Ehitusfoorum

Või on Furanflexiga renoveerimine parem mõte?

Seal Soome foorumis rõhutakse kõrgele hinnale. Silikaadist korstnapitsi ladumine maksab meil vist nii 1 EUR/kivi (seega 4 täiskivilõõri = 140 EUR/jm) + materjal? Ja soovitatakse ülaserv betoonist/segust valada parema vastupidavuse huvides. Miks siis juba mitte kogu korstnapits betoonist valada, rake...

Kas ristkülikukujulisi metallsisusid on ka olemas? Kui täiskivilõõri panna ümar happekindel toru sisuks, jääb ristlõikest vaid 1/3 alles.

Tahkeküttekatel on kasutusel vaid abistava kütteallikana. Sel puhul, kui mitteregulaarselt kütta, ei pea silikaadist korstnapits vist kaua vastu? Kas betoon peaks kestaks kauem? Teeks korstna lõõridega samade mõõtudega raketise (lõõride raketised võiks plekist teha - 13cm x 25cm ristlõikega) ja vala...

Taastaja kus kandis ise tegutsed? On sellekohast juhendmaterjali kusagil saadaval? Mis ei oleks nii pealiskaudne nagu Monieri juhend. Nagu aru saab on teil rohkem vaja just katuse puidutööde osa juhendmaterjali. Neid on leidunud kõikides, läbi aegade välja antud, ehitusõpikutes Üks vanemaid on siin...

Täitsa õige, riidekappi elama minnes peaksid laki kindlasti maha lihvima.. kuigi kapist välja tulemine on viimasel ajal kappi minemisest trendikam:) See "lollväide", et seinte niiskusjuhtivusest piisab, pärineb elust enesest: Lasnamäe halva niiskusjuhtivusega betoonkarbis asendades veneaeg...

..Konstruktsioonis paiknevaid materjale ei ole mõtet eraldi vaadelda kuna konstruktsioon toimib süsteemina. Difuusse kile piirkonnas toimuv järsk temperatuuri muutus koos piisava difusioonivooga annavad tulemuseks alati kondensi. Sisemine aurutõke on möödapääsmatu- arvan mina. Milline eelis on sooj...

Kas veeauru läbilaskvus pole veearu takistuse Sd pöördväärtus, korrutatud läbi ühikute teisendamiseks vajaliku teguriga ning rõhkude vahega? Vähemalt nii tundub loogiline. Huvitav, kui seal proges "hingav" aluskate asendada ntx Rockwooli tuuletõkkeplaadiga, kas tulemus on märgatavalt parem...

Tere. Mõningaid lehekülgepidi kolades sain "hingava" kile mym=50 , ehk ca 10 x tihedam kui kips. Päris spetsialistid soovitavad sisse ikka aurutõkke. Lugupidamisega. Alar Piirfeld No kui vaid μ-st lähtuda, siis oleks kasvõi õlivärv superhea aurutõke (μ = 20 000). Aurutakistuse leidmiseks ...

Tere. Kui hingav vett peab, siis ainukene erinevus kilega on hind. Sisemine õhuvahe kas on või ei ole. Kui on, siis läbi hingava praktiliselt midagi ei lähe. Kui õhuvahet pole .. no siis teda pole koos omade tagajärgedega. Lugupidamisega. Alar Piirfeld Spetside järgi on villa ja õhu niiskusjuhtivus...

Kui arvestada ühtlaselt jaotatud koormusega 300kg/m2 ja läbipaindega 25mm, siis 5m puhul oleks sobiv tala 100x200 (või siis 2 x 50x200, kokku kruvituna). 2 x 50x250 annaks muidugi parema tulemuse - veidi kallim, kuid oluliselt vähem päbipainet ja õõtsumist

Ehk teisisõnu - kas õhuvahe "hingava" aluskatte all vähendab selle "hingavust"? Hingava aluskatte puhul tuleb vill paigaldada tihedalt aluskatte vastu, ainult sellisel juhul toimib hingav aluskate hingavana, vastasel juhul on ta paratamatult mittehingav, ning kondentsi koguja. H...

See ehitus- ja kasutusloa jutt on teoorias õige. Eestis on tõesti selline seadus, mis sedasi sunnib käituma iga väikesegi gabariidi muutuse korral. Et kui katus ikka 20mm tõuseb, siis tegelikult ju gabariit muutub ju. Aga nagu paljude asjadega Eestis, seadus on küll, aga ei täideta ja lisaks on ant...

Valtsplekk tähendaks rekonstrueerimist ja selleks vajalikku ehitusluba, mis tähendaks: - kuudepikkust jamamist linnavalitsusega; - arhitektuurilist projekti, mis maksab omajagu; - el.projekti koos el.süsteemi väljavahetamisega pädevustunnistust omava isiku poolt, mis maksab ka omajagu; - kooskõlast...

Ehk oleks mõistlik sellisele katusele valtsplekk peale panna? taastaja Valtsplekk tähendaks rekonstrueerimist ja selleks vajalikku ehitusluba, mis tähendaks: - kuudepikkust jamamist linnavalitsusega; - arhitektuurilist projekti, mis maksab omajagu; - el.projekti koos el.süsteemi väljavahetamisega p...

Hmm, nii leedu kui poola eterniidi paigaldusjuhendis on kirjas, et abrasiivkettaid ei tohi kasutada.
Katuseks on mul 3 eri mõõtmetega kelpkatust mis osaliselt 1teisega lõikuvad, lisaks veel N-S ja E-W suunalised katusekalded on veidi erinevad.

Balti Lainele müüakse, aga kui katusealune soojustus teha tuulutusvahega siis nood harjaplaadid vist ei sobi?

Majal on keerulise kujuga püramiidilaadne katus (katusepakkujad ei suuda selle pindalagi välja arvutada), seega tuleb suur hulk plaate 3nurkseks lõigata, lisaks veel ülekatte nurgad. Mis saag selleks kõige paremini sobib? Plaanin paigaldada väiksemad Klassik või Cembrit plaadid. Kas saab katuse ühe ...

On ka süsihappegaasi (R744) külmainena tasutavad soojuspumbad, vähemalt sellised õ-v soojuspumbad. CO2 kasutades on reaalselt võimalik saavutada 130C väljundtemperatuur, veest saaks siis küll ülekuumutatud aur. Ja teine asi - mis sel juhul COP-st järgi jääks..

Tavaliselt on radikal üleval termopeaga ventiil ning all 6-kantvõtmega suletav ventiil. Termopea vahetus ei aita, vilistama (vibreerima) hakkab ventiili sees olev klapp. Võib proovida 6-kant ventiili poolkinni keerata, et voolukiirust vähendada.

Mul endal on ka üks maja silma jäänud, aga ei ole kindel kas on Geradi sein (servi tellis, soojustus, servi tellis) või läbinisti kivist sein. Kui käisin vaatamas, oli hind veidi kõrge ja ei hakanud väga uurima, nüüd on hind langenud ja huvi on taas tekkimas ja tahaks kindlaks teha, mis ta siis teg...

On keegi kuskil müügil näinud mitteelektrilist termostaati suure läbimõõduga torule (ideaalne oleks 2") katla ja akupaagi vahele ühendamiseks? Võib reageerida kas katlast väljuva vee temperatuuri peale või veel parem, kui täiturit juhib suitsugaaside temperatuuri andur. Võib olla ka elektriline...

Nii oleks hea lihtne mõelda. Tegelikult tarbib soojuspump soojuse tootmiseks kahte erinevat energiat. Üks osa on elektrienergia kuid enamik on maapinnast või õhust ära võetav soojusenergia. Seda maast leitavat või õhust võetavat energiat võib kutsuda ka taastuvenergiaks. Seetõttu on soojuspump taas...

Kas sul seal saepuru/termoliit ei pruugi olla? Tuulekoja seinale on vähemalt ülaosas midagi kivisöetuha sarnast pandud, arvatavasti kokkuhoiu mõttes, mujal on nõuka aegne mineraalvill. Selle soojustakistus on kindlasti halvem, kui tänapäevastel villadel, kuid väga hull ehk pole. Soojustus on ülalt ...

Küülaline kirjutas:

Kalvis kirjutas:110% ei ole reaalne kasutegur

Kasutegur iseenesest, oma definitsiooni järgi ei saa olla suurem, kui 99,99999%. Mingid kaod on kuskil alati.

Kui defineerida kasutegur klassikalisel moel: kasulik(saadud)_energia / kulutatud_energia, siis on soojuspumba kasutegur mitusada %.