Ümbernurgaahi vol 2

[Leevi]

Esimene tuli:

Ahju põhja joonis:

Vaba käega visandatud, mõõdud üsna täpsed. Ahju kõrgus ca 3m. Ümbermitmenurgaahi?

[Leevi]

...PSS. Olin üliviisakas, sest kui aus olla, siis kogu see tellistest käkk, mis üle plaaditud, peaks saama kuvaldaga, nagu selle ehitajagi...

Noh, hakkas kohe kergem? Uni tuleb paremini nii...

Sellised pisiasjad unerezhiimi ei kõiguta.

PS Motamees, millise sisu teeksid mu ahjule?

[motamees]

PS Motamees, millise sisu teeksid mu ahjule?

Ikke kivist.
Niiviisi ei saa üldse küsida. Kui sa ise hakkama ei saa, siis tuleb kokku istuda ja asja arutada. Kus, kuisuured toad, mis otstarbeks, mis maja???
Aga nüüd lähen mõneks päevaks kaugele.

[sashaobrok]

Ma arvan ikke, et Leevi tahtis sind kui amatööri veidi tögada. Et sa pakuks välja kuda sa klotsi meetodil tolle kolmeharulise ladunud oleks...

[Leevi]

PS Motamees, millise sisu teeksid mu ahjule?

Ikke kivist.
Niiviisi ei saa üldse küsida. Kui sa ise hakkama ei saa, siis tuleb kokku istuda ja asja arutada. Kus, kuisuured toad, mis otstarbeks, mis maja???
Aga nüüd lähen mõneks päevaks kaugele.

Ahi valmis, Naks-2 -te ja looduskivi vaja ei läinudki.


Foto: Jaanika Sillat

[motamees]

...Ahi valmis, Naks-2 -te ja looduskivi vaja ei läinudki...

Diiselküte on diiselmootorile hea. Bensiinimootori juures pole sellega teha midagi.
Töömehena oled sa kordades parem, kui suhtlejana.

[Leevi]

PS Motamees, millise sisu teeksid mu ahjule?

Ikke kivist.
Niiviisi ei saa üldse küsida. Kui sa ise hakkama ei saa, siis tuleb kokku istuda ja asja arutada. Kus, kuisuured toad, mis otstarbeks, mis maja???
Aga nüüd lähen mõneks päevaks kaugele.

Panen esmalt ühe pildi ahju sisu avamisest:



Kui vaadata pildil laetalasid, siis on näha, et kütteseade kütab nelja tuba. Fassaadipoolne neist kõige suurem ja veel verandaga. Ahju põhja joonis on toodud eelnevas. Küsisin sisu kohta, sest, ei salga, see ahi oli päris suur ja põgusalgi vaatlemisel on selge, et suhtumisega 'paneme kivisae tööle ja teeme korraliku "soomlase"' siin suurt miskit peale ei hakka. Minu jaoks oli probleemiks, ja selleks ka jäi, ahju suurus. St, et ahju mass, võimaliku kolde mahuga võrreldes suur ja korstna pikkus ka piiratud. Ahju kuju muidugi kah ei lihtsustanud ülesannet. Tunnistan päris ausalt, et ahju sisu planeerimine ja arvutamine nõudis ca kaks tööpäeva. Aga tundub, et vaev tasus ära, sest kolm päeva olen kütnud ja seni toimib nii, nagu arvutuste põhjal oletada võis. Eks lõplik tõde selgu siis, kui saab lubatud max koguse puid koldesse asetada. See tähendab pisut üle 40kg puid. Ka sellise koguse puude juures on ahjul omajagu ülemassi. Pean silmas, et ahjul on massi rohkem kui maksimaalse lubatud puude kogusega kütmisel soovitava pinnatemperatuuri (65 kraadi) saavutamiseks 13 tunniks ette nähtud. Pakkusin esmalt, et teeks ahju kahe koldega, kuna üle 15 ruutmeetri külgpindalaga ahju ei ole suurt mõtet ehitada. Klient ei olnud nõus. Mul siis oli 10 üleliigset ruutmeetrit ahju pinda. Veel oli piiranguks see, et siiber ja tahmatopsid ei tohtinud olla ahju fassaadil.

Sisust. Kuna ahi ligi 2m pikk, siis kolde tagaseinale järgneb nn null-lõõr, sealt siirduvad suitsugaasid tõusulõõri, mis asetseb kahe tiiva kohtumispaigas, edasi tuleb nn rootslaste variant, et tagumises ja parempoolses tiivas on esmalt parraleelselt laskuvad ja siis tõusvad lõõrid. Laskuva ja tõusva lõõri vaheseina ülaosas on ka gaasipilud, et osa suitsugaase pääseks otsemat teed korstnani. St, kuna ahi on ühe siibriga, siis tuli suitsule tee igati hõlpsaks muuta. Mainitud tõusulõõridest lähevad siis koldepealsel kummastki järjestikku laskuvad lõõrid kuni viimalõõri viiva tõusulõõrini. Suurem osa koldepealsest on tühi, nö sisemine soojakapp. Ahju külgedele paigutatud tahmatopside kaudu koldepealsete laskuvate lõõride puhastamine ei ole lihtne, (käsi nt päris lõõri lõpuni ei ulatu), aga tolmuimeja voolikuga saab kõik vajaliku kätte. Samas, esimesed parraleelselt põrandani laskuvad võtavad suurema osa tahmast enda kanda. Null-lõõri puhastamise tarvis on kolde tagaseina alumises reas üks poolik shamott lahtiselt. Kolde seintes on osaliselt kasutatud ka press-sooja meetodit, et saavutada ahju kogu välispinna võimalikult ühtlast soojenemist. Järelpõlemiskambrit ei ole, aga usaldasin sakslaste ja austerlaste arvutusi kolde, lõõride ristlõigete ja pikkuse osas. Tegelikult, mul jäetud väike gaasipilu ka kolde tagaseina, kolde lae all, sealt peaks võimalikult kuum suitsugaaside ja õhu segu päris suure survega ühinema null-lõõrist tõusulõõri suubuvate suitsugaasidega. Niisiis, ehk toimub tõusulõõri alguses ka mõningane järelpõlemine.

Ps Kõik lõõrid on ehitatud ruudukujulised, nii palju kui see võimalik. Et tõmme oleks maksimaalselt hea. Koldepealsed laskuvad tulid kohati vabakujulised, aga ristlõikepindalalt siiski võrdsed igas vastavas järgus.

[sashaobrok]

Ma nii kõrvalt küsiks, et kas vana lõõristik oli siis puhta rämps, et samamoodi ei kõlvanud teha? Või et miks seda kaks päeva mõtlema pidi?

[jeff01]

Ma kui asjakauge inimene ei saanud kahjuks lõõridest aru aga huvi on siiki. Kas oleks seda veel võimalik seletada nii, et aru saaks ka see kes spetsiaalsõnavara ei tunne või veelparem....joonistada.


Tundub uskumatu, et keegi 40kg puid ahju paneb

[Leevi]

Ma nii kõrvalt küsiks, et kas vana lõõristik oli siis puhta rämps, et samamoodi ei kõlvanud teha? Või et miks seda kaks päeva mõtlema pidi?

Ma vana lõõristikku ei kritiseeriks. See oli oma aja kohta üsna edumeelne. Aga asi algab koldest, ja kolle oli tõsiselt liiga väike ja ennekõike madal. Tänapäevase teaduse vaatenurgast vajas ka lõõristik kohendamist. Nagu varasemas mainisin, ehitan lõõrid võimaluse korral ruudukujulisena jne. Ahju eesmärk on kütta ruume, kus see ahi asetseb. Ei kütnud piisavalt hästi ära, sest koldes ei saavutanud vajalikult kõrget temperatuuri jne. See kaks päeva kulus kuna kaalusin väga paljusid variante ja arvutasin ja joonistasin kõik läbi. Ka need kahe kolde versioonid sai projekteeritud ja arvutatud. Aeg lendab ruttu.

[Leevi]

Ma kui asjakauge inimene ei saanud kahjuks lõõridest aru aga huvi on siiki. Kas oleks seda veel võimalik seletada nii, et aru saaks ka see kes spetsiaalsõnavara ei tunne või veelparem....joonistada.


Tundub uskumatu, et keegi 40kg puid ahju paneb

Kui aega saan, siis joonistan sisu üles. Mis puude kogust puudutab, siis arvutuslikult tõestatud parameetrid mul kollete kohta, millede max puude kogus kuni 56kg. Nii suurt kollet ise siiski ehitanud ei ole veel.

Suuri koldeid ei tasu karta, lihtsalt kolde seina ja lõõriseinte paksused peavad paigas olema. Kõige selle tarvis on valemid olemas. Ja nö rusikareeglid.

Pss Mulle meeldib see Kesk-Euroopa põhimõte, et ahi köetakse ühe kütmisega kuumaks ja see pinnatemperatuur püsib vähemalt 12 tundi. Meil ehitatavatel ahjudel kolded sageli liiga väikesed, võrreldes ahju massiga.

[jeff01]

Mind lihtsalt jäi kummitama see, et mis temperatuur mul toas oleks kui 40kg puid ära põletaksin. Tõenäoliselt saaksin siis oma kivihunniku teist korda soojaks mitme aasta jooksul kui teda kütnud olen. Kunagi mingi peo käigus olid pooled külalised puid alla pildunud et ilusat tuld jälgida, mina aga ei saanud pärast 2 päeva toas normaalselt olla kuna ära põletati umbes sinu märgitud kogus puid.
Huvi pärast kaalusin praegu ära 8 halgu mis igapäevaselt ahju panen ja sain 11kg. Eks ruumide maht ja soojapidavus on erinev. Kui ahju ehitama asusin mõõtsin ruumi pindalaks 50 ruutu, panin välisseintesse seest poolt 15 cm lisasoojustust, lakke 30cm villa, ehitasin valims ahju ja vaheseinad ja nüüd on toad vaid 2,4m kõrged ja vabat pinda jäi kahte tuppa kokku alles vaid 40 ruutmeetrit. Vanasse ahju peab puid rohkem panema....mis teebki kokku 90 ruudu kohta vast koguni 25kg päevas kui nii mõelda polegi 40kg nii ulme kui alul tundus.

[Leevi]

Mind lihtsalt jäi kummitama see, et mis temperatuur mul toas oleks kui 40kg puid ära põletaksin. Tõenäoliselt saaksin siis oma kivihunniku teist korda soojaks mitme aasta jooksul kui teda kütnud olen. Kunagi mingi peo käigus olid pooled külalised puid alla pildunud et ilusat tuld jälgida, mina aga ei saanud pärast 2 päeva toas normaalselt olla kuna ära põletati umbes sinu märgitud kogus puid.
Huvi pärast kaalusin praegu ära 8 halgu mis igapäevaselt ahju panen ja sain 11kg. Eks ruumide maht ja soojapidavus on erinev. Kui ahju ehitama asusin mõõtsin ruumi pindalaks 50 ruutu, panin välisseintesse seest poolt 15 cm lisasoojustust, lakke 30cm villa, ehitasin valims ahju ja vaheseinad ja nüüd on toad vaid 2,4m kõrged ja vabat pinda jäi kahte tuppa kokku alles vaid 40 ruutmeetrit. Vanasse ahju peab puid rohkem panema....mis teebki kokku 90 ruudu kohta vast koguni 25kg päevas kui nii mõelda polegi 40kg nii ulme kui alul tundus.

Iga ahju jaoks sobiv kolle! Kütad 50 ruutmeetrit. Ja toa kõrgus on? Minu poolt näiteks toodud ahi kütab nelja tuba, mille lae kõrgus ligi 4m. Põrandapinna võin homme kokku lükkida. Ja, olen kindel, et sinu ahju sisuks ei ole ka 1000 shamotti ja selle ahju külgpindala ei ole 25 ruutmeetri ligi. Kui natuke googeldad, siis saad teada, palju ahju massi arvestatakse 1kg puu kohta koldes.

PS Ma selles ahjus esimese tule tegin u 4kg puudega. Sinu ahju sellise koguse puudega sisse küttes oleks saanud ilmselt terve ahju uuesti laduda.

[jeff01]

jajah, loomulikult on mul kuupmeetreid palju vähem, ahi ja kolle palju väiksemad. Nagu ütlesin, ei tundugi see 40kg enam nii ulme kui omale teadvustasin, et oma maja kütteks kahe ahjuga kulub 25 kg (Kaalumata arvasin et pigem 15kg)

[hulgus]

sry, et ka võõrast teemat läbustan, aga teema on väga huvitavaks läinud. Kui keegi lõikaks selle viimase arutluse siit eraldi teemaks, tooks kunagi kommi.

Meil kütab alumist korrust ca 10-12m2 pinnaga pottahi, hinnanguliselt 2+tn kive. Kütab siis ca25m2 tuba,+ kaudselt veel teist samapalju seotud ruume. "meister" kes seda remontis, väitis, et selle ahju soojaks kütmiseks peaks kuluma 20kg puid. Mul jäi natuke kahtlus närima, eluaeg ahiküttega pinnal elanud, minu sületäis puid, kipub igalpool liiast olema ja nii kaalusin ära- minu norm sületäis oli 10-11kg. Antud juhul siis tavaline kuiv lepp. Kuna remonditud ahi keeldus kategooriliselt soojaks minemast, tagakülg läks küll kõrvetav kuumaks, kuid muud küljed toasoojad, siis käis "meister" ise proovikütmist tegemas. Tõi 2 võrgutäit kaminapuid ja üritas need siis kolme ahjutäiega (väike ja kitsas kolle) läbi põletada. Peale teist laadimist, kui tagakülg kõrvetas, keelasin ma selle eksperimendi jätkamise. "meister" ise kah lõi juba kõhklema ja pika sõnasõja peale võttis asja uuesti lahti ja tegi ümber, hea ei saanud aga see selleks.

Painama jäi ikka see 10kg/1tn ahjule. Teised ahjud on samas suurusjärgus ja isegi külmal talvel pole korraga sellist kogust põletanud, küll on kehva soojustusega pinnal, 2x päevas köetud, aga siis ka ainult korralik sületäis päevas. On samas ka tene ahi, mis 10kg päevas suudab ca 40m2 saunaks kütta. Kui hakkaks 20kg kaupa puid alla ajama, siis oleks vist hooajaga kolded laiali.

[Leevi]

"Hulgus", see ei ole teema läbustamine, sest nurgaahi või mitte, ahi kütab ikka konkreetset ruumi või ruume. Kehtiva eurostandardi puhul (mis küll soovituslik, mitte kohustuslik), lähtutakse ahju juures koldevõimsusest. Kolde miinimumkasuteguriks loetakse 78%, ehk siis 1kg puid annab 3,25kWh. Seda juhul, kui puude niiskusesisaldus 20%. Siit juba lihtne välja arvutada kui suur olemasoleva kolde koguvõimsus. Teine seik, mis arvutustes oluline, on see, et milist arvutuslikku võimsust vahendab 1 ruutmeeter ehitatud ahju pinda. Sealt edasi võib juba järeldada, kas ehitatud ahi kütab ruumi ära või mitte. Loomulikult oleks hea teada ka ruumi soojavajadust.

Ps Mis ahju massi puudutab, siis tõepoolest, arvestatakse massi 100-120kg 1kg puude kohta.

Pss Tegelikult häiris mind selles teemas lihtsalt üks uksevalik. Sellepärast postitasin. Ja ka teema põhjustanud nurgaahi oli liig labane ja asja süviti ei kajastanud. Probleemid on iseenesest huvitavad, aga selleks, et tulu tõuseks, tuleks neid lahata sisuliselt.

[Leevi]

PS jeff01 See maksimaalne puude kogus ei ole reeglina igapäevaselt kasutusel, vaid näitab kolde maksimumi. Lubatud miinimum on pool maksimumist, optimaalseks peetakse 78% lubatud maksimumist.

[sashaobrok]

Kahju, et härra ütles: "Uutesse majadesse ma korstnaid ei lao.". Kas ahjudega sama lugu?

[Leevi]

Kahju, et härra ütles: "Uutesse majadesse ma korstnaid ei lao.". Kas ahjudega sama lugu?

Olen lihtne töömees, mitte mõni härra, aga arvan siiski, et korstna ladumine on jõukohane enamatele kui ahjutegu. Kuna ahjudele on huvitavaid pakkumisi rohkem kui teha jõuaks, siis eelistan loomulikult ahjusid. Saagu need siis uude või vanasse majja. Kui pakumine on huvitav ja klient sümpaatne, siis läheb ka tööks.

[Leevi]

... Olen pottsepp, mitte PR-mees. Riputate Kaminahiga võistu igasugust rämpsu üles ja noolite lugupidamist...

Sinu kirjutisi peaks siluma küll PR mees.
Kui sina sõidad igapäevaselt Rolls-Roisiga, siis ei tähenda see veel, et minu Ferrari on igavene rämps. Tal on jah vedrud kõvemad, aga see ainult selleks, et paremini kurve võtta. Ka Lada on auto, millega saab kenasti punktist A punkti B. Ja kujuta ette, ta on veel Ferrarile sugulane.
Lihtsamalt tähendab see seda, et sinu kunstiteose kõrval võib veel teisigi taieseid olla ja sa ei pea galeriis mette kinnisilmi sitta loopima. Võid tabada äkki oma taiest.

Minu ahi ei ole sugugi kunstiteos. Vaegnägijana tean, et enamik teeb minust kenamat tööd. Seni on lihtsalt leidunud neidki, kellele minu nö käekiri passib.

PS Igapäevaselt käin hoopiski jala, ei oma autot, ega autojuhilube. Sinu võrdlus on siiski ebakorrektne, st nt Kaminahi hinnad ju ei ole sugugi madalad nende jõletiste eest. Ei maksa rääkida sellest, et korralik ahi on üle mõistuse kallis ja teie siis üritate vaeste eest seista. See on keskerakondlik populism.

[Leevi]

Tegelikult võiks ju keegi teha teema erikujuliste, ruumiehituslike vajadustega kooskõlas ahjude tarvis. Praeguse teema algatanud ümbernurga- ehk L-kujuline ahi ju üks kõige primitiivsemaid näiteid nn eriolukordade tarvis. Võiks olla eraldi nurk, kus arutleda ahjude üle, mis ei ole nn standartsed. Kas siis kuju või mõõtmete poolest. Rääkida sellest, millest ahi tegelikult koosneb ja kuidas asju lahendatakse. Teavet ja teadust on maailmas ikka väga palju. Mida rohkem on teadmisi, seda suurem on vabadus ahju projekteerides ja ehitades. Tegelikult ei ole küsimus tellis- või pottahjus, kuigi, viimast pean ikka ahjuks ja esimest hädaabinõuks. Ka tellistest saab kestva ja küttva ahju, siiski.

[overspeed]

Kui sina sõidad igapäevaselt Rolls-Roisiga, siis ei tähenda see veel, et minu Ferrari on igavene rämps...

PS Igapäevaselt käin hoopiski jala, ei oma autot, ega autojuhilube. /quote]

Olen lihtne töömees, mitte mõni härra

Teie diskussiooni lugedes tekkis küsimus, et mittehärra (nagu ta end ise nimetab) Leevi poolt viimati antud vastus, Motamehele, on metafoori mingi neljas dimensioon?

[Leevi]

Kui sina sõidad igapäevaselt Rolls-Roisiga, siis ei tähenda see veel, et minu Ferrari on igavene rämps...

PS Igapäevaselt käin hoopiski jala, ei oma autot, ega autojuhilube. /quote]

Olen lihtne töömees, mitte mõni härra

Teie diskussiooni lugedes tekkis küsimus, et mittehärra (nagu ta end ise nimetab) Leevi poolt viimati antud vastus, Motamehele, on metafoori mingi neljas dimensioon?

Kuues.