Hobipottsepp toimetab

[Leevi]

Sa võid ju teha kuda tahad...määääääääää

See oli lambalik ülbitsemine. Aga kui rääkida ehitustehniliselt? Suudad põhjendada, miks mitmekihiline servikiviga vooderdatud kolle on nõrgem või vähemefektiivne?

[motamees]

Sa võid ju teha kuda tahad...määääääääää

See oli põhjendamatu ülbitsemine...

Oli täitsa põhjendatud ju...

... Robi, see täitsa lambajutt...

[Leevi]

Sa võid ju teha kuda tahad...määääääääää

See oli põhjendamatu ülbitsemine...

Oli täitsa põhjendatud ju...

... Robi, see täitsa lambajutt...

Sinu jaoks on see jah karneval, Motamees.
Servikivist, mitmekihiline kolle ei ole nõrgem (pigem tugevam), kui lappikivist. Kui ehitan UmweltPlus kolde, siis enamasti teen kolde siseseina üldse 40-60mm -paksuse. Ja siis tulete teie ja ütlete, et nii ei tohi?

[Leevi]

Sa võid ju teha kuda tahad...määääääääää

See oli põhjendamatu ülbitsemine...

Oli täitsa põhjendatud ju...

... Robi, see täitsa lambajutt...

Ja põhjenduseks oleks? Motamees, paranda autosid edasi...

[motamees]

... Motamees, paranda autosid edasi...

Ma olen multifunktsionaalne ja teen ka seda omaks tarbeks. Sul aga hakkab jälle kiskuma. Head päevad Leeviga on möödas.

[Robi 1]

Sa teed Leevi ilusaid pliitasid küll, aga ega nüüd nede plaatidega ei saa päris hulluks ka minna.

[Leevi]

Sa teed Leevi ilusaid pliitasid küll, aga ega nüüd nede plaatidega ei saa päris hulluks ka minna.

Robi, pliidid on kliendile... Aga, palun, seleta lahti, miks servikiviga vooderdatud kolle on nõrk või ebaefektiivne?

[Robi 1]

Pliitat peab aastaid kütta ka saama,mitte ainult ehitusrööm. Kui servi kivi taga on tühi paisuisvuuk, siis kunagi ei tea milla puuga sinna vastu lüüakse ja lõpuks kivi lahti. Lappi täiskivi juba lahti ei tule.

[teadja]

Leevi sa vaata ette, prohvidega raske vaielda. Ise hakkasin siin mötlema ja ei
tulnudki meelde, et oleks ehitanud möne lappikivist pliidikolde. Kuda ma kurat
selle kola köik sinna raami sisse ära mahutan. Vöi keelavad ära servikivist pliidikolde, oh lugu,vöi vale!

[motamees]

... Kuda ma kurat
selle kola köik sinna raami sisse ära mahutan...

On ka ilma praeahjuta pliite ja suuri pliidiplaate. Saab nii ja naa.

[teadja]

... Kuda ma kurat
selle kola köik sinna raami sisse ära mahutan...

On ka ilma praeahjuta pliite ja suuri pliidiplaate. Saab nii ja naa.

Tösikyll, on jah, aga ikka tahetakse väiksemat pliiti ja köik mängud juurde.
Ma kyll ei kujuta ette,kuidas need lappi koldekividega ära mahutada,servi kiviga
Jääb juba ruumi väheks. Kolde osa välismyyr läheb ikka päris kuumaks.

[Koit]

Mina tean, kuidas neid tehakse. Kasutatakse aukudega pliidiplaati, sellel ei ole all ribisid, vajadusel pekstakse veel ümaral plaadil servadest ribid maha ja ongi valmis. Kolle nagu kuulipilduja laskeava. On ka selliseid koldeid, kus lihtsalt šamott tuimalt koldesse laotud, jäetud siis niipalju madalamaks, et ribiplaat oma kohale läheks ja tulemuseks jälle kitsas pilu keeduplaadi all. Sellised on meie arvamusliidrid, tegelikult peaks suisa raamatu kirjutama suurte "pottseppmeistrite" še.dööveritest, mida siin viimase 20a. jooksul loodud. Ahjudest saaks teise raamatu.
Koit.

[Robi 1]

Võimalusi on rohkem kui raamatusse mahuks . Kui väljast krohvitakse, siis saab seal kasutada servi kivi ja sees ikkagi kolle tugevam teha. Teine võimalis on väljas kasutada 80 kivi. Väga palju oleneb ka sellest, et kas kolle on otsas või küljel. Kolde laius jäägu ikka kivi laiune, milleks jura ajada...

[Koit]

Kes jura ajab?? Nr. 2 plaat on 41cm lai, kui seal keskel on kivi laiune lõõr, siis ju kummaltki poolt 8cm plaati kivide all, kui kasutad suuremat plaati, siis olukord ei muutu. Kasutades valumehaanika äärerauda on selle ääre laius 10,5 cm kuhu kivi mahutada, hästi paned välja kitsa kivi 8,5cm siis jääb mingi vahe sinna ca 1cm lisad siis šamoti 11cm ja kokku saab 20,5cm, võtame siit ääreraua laiuse maha 10,5cm ja jääb šamott 10cm plaadi alla. Pole vahet mis number äärerauda kasutad, aga see 10cm jääb ikka plaadi alla. Oletame, et kasutad soomlaste äärerauda, mis on veelgi kitsam, siis jääb ju osa šamotti ääre raua alt välja. Pliit ei ole ahi, mille koldes ei saaks kive vahetada, tänasel päeval vahetatakse ka saksa ahjudes kolde detaile ja ei ole kusagil traagikat. Mul kodus pliit, mis on 50a. vana ja korra 20a. tagasi koldest šamotid välja vahetatud, hetkel neid küll veel vahetada ei ole vaja.

Koit.

[motamees]

Kes jura ajab?? Nr. 2 plaat on 41cm lai, kui seal keskel...

Kes siin jurab, mõtle ise?
Algtingimustes pole mitte ette antud, et peab kasutama tehase ääreraudi. Selle võib lasta teha. Ka saab teha kiviosa laiema, kui äärerauaga kaetud ala. Üldse ei pea kasutama äärerauda, saab ka servad kiviga katta.
Ise olen teinud servi ja lappi koldega.

[Koit]

Motamees ja teised eriskummaliste asjade ehitajad, kui teete eritellimusel eriskummalisi asju, siis seda kirjutagegi. Kui ehitate söödakööki loomadele keetmiseks mõeldud pliiti, siis tõesti tehakse seda teistmoodi, kui seda, mida omale elamisse. Suur vahe on ka soomlaste küttepliidi ja meie klassikalise soemüüriga pliidi ehituses, ehk peaks siis postitustes täpsemalt määratlema millisest seadmest juttu on. Ei pea jah äärerauda kasutama, aga 99% kasutatakse, miks see nii on jääb sulle koduseks ülesandeks ja anna teistele ka teada.

Koit

[motamees]

... Kui ehitate söödakööki loomadele keetmiseks mõeldud pliiti, siis tõesti tehakse seda teistmoodi, kui seda, mida omale elamisse...

See oli nüüd küll väga hea näide, kus ääreraua asemel kraniitplaati kasutatakse.
Olen isega vanast ajast näinud väga laiade ääreraudadega pliitasid. Isetehtud ääreraua tegemise põhjuseid võis olla mitu. Alates rahalistest raskustest, lõpetades tööpinna suurendamisega. Sinna rivi keskele võib mahtuda ka lappi samotist kolle.

[Robi 1]

Eks mõnele ole see vaidlemisvõlu nii magus... Ma teen pigem teinekord mõned pildid lappi koldest, neile kes näha tahavad.
Igatahes puud põlevad ja raua servad ääreni kuumad, sest kivi ülemised servad 45 % maha lõigatud.
Igatahes ma olen mures...sest õigustatakse ka ahjudele servi kivist kollete ehitamist, materdatakse igal võimalusel maha ka traadiga kivide sidumine, kivide niisutamine enne ladumist, vanad head toimivad lõõrisüsteemid jne.
Aga eks ta ole...

[teadja]

Võimalusi on rohkem kui raamatusse mahuks . Kui väljast krohvitakse, siis saab seal kasutada servi kivi ja sees ikkagi kolle tugevam teha. Teine võimalis on väljas kasutada 80 kivi. Väga palju oleneb ka sellest, et kas kolle on otsas või küljel. Kolde laius jäägu ikka kivi laiune, milleks jura ajada...

Kui siin nyyd keegi jura ajab, siis oled see sina Robi! Minu soovitus,otsi meister
ja kauple ennast öpilaseks. Kindlasti teeb ta sulle selgeks pottsepanduse
A ja B, enne, kui hakkad raamatut kirjutama. edu!

[raga]

Jura juraks...pliidi teema oleneb ikka palju inimese/maja vajadustest. Kui ikka truup jääb mingi toa ainukeseks soojaks, siis see võiks ju hommikul veel leige olla. Alla truubi kivi paksuse ju eriti ei õnnestu?! Või on see võimalik?? Servi truup jahtub ju mõne tunniga. Kas Leevi õhuke truup on hommikul leige=? Kui kööginurk väikseke ja põhikütte igasse tuppa tagab mõni ahi, siis veel õhem mõeldav. Kolle servi või lappi, hm....ise olen teinud mitut pidi...viimastel pigem 4 cm shamotist, samas olen koldetaguse ka lappi jätnud(füüsilise löögi pärast eelkõige) ja küljed sinna sisse tuuninud+kogu teema traat. Jah, pliita siseringi on kökimöki uuendada. Servi kivi mängib vähem, kuna külgede tembierinevus väiksem. Peetripoja rebenenud shamot oli hea näide. Ja kui mõelda Leevi mitmekihilistele, siis eks ta pingetega saab paremini hakkama, aga kas hädavajalik=? Truubi ainuke nõrk koht on tule sisenemine truupi, kui see vooderdada, siis juba piisavalt tugev või ei? Õhuvahega ju nõksa tuimem ka. Pliitas võid tuleleegi ära tappa või vapsee soometüüpi. Kõiki nõudmisi heale pliidisüsteemile samavääriliselt ei ole võimalik täita, kuskilt tuleb näpsata. Pliit ei ole kindlasti ahju moodi kütja, aga samas ju võiks olla sinna poole va tülikam.

[Koit]

Pliidi serva laius tehakse ikka vajaduse järgi, mitte pottsepa tuju järgi. Jah on ka 30cm. äärega pliite nähtud, aga need olid suured sööklate pliidid, keeduplaate oli ristipidi 4-5 tk pandud, siis veel kaks kuni neli praeahju ja sellist pliiti köeti meetriste halgudega. Kahtlen, et keegi omale tänasel päeval koju laseb sellist teha, vaatame kalendrit ja mis me näeme?? Kirjutatakse aasta 2013. Selliseid seadmeid ehitati 50-60-70 aastat tagasi.
Kui vaja pliidi ja soemüüriga kauemaks sooja salvestada, siis võib ju väga edukalt ehitada topelt soemüüri. Mul omal üks selline kodus, mis kütab peaaegu 70 ruutu ära, loomulikult tuleb sellist seadet kaks korda päevas kütta, aga mis parata. Esimese sellise tegin ca 15.a. tagasi ja siiamaani ei ole olnud vajadust isegi koldes kive vahetada.
Kellel huvi otsige Teadja esimeste postituste hulgast üles kirjutis, kuidas ta pottsepaks õppis ja erinevate meistrite juures käis seda tegemas, ainult nii saab meistriks, mitte siin foorumis jura ajades.

Koit.

[rokikas]

Kellel huvi otsige Teadja esimeste postituste hulgast üles kirjutis, kuidas ta pottsepaks õppis ja erinevate meistrite juures käis seda tegemas, ainult nii saab meistriks, mitte siin foorumis jura ajades.
Koit.

Tegelikult täitsa huvitaks kuulda miks te siin üldse käite? Hüva nõu ei otsi. Ega ka anna.
Miks käite siin jura ajamas?
Kui ei meeldi siis püsige http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/ARI/Eh ... tsepatood/ seal. Kõigil rahulikum.

[teadja]

Kellel huvi otsige Teadja esimeste postituste hulgast üles kirjutis, kuidas ta pottsepaks õppis ja erinevate meistrite juures käis seda tegemas, ainult nii saab meistriks, mitte siin foorumis jura ajades.
Koit.

Tegelikult täitsa huvitaks kuulda miks te siin üldse käite? Hüva nõu ei otsi. Ega ka anna.
Miks käite siin jura ajamas?
Kui ei meeldi siis püsige http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/ARI/Eh ... tsepatood/ seal. Kõigil rahulikum.

Vöi huvitav kuulata? Vot teiesuguste pärast käimegi. Sest see on avalik foorum,
Inimesed käivad nöu kysimas, aga köikse suuremad nöuandjad on just mitte
pottseppadest kövamehed. Mönelmehel on kohe haiglaslik tung näidata, kui vähe
ta asjast jagab. See on tekitanud foorumis olukorra, kus tavakodanikul on ysna
raske möista, kellel siis löpuks öigus on. Sellepärast olengi soovitanud peaaegu
alati pöörduda inimestel just sellele lehekyljele, mida sina Rokikas siin meile
välja pakud. Ja ära jahu, et teile pole nöu antud, on kyll, aga teile see ei sobi,
kuna seda andis ametilt pottsepp. See kövameestele ja muidu kiibitsejatele juba
hinge ei mahu. Sellepärast käimegi ja jäämegi käima foorumis niikaua kuni selleks
on vajadus. Sinu käest ei tule ykski pottsepp kysima, kas ta tohib seda teha vöi
mitte!

[ErgoK]

See on tekitanud foorumis olukorra, kus tavakodanikul on ysna
raske möista, kellel siis löpuks öigus on.

Ja see olukord on ammu juba. Isegi olen klientidelt küsinud vahest, et miks nad "ehitusfoorumist" abi ei otsi. Vastuseks olen saanud, et siin ainult end pottseppadeks pidavad küprokimehed kaklevad omavahel ja õige lahenduse peab lõpuks klient ikka ise leidma. Arvamusliidrid hakkavad minu küprokimehe jutu peale kohe räuskama, aga normaalsed ahjumeistrid saavad aru, millest räägin.

[Leevi]

See on tekitanud foorumis olukorra, kus tavakodanikul on ysna
raske möista, kellel siis löpuks öigus on.

Ja see olukord on ammu juba. Isegi olen klientidelt küsinud vahest, et miks nad "ehitusfoorumist" abi ei otsi. Vastuseks olen saanud, et siin ainult end pottseppadeks pidavad küprokimehed kaklevad omavahel ja õige lahenduse peab lõpuks klient ikka ise leidma. Arvamusliidrid hakkavad minu küprokimehe jutu peale kohe räuskama, aga normaalsed ahjumeistrid saavad aru, millest räägin.

Noh, teemas "Hobipotsepp toimetab" on plekksepa-lukksepa diktaat aktsepteeritav Mujal, n.ö. erialastes vestlustes taoline domineerimine suht hukutav. Tagajärjeks miskite ebateaduste levik, mis põhjustab väärarusaami soojusfüüsikast jne.