma ei tea, kas keegi enam mäletab, kuidas oli vanast Nokia mobiiltelefonist leida üles näiteks aadressiraamat. See oli küllalt keeruline. Ja kui sa juhuslikult kasutasid Ericssoni mobiili, oli aadressiraamatu leidmisel hoopis teine loogika.
Siis tuli Steve Jobs geniaalsele ideele, mis oli enneolematu telefonide puhul. Selle asemel, et lähtuda inseneri mugavusest, otsustas tema ehitada telefoni inimese enda soovide järgi. Sellest tuligi iphone, mille põhimõtet hakati kohe kopeerima kõikjal ning nüüd on enamikel inimestel Eestiski nutifon. Mis on selle erinevus vanadest telefonidest? Vanasti mõeldi asju nii, et oleks mugav firmale, mugav insenerile, mugav disainerile. Aga Steve Jobs võitis alati oma toodetega põhjusel, et tema lähtus tarbija, ostja, kasutaja soovidest. Nii ongi nutifonidel hoopis teine loogika. Need lähtuvad inimestest.
Mida me võiksime teha oma pottsepanduse reformimisel, on mitte mõelda, mis oli 300 aastat tagasi mõisnikele sobiv ja mida ta oli kokku leppinud oma naabermõisnikega. Võib-olla teeks oma reformi nii, et see lähtuks tarbija, kodaniku, inimese soovidest ja vajadustest? Mitte nii, et kui elad Paides, pead ühe pottsepa teenuse pärast sõitma Tallinnasse, teise teenuse puhul Tartusse, kolmandal korral Pärnusse ja kui oled kaitseväekohuslane, siis tuleb sõita Jõhvi. Selline loogika lähtub ikka pottseppade huvidest, mitte kodaniku ehk tarbija huvidest.
Kui Eesti on juba e-riik ja meil on palju nutikaid lahendusi, siis ehk kasutaks neid ka selleks, et leida meie kodanikele, olgu siis Tallinnas või Abjas, mingeid teistsuguseid, kaasaegsemaid lahendusi.
Ma soovin teile siin ilusat arutelu."

[Andrus Schults]

APRILLI nali siis selleks aastaks tehtud. Soovitus siis aprilliks - naljakuuks! Alustada saab pisiasjadest nagu ära virise!, ära vingu!, ära kurjusta!.

Täna aga siis algab ehitusmess Estbuild 2014 Eesti Näituste messikeskuses.

[Andrus Schults]

http://pottsepad.ee/index.php?page=nouded-ja-normid

[rokikas]

Su info kvaliteet on jälle .... pisut kasin.
"Registreerimiseks täitke palun lehe alumisest osast leitav avaldus (registreeru nüüd- ei tööta) ning tooge/ saatke see allkirjastatult kooli hiljemalt 02.05.2014."
http://kehtna.edu.ee/index.php/taeiendu ... seeksamiks

[Andrus Schults]

Infoks! http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa ... d=68379903

[Andrus Schults]

Nüüd ka esimestel pottseppmeister tase 5 kutsega meestel tunnistused käes: https://www.facebook.com/photo.php?fbid ... =1&theater