Ehitusfoorum

No korstna tõmmet saab ilma katlata kah kontrollida/uurida. Aga kui korsten on kõrge ja sees liikuv gaas madala kraadiga siis ei kipugi tõmmet olema. Ka õige kraadi puhul võib liiga madal korsten (jääb katuse varju või pole sellest vajalikul määral kõrgem) tõmbega jamama hakata. Edasi on veel igasug...

Mulle jääb ka segaseks. On täitsa olemas sellised vidinad, mile saab seina kruttida ja mis siis temperatuuri õõtsumiste järgi mingit kontakti lahit/kinni plõksivad. Kell on sees ja saad määrata mis ajal kui palju kraadi vaja on. MIngi lihtsam asi on näiteks see http://www.elfaelektroonika.ee/artnr/3...

Kas siis tõesti kuskil mingit tihasemürki ei ole ?

Lendab mu aknale linnuke,
kaela pealt valge, kõht kollane,
va värdjas sihuke.

Ainus mis võib hakata mõjutama on hüsterees, ehk siis lülitamise täpsus. Betooni puhul on see soojenemine ja jahtumine igavesti pika inertsiga. Õhu puhul ei pruugi olla. Kokkuvõttes võib hakata liiga tihti sisse/välja plõksima. Aga proovinud ei ole.

Mind need ei sega sest ma ei näegi neid. Aegajalt satun mõne tuttava juures sellise masina taha kus ei ole kogu seda lebra blokeeritud ja ma saan aru küll, miks silmahaigusi on nii palju. Tegelikult on see ilge raiskamine. Aga inimene ei oska ju olla muudmoodi. Tea kui palju netiliiklus kukuks kui ü...

Sama asja saab ka siis kui küttega koonerdada. Nimelt on kondens see koht kus on piisavalt jahe, et veeaur enam nii palju energiat ei oma, et kuskil ringi hõljuda. Seega kui vähem kütta siis on ka pinnad/objektid jahedamad ja kastepunkt nihkub rohkem toa poole. Muidu jääks kastepunkt sinna materjali...

Mul ka Atmos 40SX.akupaak 2500 l. Kütan 3-katlatäit ja saan akupaagis vee napilt 60 kraadi peale. Katla enda temperatuuri 70-75C. Kas see ongi normaalne et soojemaks akupaak ei lähe., Teine mure veel see et Akupaagi temperatur 60 kraadi ei püsi. Nii kui tuli kaob hakkab silmnähtavalt temperatuur ku...

Pagan teab, vbl ma tõesti eksin. Mingis koolis igatahes räägiti. Minu ajal oli põhikool 8 klassi ja sellest ajast on vbl midagi ringi tehtud neis õppekavades.

Need ajad on paraka pöördumatult möödas kui sai sedasi teha, Kui ainult telefoni puhul veel oleks mingi lootus samale liinile järgmien aparaat panna siis neti puhul jääb see jama ära. Saad ruuteriga ühendust jagada või täiesti oma liini vedada. Tõenäolisem on aga teha selline leping, mis võimaldab k...

Muutuv vool põhjustab magnetvälja muutumist. Muutuv magnetväli põhjustab aga omakorda juhtides(peamiselt metallid) voolu. Ehk siis kui nüüd on vahelduvvool, siis selle juhtme ümber on ka magnetväli. Kui sinna magnetvälja panna nüüd mõni järgmine juhe siis tekib ka seal vool. Sama asja saab ka siis k...

Ilma katuseta asjast ei saa sa seda niiskust küll kuidagi eemale. Tee parem maja valmis kasvõi niipalju, et saad ruumid sulgeda, siis on mõtet hakata alles mingist niiskusreziimist rääkima.

Ma ei tea küll kui palju peaks jooma, et lambist mingeide traate närima hakata. Aga soonte värv on tõesti tähtis. Eeskirja järgi tohtis peale maandusjuhtme ülejäänusid teisel otstarbel kasutada (null > faas ja vastupidi) kui need vale kasutusega asjad markeerida nähtavalt.

2ja pool kilti toru keldripõrandasse ? See on siis mingi umbes 500 ruutu ? Aga miks sa seda kütta tahad ? Lase parem üldse tühjaks ja ongi kõik. Kui sa seal nagunii midagi ei tee, siis mis mõtet seda asja kütta on ?

Eee... ja mis selle asja uba oleks ?

Jah, see kontrolllamp on hea mõte, selle puhul jääks see indikaatoriga leitud jama olemata ja kogu seda pikka pläma poleks olnud. Nüüd aga raisatakse jällegi hulk aega, et seda juttu kirjutada, hunnik kettaruumi kaob ära jne.

See pingeindikaator suudab ka 90 voldi puhul helendada ja erutub mingite mikroamprite peale (kunagi arvutasin ja sain väärtuseks 65 µA) sellise voolu peale ei tee inimene teist nägugi. Küsija ei täpsustanud ka seda kas oli koormus või ei, kas nende kaablite kõrval/lähedal oli mõni pingestatud asi jn...

No eks sa ise tead paremini. Samas pooläbipaistev toru ei anna küll mingit infi. Vbl ongi mingi pehme asi. Need vähesed kellega olen rääkinud ei suutnud meenutada hetki, kus toru on valamise käigus kinni muljutud. Küll on aga juhtunud, et ohtra peal trampimisega on torusse auk sisse trambitud. See t...

Ahaa. Siis on ilmselt dresseeritud indikaator.

Selle asja nimi on induktsioon. Vahelduvvoolu puhul paratamatu. Ja kui seda ei oleks olemas siis poleks ka näiteks raadiot olemas jne. Põhikooli füüsikakursus käsitleb seda. Aga kuna sa ise asjas kahtled ja jutu põhjal just väga pädev ei ole siis nagu juba öeldud lase mõnel pädeval tegelasel asi üle...

Põrand on valatud ja nüüd on vaja kõike ? Sa oled vist tehtud-mõeldud tüüpi tegelane. Või ehk suudad ikka kuidagi välja mõelda, mida see müstiline kõik endas sisaldab ? Üldiselt hakatakse sellise asja puhul pihta maja energianõudlusest, seejärel leitakse, kuidas ja kuhu seda kontuuri maha panna, mis...

No lõhu ikkagi kõik põrand üles, see on raudselt odavam kui kasvõi korraks seda õhumulli sealt välja ajada.

No see on juba inimese viga kui ta asjast mitte midagi oskamata arvab, et nii tehaksegi. Kui mingi mõtte- aja anlüüsivõime olemas on siis enne uurid, kuidas midagi tehakse ja seejärel otsustad kas saad hakkama või ei. Või noh, kui tõesti on 10 pöialt siis pole midagi parata.

Tead, kui sul on seal vahelduvvool, siis ei saa sa mitte kunagi, mitte mingil tingimusel seda asja paremaks. Edasi, need lapitud kaitsmed mõjuvad kõige rohkem sellele majale. Nagu ma aru sain siis korra läksid juhtmed põlema. Ja vastuseks pingekõikumiste kohta : see maja, kus on suurem tarbimine või...

Loen ja ei saa suurt midagi aru. Kogu see transateema jääb täpselt selle taha kui kaugel tegelane poest elab. No mingi 20 ja enam km puhul kipub tõsi olema. Jääkide kohta oli mul tuttav kes ehitas kolmandat maja ja saatis selle ökotamise kurele, kuna see alailma arvestamine viskas tal üle. Parem jää...

Ehk keegi valgustab, miks seal üleüldse mingit tagasilöögiklappi vaja on ?