Ehitusfoorum

Põrandakütte puhul pole ju vaja väga kuuma vett. Teoreetiliselt peaks kuskil 45 kraadi maksimum olema. Seega ei ole otsest piirangut sellele, kuidas või kes seda vett soojaks ajab. Kuna te olete algusest peale selle gaasiga arvestanud siis ilmselt pole ka seda ja tõenäoliselt pole ka kohta kuhu seda...

Nojah. Ma sain kuidagi nii aru, et kaugelt vaadates öeldi ära, mis materjaluga tegu. See huvitas. Sõrmevahel näppides või servast piiludes saab jah aru, mille tarbeks materjal mõeldud on. OK, ma ei sega enam, nagunii ma siit kottigi targemaks ei saanud.

Ehh. Ma rääkisin üldse katla tsirkulatsioonist. See mis paagist tarbijatele läheb see on hoopis teine asi. Eraldi pump, eraldi automaatika,jne. Sinna peaks ka tegelikult lisaahela panema, olemasolevaga jadamisi, et kui suvel ei küta siis on paak jahtunud ja pump pannakse kinni, mingi 20 kraadi võiks...

Küttesüsteemi kirjeldus oli justkui hiina keel, aru ei saanud mõmmigi. Muidu tsirkulatsioonipump peab ringi huugama kogu kütmise aja, muidu läheb vesi katlas keema. Sul tundub, et toimib kuidagi loomulik tsirkulatsioon ja allaes viimasel hetkel lülitatakse avariitõrjeks see pump sisse. Muidu peaks ...

Nonii, siiani oli katla temperattur 90 peal, täna siis proovisin 80 peal. Tulemus on kusi ja pask. Algus oli nii nagu ikka. 80 peal keerati aga õhuavad kinni. Ega see süsi seepeale ei kustu. Hõõgus edasi. Kuna väljuv gaas jahtus ka maha siis katlapump jäi ka seisma. Hakkas ise tsirkuleerima. Tulemus...

Eee. Ma sain umbes sedasi asu, et keegi kuskilt eemalt vaatas, et ahaaa, see on seinapeno. Kuskilt kaugelt vaadates ei tee neil küll vahet. Lähedalt vaadates ehk osatakse selle vahumummu suuruse järgi tugevust ka pakkuda.

Misasi see seinapeno on ?

Väljuv vesi on siukse kraadiga nagu ta on, seda ei keera küll kuskil mingi valemiga. Küll saab aga katla seadistada, et aktiivne põlemine lõppeb mingi temperatuuri juures. No sellega saab kokkuvõttes põlemisprotsessi pikemaks venitada. Aga väljuv vesi on algul kuskil 60 juures, kui paak hakkab lõpun...

See 3t ventiili asend ei puutu survestamise puhul üleüldse asjasse. Selle kaudu läheb süsteemi kas tagastuv natuke jahtunud vesi või siis pealetulev kuumem vesi. Ja see reguleerib ainult ühes kohas. Tarbijalt tagasitulev vesi on ilmaigasuguse rõhuregulaatorita koguaeg süsteemi küljes ja seega peaks ...

Ei teagi kas neist müüjaist on abi õige asja valimisel. Kui mingit riista on palju vaja siis osta algul selline keskpärane. Väga odav laguneb ruttu ja väga kallis on vbl, et liiga paljude funktsioonidega, millest osasid vaja ei ole. Kasutamise käigus saad teada mis sel konkreetsel asjal hea või halb...

Ma ei saa aru. Miks on vaja alumise korrusega ülemist kütta ? Mina vähemalt tegin kõik mis võimalik, et igas toas nii all kui üleval saaks omaette kraadi ette keerata. Jah, mingi hulk soojust liigub tõesti üles aga sellevõrra vähem siis peaks ka ülemist korrust kütma. Samas ei usu, et see ülesminev ...

Fibo vundamendi maa sisese osa väliskülg võõbatakse mustaks. Miks nii tehakse? Algul arvasin, et tegemist hüdroisolatsioonivõõbaga, aga lähemalt uurides selgus, et pind ei olnud kaetud ühtlase membraanina, vaid just-nagu disaini element. Aga milleks maa sisse disaini element? Kas keegi oskab seleta...

No siis pead ikkagi selle välja mõtlema, kas sul on sinna vaja betooniga põrandata või ilma. Ühel juhul on siis salvestav küte, teisel juhul jahtub veeringluse seiskudes palju kiiremini. Kui selle välja mõtled siis saab edasi arvutada seda, kas talad üleüldse suudavad kanda seda asja. Ma ise kahtlus...

Sinna õhueraldaja vahele piisab täiesti ühest liivaterast või tükikesest keermteibist/takust, jne, et sealt tasakesi vett siriseks. Ajapikku peaks see jama mudakogujasse kinni jääma. Sestap on see kraanide paigaldamise soovitus täitsa õige. Mul õnnestus süsteem sedasi kokku panna, et nende õhueralda...

Irwww. Mida siin üldse mõelda on vaja ? Võimsuse kasvades tekib energia kokkuhoid ? Selle lause autor on juba sündides Jaan Tatika nimelise papist Kuldauraha vääriline. Üldse teemaväline aga eelmise aasta kevadel suutsin kuskilt lehest mingi maakleri soovitust lugeda ja seal oli ülimalt kuldne lause...

Kuskohas viimsis ? Ma ise ka samas kohas. Kui huvi on siis meistrimees1@gmail.com

Sa oled juba kaks asja segi ajanud. Põrandaküttel on üsna savi kuidas see soe valmis tehakese ja küttekoldel on jälle üsna ükskõik kuhu see soojus pannakse. Et mis sind siis huvitab ?

Ma ei tea palju korstnasse läheb. Kui kellegil viitsimist on siis võiks seda mõõta. Eile proovsin seda lülitit mis katlapumba tööle paneb ja see lülitas end 150 kraadi juures välja. Selle nimi on Laddomat 21. Pole aimugi kui täpne see skaala seal on. Katla sain kyte.ee'st Viadrus U26/7. Akupaak on 1...

Nonii, segusõlme kõige ülemises punktis on nüüd automaagiline õhueraldus ja peale seda tuli uus jama. Nimelt suudab mu katel nüüd lõdva randmega poole katlatäie kivisöega 1500 liirit akupaagis olevat vett umbes 100 kraadini ajada. ( Viadrus U26/7) Mis tähendab, et paagist läheb korraga liiga vähe en...

Täitsa õige, kui enne oli null sis nüüd on N. Seda, et pooled sellest kottigi ei mõika, keda see huvitab. Tähtis on, et termin oleks õige. Veel tähtsam on, et kõki maalima asju teeks mingi paberitega tegelane. Mis paberid, milline töö, kuidas protsess ise tegelikult toimub, no keda see enam huvitab....

Selleni ma jõudsin ise ka eile õhtul, kui ma seal katla juures istusin ja üritasin mõelda, mis oleks kõie vähem lammuaimist nõudev tegevus. Täna käisin poes ja õnneks ei olnud seda tükki mis sinna panna. See on siis rist vähemalt kolm otsa peavd olema 1 ja 1/4 sisekeermega, neljandale saab igasugu ü...

Ned paarisajaeegused asjad kipuvad kuskil 7 v 8 cm pealt juhet mitte leidma. Aga kui sellest piisab siis on hästi.

Oeh see on pikem teema, miks see õhk mulle seal pinda käib, palju teda ei olegi. Arvutuste põhjal on see ruum, kus ta saab olla umbes 8 liitrit aga tekitab jama. Kuna ta on sel rõhu all ka siis kurat teab palju seda seal tegelikult veel on. Hetkel leidsin sellise mooduse, et see õhk otseselt ei sega...