Ahju valik

[amatöör1]

Vabandust, see õhus rippumine oli nö piltlikult öeldes. st astmed või kalle , mida väiksemad need seda kindlam ahi. Aga üks tarkusetera jälle, et vabalt võib kokku tuua vastavalt soovile, Mul ongi parem kui vähem tuppa peegeldaks. Tänud!
Järgmine selline väike konks oleks: Altühendusega ahi, tõusulõõriga ja lesoga, nende suitsugaaside väljumistemperatuurid korstnasse? Mina saan siiski valida vaid tõusulõõriga variandi aga lihtsalt küsimus huvi pärast. Loomulikult sõltub kuidas kütta aga oletame, et kõike kolme köetakse ühtemoodi.

[Robi 1]

Kas korstnajalg sul maast ei hakka, et ei saa alaühendust rakendada?
Tegelikult on kaminahjul palju võimalusi kolde kokkutoomiseks ja ise arvan, et sinna mingi laia järelpõlemiskambrit pole mõtet jätta. Pigem teha kolde peale paar lisa lõõri. Ise sooviks sellist kasutada, et tõuseb kolde pealt üles, siis alla ja jälle üles. Peale seda tavapäraselt laskuvatesse lõõridesse. Koldepealsed lõõrid toetuksid kolde peale ja oleksid eraldi üksus. Seda saab rakendada vähe suuremal ahju puhul.

[amatöör1]

Kahjuks korstnajalas puudub ühendamise võimalus. Kunagi kui keegi seda korstent ehitas on heaks arvanud alumise osa nii ca 50 sm kõrguselt täis valada, ei tea miks aga seda sealt seest kätte saada on praktiliselt võimatu. Seega jääb vaid kasutada olemasole pleku ühenduse kohta. Ei saanud hästi pihta ülemiste lõõride mõttele... Kas antud süsteem aitab vähendada korstnasse minevate suitsugaaside temperatuuri..... lisab ahjule massi ja seega soojussalvestuset.... siis peab lisama lõõri puhastustopsi sinna üles suht kahtlane sinna sellist vidinat panna.

[Robi 1]

Tegelikult see 50 cm segu ei sega kedagi. Leso saab sedasi ehitada, et läheb selle segu pealt lõõri ja segu saab veidike 45% pealt maha peksta. Ma tegin eelmine aasta vanale reheahjule terve pika tuharuumi jagu kõva kivi ja betooni sisse koha ja seda käsitsi.
Koldepelsete lõõride mõte on selles, et kasutada ära ahju pinda salvestava massina. Kasulik on ta ka selles mõttes, et sisemiste lõõride kuumus ei imbu kohe tuppa...vaid alles hiljem avaldab oma mõju kui välimine kest juba jahtuma hakkaks. Verikaallõõridega tuleb puhastusluuk muidugi panna. Aga kui kasutada sika+saka lõõri ( see pigem väiksema ruumi puhul), siis põhimõtteliselt sinna suurt midagi korjuda ei saa, sest seal tuli põletab tahma ära ja tõmme viib lahtise minema. Sellise lõõristiku puhul oleks sisevooder igatahes palju rohkem kaitstud ja shamotiga tasub teha ainult paar kolm rida, kuhu otse peale puhub ( üles+alla+üles süsteemiga pole üldse shamotti vaja välisvoodris, sest see võtab juba tule maha).

[amatöör1]

Seda leso värki vaagisin ise ka suht kaua aega agaerilist jumet ei näe. Ahi tuleb siiski praktiliselt kohe korstna kõrvale, siis pean allühenduse korral mingi 40 sm vahe sees sinna betooni käraka peale tõusma, võimalik muidugi oleks aga kardan, et jään siiski oma ülalühenduse juurde. Muideks mulle tundub, et niipalju kui kõiki neid ahjufoorumeid vaatan, laidetakse, või hoitakse eemale sellest ülalühendusest,,,,,, mis seal siis nii halba on? Ülemiste lõõride asi selline uudne ei ole isegi kuskilt lugenud. Mul oli küll üks väike salasoov hoopis ahju nats madalamaks nudida...... Noh isegi teoorias pole kerge leida seada nö õiget. Ma vist ikka liig vana maainime, tahan head ja kauakestvat, kuidagi ei kisutaks oma elus veelkord seda ahju kadalippu läbida.

[Robi 1]

Rootsi tüüpi lõõridega ( ülaühendus) teed omale lihtsalt tööd juurde ja ka olemasolev korstnaosa jääb külmaks. Aga noh...kui ruumi ülearu käes ja kivid vedelevad niisama jalus, siis muidugi tasub üks lisalõõr veel tuppa ehitada .
Kui sul tõesti kunagi kolle või ahju ülemine osa eales läbi peaks põlema, siis ei pea veel tervet ahju maha lõhkuma. Vähegi suuremal ahjul saab kaan pealt maha tõsta ja ahju sees kasvõi kogu kolle ja kesklõõr uus teha. Paari päeva tööga jälle nagu uus ahi. Seega ära põe nii palju ja hakka elama juba!

[motamees]

... hoitakse eemale sellest ülalühendusest,,,,,, mis seal siis nii halba on? Ülemiste lõõride ...

Ülemised lõõrid lõõrideks, see pole sama, mis ülaühendus.
Ülaühenduse halb külg on see, et ahi liigub ülevalt. Teooria järgi umbes nii 0,5cm. Praktikas vast veidi vähem. Alaühendust selline liigutamine ei puuduta, sest alt ahi ei liigu ja ühendus korstnaga tuleb palju turvalisem.
Mine küsi päästeameti meeste käest, kuipalju tulekahjusid on alanud just ahju ülaühenduse pragude pärast.
Muidugi saab selle ühenduse teha piisavalt turvalise, aga see on alaühendusega võrreldes palju keerulisem.

Kena keik.

[amatöör1]

Hetkel ka mu pleku ülalühendusega ja kui eelmine kord kontrolli mõttes talt lae maha võtsin siis ühenduse kohas korstnaga ei märganud pragusi, ennem alhtivõtmist just kontrollisin väga koolikalt ülemise osa ja ühenduse üle. Kurb tõsiasi on see, et allühenduse on korstna ehitaja ära nullinud, mõõtsin õhtul veel üle betooni või segu kiht korstna jalas ulatub põranda pinnast 65 cm kõrgusele, ahju ja korsta külgede vahe saan jätta max 30 cm, kui viin allühenduse siis läheb korsten alt soojaks ja paisumisega võib ära liigutada pliidi slepe, korsten paistab vel kahest toast ta ongi nö maja keskel vaheseinad jooksevad vastu korstent, olen need ära plaatinud koos korstnaga, seega saan ka nemdesse plaatidesse või vuukidesse praod sisse. Ei oska neid takistusi ära nullida seepärast oligi plaan ülalühendus teha. Seega on hoopis esmane peavalu leida ahjule õige ühendus, sekärel alles ahi.... krt....... Robi ei saanud Sinu väitest aru, et kive ja ruumi läheb ülalühenduse korral palju rohkem, läheb muidugi aga mitte märkimisväärselt. Motamees vabanda sain suurepäraselt aru ülemised lõõrid ja ülalühendus pole sama, lihtsalt siin kirjas väljendasin end ebatäpselt.

[Robi 1]

Ei saa kuidagi aru, kust sellised väited tulevad, et kui on alaühendus, siis laguneb pliita slepe ära ja kukuvad plaadid maha korstnalt... Sellel pole ju mingit tõepõhja all.

[amatöör1]

no seni korsten alt külm olnud nüüd aga soojeneb ahju altühenduse korral ja eks natuke paisub ka

[Robi 1]

Sa asjatult liialdad ja otsid omale probleeme. Jäta sellised teemad ikka kibedust täis vanatüdrukutele .
Kui tingimata peab olema ülaühendus, siis ehk oleks õigem ja lihtsam teha üldse tõusvate vertikaallõõridega ahi ( lõõrid oleksid ülevalt õhema seinaga ja liiguksid kolde peal edasi ja tagasi ja iga kord lõõri paksuse jagu üles...nii kolme korruse jagu) , mis sobiks kitsale, samas pikemale koldele ( sest sulle vaja ikka suuremat ahju) vöi klassikalised ringlõõrid.

[amatöör1]

Probleeme ei otsi aga lihtsalt tahaks teada praktikute arvamusi, Usun, et oled nõus parem selline kartev ja noriv eeltöö kui pärast mingi lihtsa asjaga alt minna. Ega ma seda allühendust kui uuendust ei karda aga lihtsalt tekitab üsna mahuka töö juurde. Seega siiski lepin kapriisema ülaltühendusega, usun, et see nii tuleohtlik ka pole, hetkel ju minu majapidamises ta kuba aastakümneid töötanud ja ega plekkahjul teised paisumised pole kui kiviahjul, ühenduse sisse annab isegi kuumuskindel paindtoru panna . OK ühendus jääb siiski pealt, lepin olukorraga kus see alumine korstnaosa külm eks ta seda senini olnud ka, kõike head ei ole vana maja remondi juures saavutada, mingi kompromiss tuleb alati teha. Lõõritüüpi vaatasin seepärast seda soome ahju oma kuna tundus suhteliselt lihtne, piisavalt lollikindel kui ehituse ajal mõne ava mõõduga mööda paned, eks see ahju soojenemine üleni ole ka suur pluss, seepärast olen nagu teised variandid kõrvale lükanud. Tegelikult ei ole, kuna tunnen päris hästi metallitööd, keevitus treimine siis isegi esmane mõte oli kasutada veesärgiga kaminasüdamikku ja selle ümber aku paak, mul ülemine korrus ja osa alumist keskütte peal Kalvis pliit/katel. Võrreldes seda moamõeldud akupaagiga kaminasüdamikku ja kiviahju soojusmahtuvust sai selgeks, et ahi siiski palju etem. Aki hoiab nö esmased ruumid ikka soojad kui töölt koju tuled, see teine süsteem oleks läinud liig suureks, ise poleks enam eriti tuppa mahtunud.

[Robi 1]

Ise siiski ei näe sügavat mõtet sinu ahjuvahetuses, kui praktiliselt samasuguse asja asemele ehitad. Las see pleku, siis olla edasi, nii kaua kui käib.
Kogud raha ja kinnitad teadmisi veel mõned aastad ja eks tulevikus teed õige asja.

[amatöör1]

Heameelega ei vahetaks ise ka, tehniliselt see plekkahi korras. Soojussalvestus ainult väike, õhtul peale kütmist toad lausa kuumad, järgmine õhtul töölt tulles aga külmad, kaks korda ahju kütta pole nagu erilist viitsimist, hommikul siiski suht kiire ja aega napib selleks toiminguks. Plaanis ka allkorruse remont, no kuidagi imelik on peale remonti ahju lammutama hakata. Idee oli küttekolded korda seejärel väike lihv elamisele peale. Ennem suve nagunii ei ole ju võimalik antud tööd teha, seega veel aega tutvuda, õppida ja mõelda, siiski hetkeseis selline.
Esimesel kohal see ülalühendusega laskuvate lõõride ja välisvoodriga ahi (sees lappi kivi, välisvooder servi ja kaetud plaadiga ) Mul siin tuttav tuletõrje päälik, vean ta kohale ja las näitab ahjumeistrile ette kuidas kindlat ülalühendust saab kindlamaks muuta ( ta mul ennegi külas käinud ja vahel ka sõbramehe poolest kaikaga üle turja andnud kui miskit viga näinud, ses suhtes väga nõudlik ja täpne, kui ta veel kuuleks, et salaja mõlgutan mõtet ise ahju ehitada........... edasi mõeldes kaob see mõte iseenesest peast)
Teisena sama ainult allühendusega, no see eeldab korsta alumisel osal ühe külje lahti võtmist ja selle sindri betooni eemaldamist. Asja juures kartus, et sellise lammutamise juures võib korstnasse tekkida neid pragusi sinna kuhu pole vaja
Hetkeseis siis selline, vaevalt vahepeal miskit imeahju kuskil sünnib. Üks teemaväline küsimus veel. Korstna seest katmine seguga, on mingi spets segu ja firmad mis seda tööd teevad, tean kuidas tehakse ja nö. müügijutt on hea. Kas on kellelgi pilti või kogemust milline on korstna sisemine olukord nii peale 5 - 6 aastat? Varemalt vist sellist asja meil ei tehtud.

[Robi 1]

See lõõride seest krohvimine on päris kallis lõbu ( mingi 100 e. meeter). Palju mõtekam on ju ise uued korstnad laduda, siis saab koha avad õigele kõrgusele teha ja korstnasiibrid, sinna kuhu vaja. Umbes 100 aastat jälle mureta...

[ahjupealne]

Tere.
Et seda arutelu ahju valiku osas veidi kirjumaks ajada, siis pakuks välja ahju variandi millel on sisemine õhu kanal kütmaks ka ülemist korrust ning korstnaühenduse saab teha külje peale, kolde võlvist veidi kõrgemale.
Andres

[motamees]

... Mul siin tuttav tuletõrje päälik, vean ta kohale ja las näitab ahjumeistrile ette kuidas kindlat ülalühendust saab kindlamaks muuta...

Ega tuletõrje päälik saa füüsikasääduste vasta.
Küsi tema käest, kumb on ohutum ühendusviis Kas alumine või ülemine?

... kui ta veel kuuleks, et salaja mõlgutan mõtet ise ahju ehitada...

See pole juriidiliselt keelatud tegevus.

...on korstna sisemine olukord nii peale 5 - 6 aastat? Varemalt vist sellist asja meil ei tehtud.

Ma arvan, et Eestist sa üle 2-3 aasta vanust, selliselt renoveeritud, korstent ei leia.

[vuuk]

Ei lähe küll teemasse otseselt, aga kaudselt kindlasti....
Pakun omalt poolt teemaalgatajale veel ühe mõttekoha lisaks.
Ehk oleks mõttekas jätta ahi samaks ja paigutada raha kusagile piirdekonstruktsiooni soojustusmaterjalina.

Ja sageli ongi nii toimida otstarbekam, sest pärast jääb ära maailmaruumi kütmine. Soe jääks tuppa ja olemasoleva ahju soojusest piisaks küll ja veelgi.

[amatöör1]

Vähe vastuseid: Väliskesta on majal juba piisavalt soojustatud, egas ma na hull ka pole, et raha ahju ajan.
Loomulikult ütleb päälik, et altühendus, aga ma lisasin siia oma soovi, eks mõni õhta istume maha ja äkki leiame lahenduse.
Loomulikult pole ahju ehitamine keelatud, aga järelkontroll sellele oleks mulle tagatud ja vast hakkaks tüütavaks kah muutuma, et noh ma tule ikke vaata kuda su soperdus püsti veel seisab
Võib tõesti nii olla, et korstna sisemise rek alles siinkandis värske asi. Ega polnud plaanis aga lihtsalt olen kuulnud väga ilusat müügijuttu, seepärast mõtlesin küsida praktikute seisukohta, selliste hindade juures tuleb vaat uus isegi odavam, ebamugavus vaid vana lammutamise ja uue ehituse juures tekkiva prahi/tolmuga.
Milline see ahi välja näeb millel korstnaühendus keskel? ausalt tahaks teada.

[Robi 1]

Eks neid õhukütte võimalusi ole sisemise ja välimise õhukanaliga. Välimise all ma mõtlen seda, et ahju lõõristikul on eraldi õhuvahega kest ümber ja see kest ulatub teisele korrusele. Kesta enda sees toimub õhuvahetus ahju kuuma osaga, nii, et kest on alumiselt korruselt ilma avadeta ja laskuv toru peab olema soojustatud, et tekiks külma ja sooja õhu ringlus. ( siis ei toimu seda läbikostumist mille eest Motames alati hoiatab .
Teine võimalus mida olen mõelnud kahe korruse kütmiseks oleks selline, et ahjul on kahed lõõrid, aga üks kolle. Kolle asub veidike kõrgemal ja alumised lõõrid on laskuvad ja ka tuharuumi alt läbi, siis leso. Ülemine lõõr läheb teisele korrusele ja laskub sealt näiteks 3..4 lõõriga lae kõrguselt korstnasse. Muidugi kasutada saab ainult ühte korrust korraga, näiteks hommikul ühte ja õhtul teist.

[amatöör1]

OOPS tegelikult tahtsin teada milline see ahi ja lõõristik välja näevad mille slepe asub koldevõlvist veidi kõrgemal (ahjupeale kirjutas ). Üldse ei mõelnud sealjuures läbi kahe korruse ja õhkkütte kanalitega ahju

[Robi 1]

Sa muudkui nõuad ja tahad teada igasugu asju . Erinevaid lõõri võimalusi on ju palju ja need võib jättagi ainult kolde osa peale ja sealt ka korstnaühendus. Olen omale ehitanud kunagi sellise ahju, sest üritasin ruumi max. ära kasutada. Ise tegin eest ukse poolt tõusva lõõri, mis on teistest eraldi ja taha mitu laskuvat lõõri ja alt korstnasse. Midagi lihtsamat ei anna välja mõelda...

[amatöör1]

EHH , vabandust kui tundus nõudmisena,, lihtsalt tärkas huvi ja kiirsirvimine netis ei andnud tulemust.
Aga muidugi omaette hea idee,, see on kompromiss ülalühenduse praguneva slepe ja ideaalse allühenduse vahepealne.

[ahjupealne]

Tere.
Kui keskslepega ahju internetist ei leia, siis hangi omale raamat A. Veski, A. Vaik Pottsepa- ja korstnapühkimistööd 1964. Vastav pilt on lk.51. Või siis A. Veski Ahjud, pliidid, kaminad 1988. Pildid lk.71 ja 74. Siin küll näidised umbkoldega pottahjudest kuid kui Sa lisaks pritsumehele ka jõuluvana appi võtad, siis saaks ka vaid ahjukividest kesta ning tuharuumiga küttekeha valmis meisterdada.
Kena jõuluaega soovides:
Andres

[Robi 1]

Soovitaks teemaalgatajal tutvuda üldisemalt ahjuteemadega.
Näiteks siit midagi : http://www.kodusoe.ee/foorum/viewtopic.php?f=6&t=218
http://www.kodusoe.ee/foorum/viewtopic.php?f=6&t=293